[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

kabel2, kabla 'nöör' < kasks kabel, ?kābel 'Tau; Schnur'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 124) Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; (Gutslaff 1648-56) ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; (Virginius 1687-1690) Sis hoija ennast, et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; (Hupel 1780: 166) kabel, -bla d. 'ein Band'; (Hupel 1818: 60) kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; (Lunin 1853: 41) kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel, kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ T V(kapl) (EMS II: 438-439)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl, pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd. nöör';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < ... 'Schnur, Strick; zerzupftes Tauwerk' (EEW 1982: 632); < kasks kabel 'nöör' (Raun 1982: 25)
Sugulaskeeled: sm kaapeli (1863) sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264)
Vrd kaabel

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)

liik2, liigi 'sort' < vrd kasks lîk(e) 'Gleichheit'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 122) liig, liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
Murded: liik, liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik, `liigi R; liik, liigu Hää M (EMS V: 186)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk, līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; Wiedemann 1893: 510 līk, līgi, līga; (līt) 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol. (species)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
Käsitlused: < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' (Raun 1982: 75); < kasks lîk, like (Liin 1964: 65); < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' (EES 2012: 239; EKS 2019)

lüht1, lühi 'latern' < kasks lüchte 'Leuchte'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) lücht, lüchti∫t 'Latern'; (Gutslaff 1648-1656) tulli sinna lüchtede Kahn, Törwakühnlade kahn, n. söddarihsta kahn; (Göseken 1660: 291) Lücht, -i 'Leuchte'; (Göseken 1660: 485) lüchte, -i 'Latern'; (VT 1686) sis tulli temmä sinnä Törwakühnle Lüchtä n. Söarihstoga; (Vestring 1720-1730: 125) Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; (Helle 1732: 134) lüht 'die Laterne'; (Helle 1732: 322) lüht 'die Leuchte'; (Piibel 1739) tulleb ta senna lühtide lampide ja söariistadega; (Hupel 1780: 210) lüht, lühi r. lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Hupel 1818: 130) lüht, lühi r.; lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Lunin 1853: 96) lüht, lühhe r.; lüht, lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
Murded: lüht, lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t, lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se (EMS V: 797)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'; Wiedemann 1893: 557 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' (EEW 1982: 1460; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96); < kasks luchte, lüchte (SSA 2: 116-117)
Läti keel: lt lukte, lukts (1638 Luckte) Leuchte < mnd. luchte (1530, im ersten Gesangbuch von Riga) (Sehwers 1918: 33, 91); lt lukts, lukte < mnd. luchte 'Leuchte, Laterne'; likte, likta < dt. Licht (Sehwers 1953: 72, 73); lukte Leuchte, Laterne, Fackel < mnd. luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' (Jordan 1995: 76);
Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] valaisin / Laterne, Leuchte < mrts lykta 'lyhty' (‹ kasks luchte, lüchte) (SSA 2: 116-117)

maat1, maadi 'mõõt' < asks mate 'Maß'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 200) igka Inimeselle oma mate; (Müller 1600/2007: 582) ninck iotab meidt v̈che teuwe Mate (26.07.1605) 'mõõdu'; (Gutslaff 1648: 225) Möht /a 'Masse'
Murded: maat´, maadi 'mudel; lõige' T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 644 māt´, mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu'; Wiedemann 1893: 582 māt´, mādi (d) 'Mützenfleckchen, Modell dazu';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mate 'Mass; Art, Weise; Angemessenheit, Passlichkeit; Mässigkeit, Masshaltung'; maten 'das Mass (pensum) bestimmen'; meten 'messen'; Schiller-Lübben mate 'Maß; Art, Weise; Angemeßenheit, Passlichkeit'; maten 'das Maß (pensum) bestimmen'; meten 'meßen'; MND HW II: 1 mâte (maete, maite), ○mât 'Maß, Abmessung, Ausdehning; Maß, Maßhalten, Mäßigung, Mäßigkeit'; meten 'messen, abmessen'
Käsitlused: < kasks mate (Liin 1964: 48)
Läti keel: lt izmērs (LELS 2012: 23);
Sugulaskeeled: sm mitta [Agr] Maß < germ, vrd gt mitaþs 'mitta'; is mitta; krj mitta < sm (SSA 2: 168); sm motti [1886] neljännessyli halkoja / ein Viertel Klafter Brennholz < rts mått 'mitta, määrä' (SSA 2: 172); lv āiga mõõde; mõõt; mērs; izmērs (LELS 2012: 23)

