[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

piik, piigi 'kahvelpurje toetava äärepuu ots' < kasks pîk 'Pike, Spitze'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 180) piik, -i r. d. 'Spieß, Pike, Lanze'; (Lunin 1853: 139) piik, -i r. d. 'букъ, щелокъ; копье, пика'
• Murded: piik (`piiki), `piigi 'purjekahvli ots' VNg; piik, piigi Khn Hää (EKI MK; EMS VII: 423); piikvall, -`valli 'purjeköis