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'Mantel'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 205) Kuÿ meÿe hend - - tæma Armuliko Mantele alla petame; (Müller 1600/2007: 618) kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605) 'ristimantlit'; (Rossihnius 1632: 207) Heita omma Mantli hennesse pähle; (Stahl HHb III 1638: 235) tomb∫it temma Mantli welja 'zogen jhm den Mantel auß'; (Stahl HHb III 1638: 635) needt Mantlit 'die Mäntel'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb; Mantel 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 291) mantli 'Mantel'; (Göseken 1660: 708) weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; (Göseken 1660: 697) wanna santi kuub 'betlers Mantel'; (VT 1686) sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; (Piibel 1739) wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; (Hupel 1818: 133, 137) mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; (Lunin 1853: 99, 102) mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
Murded: `mantel, `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel, man´tli 'Mantel'; Wiedemann 1893: 570 mantel, man´tli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
Käsitlused: < sks Mantel (EEW 1982: 1501; SSA 2: 148); < kasks mantel 'Mantel' (Raun 1982: 87; Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raag 1987: 324; EES 2012: 276; EKS 2019)
Läti keel: lt meñtelis Mantel < nd. mentel (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79); mantels Mantel < mnd. mantel (Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77);
Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke < mrts mantel, mantol (SSA 2: 148); lv man̄t̆tə̑l Mantel (Kettunen 1938: 216); lv mantõl palitu, mantel; mētelis (LELS 2012: 183)
Vrd kuub

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Moldi 'Molde'; (Göseken 1660: 293) molli 'Mulde'; (Göseken 1660: 750) üx moll 'molde'; (Hornung 1693: 39) Mold, Molli, Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; (Vestring 1720-1730: 140) Mold, -di 'Die Molde'; (Helle 1732: 140, 322) mold 'die Molle'; (Piibel 1739) peawad selget seggatud wilja söma, mis puhhetud puhhe-molliga ja wisklabbidaga; (Hupel 1780: 218) mold, molli r., d. 'Molle, Mulde'; (Helle 1732: 353) Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; (Hupel 1780: 218) mold, molli r. d. 'Molle, Mulde'; (Hupel 1818: 143) mold, -i od. molli r. d. 'Mulde, Molde'; (Lunin 1853: 107) mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold, `molli R; mold (moll), molli Hi; mol´d (mol´l), molli Sa Muh; mol´d (mol´l), mol´li L K I Trv T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d, mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d, mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll, molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril. sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde (EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171); < kasks molde, molle (Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; EES 2012: 283)
Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] Mulde (Sehwers 1918: 92, 154); mul̃da Brottrog, Mulde (Sehwers 1953: 80);
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog < ee mold (SSA 2: 171); vdj molti, moldi pohemold; ночовка (VKS: 739); lvS moll (1828) Trog (SLW 2009: 123); lv moĺ̄ᴅ Mulde, Trog < kasks molde (Kettunen 1938: 232); mȯļd mold; sile, mulda (LELS 2012: 194)

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'Nachbar'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kudt nüith meddÿ naber; (Müller 1600/2007: 340) kudt nüith meddÿ naber, echk muh Læhemene haikex saab (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 230) Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; (Stahl HHb I 1632: Cij) hehdt Nabrit 'getrewe Nachbarn'; (Stahl 1637: 93) Naber, Nabri∫t 'Nachbar'; (Stahl LS I 1641: 170) Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; (Gutslaff 1648: 228) Nâber 'Nachbar'; (Göseken 1660: 293, 515) Naaber 'Nachbar'; (Vestring 1720-1730: 144) Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; (Helle 1732: 143) naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; (Helle 1732: 322) naber 'der Nachbar'; (Helle 1732: 358) Wagga sigga kotti naber 'stille Wasser gehen tief'; (Hupel 1766: 6) so ommad suggulassed, nabred ehk wannad naesed towad; (Hupel 1780: 220) naber, naabri r., d. 'Nachbar'; (Arvelius 1782: 71) nabori rahwas; (Arvelius 1787: 64) meie nabrimees; (Hupel 1818: 147) naber, -bre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; (Lunin 1853: 111) naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber, `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber, `naabre M Ran; `naabri, `naabri Ote V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) 'Nachbar'; nābur, nāburi '= nāber'; Wiedemann 1893: 651 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) (nābur) 'Nachbar'; ÕS 1980: 445 naaber;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks nabûr ~ Erts nâbur (EEW 1982: 1647); < kasks naber (Raun 1982: 100; Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; EES 2012: 303)
Läti keel: lt *nãburgs Nachbar < mnd. nāber (Sehwers 1918: 154); lt nãburgs Nachbar < vrd and. nābūr 'Nachbar' (Sehwers 1953: 83); nāburgs, nābargs, nābergs Nachbar < mnd. nâber (Jordan 1995: 79);
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] Nachbar; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mrts nabor 'naapuri' (‹ kasks nābur) (SSA 2: 200; SKES: 363); sm naapuri Nachbar < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur (Bentlin 2008: 148); is naapuri (Hev) naaber (Laanest 1997: 123); vdj naapuri naaber, naabripere; сосед, соседи (VKS: 785); lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d Nachbar (SLW 2009: 127); lv i’ĺ-taràli, i’ĺt̆-taràli; nō̬berɢ Nachbar < kasks naber (Kettunen 1938: 72, 252); nǭbõrg naaber; kaimiņš (LELS 2012: 210)

narr, narri 'veiderdaja' < kasks narre 'Narr'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 226) meÿe olleme nÿ|sarnset hulluth Narrit; narrija: eth sina üx Iumala S: narÿa ollet; (Müller 1600/2007: 316) meÿe olleme nÿsarnset hulluth Narrit (16.09.1603); (Rossihnius 1632: 232) SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit, se|perrast et teye tarckat ollete; (Stahl 1637: 94) nar, narri∫t 'Narr'; (Stahl LS II 1649: 601) ∫e ∫ahkut üx Nar ∫e∫inna∫e Jlma ∫iddes 'der werde ein Narr in die∫er Welt'; (Stahl LS II 1649: 618) ommat ne͠mat Narriz ∫ahnut '∫ind ∫ie zu Narren worden'; (Gutslaff 1648: 228) Jeck /e 'Narr'; (Göseken 1660: 293) Narr 'Narr'; (Göseken 1660: 518) narr 'thor (stultus)'; narr 'Narr'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Jürgen Narrij (‹ narri ~ ?Nargö); (Hupel 1780: 222) nar, -ri (od. narr) r., d. 'Narr, Thor, Gaukler'; (Hupel 1818: 150) nar, -ri r. d. 'Narr; Thor; Gaukler'; (Lunin 1853: 114) nar, -ri r. d. 'дуракъ, безумецъ, глупецъ'
Murded: narr, `narri 'kerglane, alp; naeruväärne' R(`narri); nar´r, nar´ri (-rr-) Sa Muh Rei Lä K I eL; narr, narra Pä Hls (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 nar´r´, nar´r´i; narr, narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; nar´r´ima, nar´r´in 'Possen treiben, necken, täuschen'; Wiedemann 1893: 650 nar´r´, nar´r´i; narr, narra (P) 'Narr, Thor, Gaukler, Possenreisser, ausgestopfter Lockvogel'; nar´r´ima, nar´r´in 'Possen treiben, necken, täuschen'; ÕS 1980: 450 narr;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 narre 'Narr'; MND HW II: 1 narr, (seltener) nar 'Narr, Tor, dummer, unvernüftiger Mensch; Narr, närrische Figur, Possenreißer'
Käsitlused: < kasks narre 'Narr' (EEW 1982: 1671; Raun 1982: 101; Ariste 1963: 97-98; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 94; Raag 1987: 324; EES 2012: 308)
Läti keel: lt nar̃s, ner̃ris Narr < mnd. narre (Sehwers 1918: 29, 154); lt nar̃ris, ner̃ris Narr < nd. narr (Sehwers 1953: 82);
Sugulaskeeled: sm narri [1616] ilveilijä; hupsu / Narr; Hanswurst < rts narr 'hupsu; ilveilijä, narri' ( ‹ kasks narre) (SSA 2: 206); sm narri Narr < asks nar(re) 'Narr, Tor' ~ rts narr (Bentlin 2008: 148); lv nō̬ra (nō̬ŕa) Narr; Scherz < kasks narre (Kettunen 1938: 253); nar alp, narr; āksts (LELS 2012: 204)
Vt narrima

narrima, (ma) narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 263) Ninda on Jummala Sanna - - neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes - - den Griechen eine Thorheit'; (Virginius 1687-1690) Seperrast, et sina mind ollet narrinut; (Helle 1732: 144) narrima 'zerren, vexiren'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Hupel 1780: 222) narrima r., d. 'Possen treiben, vexiren'; (Hupel 1818: 150) narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; (Lunin 1853: 114) narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; (tüdrukut) rikkuma' R S; `narrima (-r´r-) L(`nardima Hää); `nar´rima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `nar´ma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 nar´r´ima, -da, nar´r´in 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; Wiedemann 1893: 650 nar´r´ima, -da, nar´r´in 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, ○genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' (EES 2012: 308)
Läti keel: nar̃ruôt, ner̃ruǒt narren, necken, foppen < nd. narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' (Sehwers 1953: 82); lt nerrot (LELS 2012: 204);
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken < rts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm (SSA 2: 206); vdj narria narrida, narritada, pilgata; дразнить, насмехаться (VKS: 797); lvS narr narren (SLW 2009: 129); lv na`rrə̑ narren, necken < sks; nō̬rastə̑ narren, possen treiben < vrd lv nō̬ra (Kettunen 1938: 242, 253); lv narrõ narrida; nerrot (LELS 2012: 204)
Vt narr

pitsitama, (see) pitsitab 'pressima, pigistama' < asks pizigen spitzen

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Minna olle ka sedda pitzitamist nennut; (Virginius 1687-1690) mitte oma Süddand kowaks panema, eiga oma Kätt kinni pitsitama,; (Hupel 1780: 243) pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen'; (Hupel 1818: 184) pitsitama r. d.; pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen, drücken'; (Lunin 1853: 142) pitsitama r. d., pitsima d. 'щемить, жать, давить'
Murded: pitsitama (-t´s-) 'pigistama, suruma, muljuma' sporSa Emm sporLä Pä JMd Tür Koe VJg sporI Ksi SJn Kõp Vil Trv; pit´sitämä (-ts-) KJn T V(-ämmä); pitsiteme M San Krl(-emme); `pitsitama (-ämä) sporR (EMS VII: 544)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´sitama, pit´sitelema 'drücken, drängen, pressen, zwicken'; Wiedemann 1893: 828 pit´sima (pitsama, pit´sitama, prit´sima) 'spitzen, spleissen, splitzen'; pit´sitama, pit´sitelema 'drücken, drängen, pressen, zwicken'; ÕS 1980: 518 pitsitama 'pigistama, ahistama'
Käsitlused: < sks spitzen, splitzen (‹ sks Spitze, Spitzen) (EEW 1982: 2085); < asks pizigen, pitzigen 'näppima, näpistama; soonima, pigistama' (EKS 2019)

pärl, pärli 'lihvitud kalliskivi' < kasks perle 'Perle'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) Eij münno Perle 'Ey mein Perle'; (Stahl LS I 1641: 24) kudt ∫e kalli perli 'als nach der kö∫tlichen Perlen'; (Stahl LS II 1649: 635) echk Perlide 'oder Perlen'; (Göseken 1660: 582) perle 'Perle'; (Göseken 1660: 449) körwa Perl, stalagmium 'Ohren Perl'; (Virginius 1687-1690) ei woi Kulda eiga kallid Perli arwata; (Piibel 1739) egga kullaga, egga perlidega, egga kalliste riettega; (Hupel 1780: 233, 239) pärli d. 'Perl'; perli; perli kiwwi d. 'die Perle'; (Lunin 1853: 137) perl, -i; perli kiwwi r. d. 'перлъ, жемчужина'
Murded: pärl, `pärli Kuu Lüg Jõh Jäm Mus Kaa Pöi Emm sporJä VJg Iis; pärl, `pärdli Pöi Vig; pärles, `pärli (-le) Khk Kul Mär Kse Tor Hää Ha Pee Koe; pärrel, `pärli Khk Trm; pärrel, `pärdle Mih; `pärgel, `pärgli (-le) Muh Mar Vig Han Pä Kod Krk; `pärli (pärli) Lai Plt KJn Trv Hls T Har Plv `pärdli San (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868, 883 pär´li, pär´li (d, bl) = perles; per´li, per´li '= perles'; perle, perle; perles, perle 'Perle'; Wiedemann 1893: 788, 801 pär´li, pär´li = perles; per´li, per´li '= perles'; perle, perle; perles, perle (pär´li, per´li, pergel) 'Perle'; ÕS 1980: 560 pärl;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben parle, perle 'Perle'; MND HW II: 2 parle, perle, ○pērle 'Perle (als Schmuck oder Bestandteil von Schmuckstücken)'
Käsitlused: < kasks perle (EEW 1982: 2320-2321; Ariste 1972: 97; Raun 1982: 135; EES 2012: 404); < asks perle, parle 'Perle' (Ariste 1963: 102); < asks Parl, Parle, paerle, pêrle, vrd sks Perle (Liin 1964: 57)
Läti keel: lt pẽrle [1638 Pehrle] Perle < mnd. perle (Sehwers 1918: 34, 92, 155); pērle Perle < mnd. perle (neben parle) (Jordan 1995: 81);
Sugulaskeeled: sm päärly [Agr perly] helmi / Perle < rts pärla 'helmi' (‹ kasks perle) (SSA 2: 463); lv pǟrlə̑z Perle < sks (Kettunen 1938: 326); lv pǟrla, pǟrlõz pärl; pērle (LELS 2012: 232)

röstima, (ma) röstin 'praadima, küpsetama'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 604) rostida (praadida, küpsetada) 'rosten (terrere)'; (Virginius 1687-1690) Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; (Hupel 1780: 258) röstima; röstitama d. 'rösten'; (Lithander 1781: 23) Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; (Hupel 1818: 208) röstima; röstitama r. d. 'rösten'; (Lunin 1853: 161) röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rös´tima, -in; röstma, röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 rös´tima, -in, rös´titama (röstma, rȫs´tima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok. liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok. toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
Käsitlused: < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' (EEW 1982: 2618); < kasks rôsten (Raun 1982: 148); < kasks rosten (Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448)
Läti keel: lt restêt rösten (Sehwers 1953: 99)
Vt röst

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'Seife'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 333) ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; (Stahl 1637: 113) Seep, seepi∫t '∫eiffe'; (Stahl HHb III 1638: 170) ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; (Gutslaff 1648: 238) Sêpi 'Seiffe'; (Göseken 1660: 297, 618) Seep 'Seiffe'; (Hornung 1693: 28) Seep, Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; (Vestring 1720-1730: 218) Seep, -pi 'Seiffe'; (Helle 1732: 174) seep 'die Seife'; (Helle 1732: 352) Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; (Piibel 1739) pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; (Hupel 1766: 85) ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; (Hupel 1780: 265) seep, -i r. 'Seife'; (Hupel 1818: 218) seep, -i r. d. 'Seife'; (Lunin 1853: 169) seep, -i r. d. 'мыло'
Murded: seep, seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep, `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬p´, seebi Hää Kod KJn Vil eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1102, 1144 saip, saibi (Künö) '= sēp'; sēp, sēbi 'Seife'; Wiedemann 1893: 1036 sēp, sēbi (saip) 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
Käsitlused: < kasks sēpe (EEW 1982: 2735); < kasks sêpe (Raun 1982: 154; Raag 1987: 325); < kasks sepe (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EES 2012: 464)
Läti keel: lt ziẽpes [1587 ta Sepe] Seife < mnd. sēpe 'Seife' (Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164); ziepes, ziepe Seife < mnd. sêpe (Jordan 1995: 111); lt ziẽpêt einseifen < nd. sēpen 'mit Seife beschmieren' (Sehwers 1953: 164);
Sugulaskeeled: sm saippua [1609] Seife < germ *saipōn, vrd küsks seif(f)a, sks Seife; is saippu, saippia; krj saiput < sm (SSA 3: 143); lv zēp̀ Seife < kasks sepe (Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328); zēp seep; ziepes; zēptõ seebitada; ziepēt (LELS 2012: 376)

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'Zicke'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1550) Hans Syck; (Tallinna Linnaarhiiv 1570) Syck, Hans; (Tartumaa 1582) Hans Szyk; (Müller 1600-1606: 322) eb kz mitte Sicko sinu Lautast; (Müller 1600-1606: 402) Motlet sina, eth mina Heria Liha tahan süÿa, echk Sicka|werd iuwa; (Müller 1600/2007: 642) eb kz mitte Sicko sinu Lautast (01.11.1605); (Stahl 1637: 44) sick, sickast 'bock'; (Stahl HHb III 1638: 56) Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; (Gutslaff 1648: 208) sick/a 'Bock'; (Gutslaff 1647-1657: 131) Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat ssickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; (Göseken 1660: 623) Sick 'bock / Ziegen bock (hircus)'; Sickaken 'böcklein'; Sick, -a 'geisbock'; Sick 'Heilbock / Geis (caper)'; (Göseken 1660: 638) Sögge sick (pimesikumäng) 'blindekuh (ludus)'; (Göseken 1660: 417) Kiwwi Sick 'Steinbock, capricornus 'kaljukits''; (Hornung 1693: 34) Sik, Sikko & Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; (Vestring 1720-1730: 222) Sik, -ko 'Ein Bock'; (Helle 1732: 176) sik 'der Bock'; (Helle 1732: 366) Merre sik 'Meer-Bock (d.i. Krebs)'; (Hupel 1766: 89) Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa … sullata sedda kokko; (Hupel 1780: 267) sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; (Hupel 1818: 221) sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; (Lunin 1853: 172) sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk, sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk, siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk, sika eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 1040 sikk, siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < lms (EEW 1982: 2789-90); < sks, vrd asks Sick, sks Zicke (Raun 1982: 156); < kasks sicke, tzicke 'Zicke' (Liin 1964: 63; EES 2012: 472)

tekk1, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'Decke'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1604
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1604) Jurgen Teck; (Stahl 1637: 47) teck, tecki∫t 'Deck'; (Stahl HHb III 1638: 240) ∫e ettepanneminne / ninck teck - - löchki∫ kahex katki 'der Vorhang im Tempel zerreiß in zwey stücke'; (Gutslaff 1648: 210) Tecki 'Decke'; (Gutslaff 1648-56) peat wihskümment sölmokeist teggema, egga tecki perrametze wehre pähle; (Göseken 1660: 285) Tecki 'Decke'; (Göseken 1660: 660) Tecki on paicklick 'die Decke ist fleckig 'laiguline'; (Göseken 1660: 348) hobbose Tecki 'Decke (auffm Pferde)'; (Göseken 1660: 393) Karwane Tecki 'Rauhe decke / i.e. haaricht'; (Göseken 1660: 715) wohdi tecki 'bettdecke'; (Göseken 1660: 660) Tecki 'Tapezerey (tapetis)'; (Hornung 1693: 33) Tek, Tekki / Acc. pl. Tekkisid 'eine Dekke'; (Vestring 1720-1730: 246) Tek, -ki 'Die Decke'; (Helle 1732: 178) söbba 'eine Decke'; (Helle 1732: 187, 322) tek 'die Decke'; (Hupel 1780: 282) tek, -ki r., d. 'die Decke'; (Hupel 1818: 244) tek, -ki r. d. 'Decke, Teppich'; (Lunin 1853: 192) tek, -ki r. d. 'покрывало, коверъ'
Murded: tekk, tekki R(tekk, tegi Kuu); tekk (-k´k), teki eP; tek´k (-kk), teki eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk, teki 'Decke, Teppich'; Wiedemann 1893: 1143 tekk, teki 'Decke, Teppich'; ÕS 1980: 702 tekk '(voodi)vaip';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben decksel, deckels 'Decke, Deckel, Dach'; MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'
Käsitlused: < vrd asks Deck, sks Decke (EEW 1982: 3120); < asks deck (Raun 1982: 174; Ariste 1963: 105); < kasks decke (Liin 1964: 53); < asks decke, dēke(ne) 'kate; katus' (EES 2012: 522)
Läti keel: lt *deķis [1638 Degkis] Decke < dt. (Sehwers 1918: 86, 146); deķis Decke < mnd. decke (Sehwers 1953: 26; Jordan 1995: 59);
Sugulaskeeled: sm täkki [1729] peite, peitto / (Bett)decke < rts täcke 'peite, (vuode)peitto'; krj täkki < sm (SSA 3: 353); lvS dekk, dekid Bettdecke (SLW 2009: 53); lv dek̄ Decke, Verdeck < kasks deck(el) (Kettunen 1938: 36); dek kate, tekk; sega (LELS 2012: 52)

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'Wein', vrd rts vin Arvestades varast jõudmist eesti keelde ning seost viinapuu ja viinamarjadega tuleb eelistada sõna alamsaksa päritolu.

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 408) ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; (Müller 1600/2007: 496) Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605) 'veiniuimas'; (Rossihnius 1632: 422) Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; (Stahl HHb I 1632: 6) Leiba ninck Wina meile Risti rahwalle ∫öda ninck joda 'Brod vnd Wein vns Christien zu Essen vnd zu trinken'; (Stahl 1637: 128) Wihn, wihnast 'Wein'; (Brockmann 1638: 117) Wihna jöa [?]; (Gutslaff 1648: 246) Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; (Gutslaff 1648: 209) Wina / pallatut Wina 'Brandtewein'; (Gutslaff 1647-1657: 40) Kun temma enge sest wihnast jöih; (Gutslaff 1647-1657: 76) Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; (Göseken 1660: 299) wijhn, -a 'Wein'; (Göseken 1660: 384) kachtnut Wijn (liisunud vein) 'auffgestandener Wein / verschalet wein'; (Göseken 1660: 527) nohr wijhn (noor vein) 'most (mustum)'; (Göseken 1660: 598) Rohho kaas techtut Wijhn (ürdivein) 'Gewürtz Wein (aromatites)'; (Göseken 1660: 709-710) Wijhn (vein) 'wein (vinum)'; koijrochtowijhn 'wermuht'; wijhna oem (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; wijhna leend (veinisupp) 'weinSuppe'; wijhna marri 'weinbeer (bacca)'; wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Hornung 1693: 20) Wiin 'Wein'; (Vestring 1720-1730: 289) Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; (Helle 1732: 208, 323) wiin 'der Wein'; (Piibel 1739) iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha , ja plasko wina; (Hupel 1766: 5) sa jood wina ja piprad seggaminne; (Hupel 1780: 312) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r., d. 'Wein'; (Lithander 1781: 531-532) Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina - - walla sedda Munkide peäle; (Hupel 1818: 285) wiin, wina r. 'Wein, Brantewein'; (Lunin 1853: 229) wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
Murded: viin, `viina 'vodka; vein' R; viin, viina eP eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; Wiedemann 1893: 1377 wīn, wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
Käsitlused: < germ (EEW 1982: 3823); < ? vvn vino ~ kasks wîn (Raun 1982: 203); < germ, vn (Liin 1964: 55); < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' (EES 2012: 603)
Läti keel: lt vĩns [1587 to Wyne] Wein < mnd. wīn 'Wein' (Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159); vīns Wein < mnd. wîn (Jordan 1995: 110);
Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] Branntwein, Schnaps; is viina; krj viina; vps vīn, pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd mrts vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' (SSA 3: 442); sm viini (1830-luv.) rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein < rts vin 'viini' (vrd kasks wīn, sks Wein) (SSA 3: 443); is viina (Len, Mii, Hev, Sür, Kos, Kan) viin (Laanest 1997: 223); lvS vīn Wein (SLW 2009: 223); lv vīn Wein < kasks wîn (Kettunen 1938: 493); vinõ vein; vīns (LELS 2012: 366)

vittima, (ma) vitin 'lupjama, valgendama' < kasks witten 'tünchen'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 290) Wikkitut 'Geweist, getüncht Rev.'; (Piibel 1739) Kül Jummal sind lööb, siña wikkitud sein; (Hupel 1780: 312) wikkitud H. 'geweitzt, getüncht'
Murded: vittima 'lubjapiimaga valgendama' Sa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503, 1523 wikkima, wikin 'tünchen, weissen, mit Kalk'; wit´t´ima, witin (P) = wikkima; Wiedemann 1893: 1357, 1374 wikkima, wikin (wikitama) 'tünchen, weissen, mit Kalk'; wit´t´ima, witin (P) = wikkima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witten 'weiss machen; tünchen'; Schiller-Lübben witten 'weiß machen, albare'
Käsitlused: < ee vitt 'Tünche' (EEW 1982: 3896)
Läti keel: lt vitêt weißen, weiß tünchen; bleichen < mnd. witten 'weiß machen' (Sehwers 1918: 165; Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110);
Sugulaskeeled: lv vi`ttə̑, vit̆tuʙ weissen, anstreichen < kasks witten 'weiss machen' (Kettunen 1938: 491); lv vittõ valgendada, lubjata; balsināt (LELS 2012: 368)
Vt vitt

värss1, värsi 'luulerida; salm' < kasks vers(ch) 'Vers'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 420) ninck ollet teÿe sa|sama Iütluße siddes löhitelt kulnuth, sest Eßimeße Versist, nellÿ|sarnast Oppetußest; (Müller 1600/2007: 144) igka Versse iures saab lauletuth (30.01.1601) 'iga salmi järel'; (Hupel 1780: 302, 310) wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r., d. 'ein Vers'; (Tarto-maa 1806) 04.04: Öige om mes Jummala sönna ütlep Piibli lauloraamatun 37 pätükkin 37 wersin.; (Hupel 1818: 272, 283) wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r. d. 'der Vers'; (Lunin 1853: 218, 227) wärs, -i r. d. 'стихъ, вирша'; wers, -i r. d. 'стихъ'
Murded: värs (vers) Kuu Vai; vär´ss, värsi (-r´-) Jäm Khk Hää VJg Kod MMg M TLä San V(ver´ss) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1491 wär´s, wär´si 'Vers, Paragraph, Punkt'; wer´s, wer´si '= wär´s'; Wiedemann 1893: 1334 wär´s, wär´si (wer´s) 'Vers, Paragraph, Punkt'; ÕS 1980: 810 värss 'luulerida';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vers, versch, versche 'Vers, Strophe'; Schiller-Lübben versc(e) 'Vers'; MND HW I versc(e) (varsch), ○versch, ○vers 'Vers, Reimvers, Bibelvers, Psalmvers; Besprechungsformel'
Käsitlused: < kasks vers, versch (EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 3: 483); < kasks versch(e) (Liin 1964: 60; EES 2012: 621)
Läti keel: lt *per̃ša Vers < mnd. versche (Sehwers 1918: 155); perša Vers (namentlich Bibel- oder Gesangbuchvers) < mnd. versch(e) 'Vers, Bibelvers, Psalmvers' (Sehwers 1953: 87; Jordan 1995: 81);
Sugulaskeeled: sm värssy (värsy) [Agr wersu] säkeistö / Strophe < rts, vrd mrts värs 'säe, säkeistö, värssy, runo' (SSA 3: 483); sm värssy [Agr] < rts vers (Häkkinen 2004: 1520); is verz (Hev) (rahva)laul (Laanest 1997: 221); lv fer̄š̀ (spēršk, pēršk); pēršk(ə̑z), per̄š Vers < kasks versche (Kettunen 1938: 54, 283, 378); lv spēršk, spērškõz salm; pants (LELS 2012: 302)
Vrd regi|värss

veebiliides @ veebihaldur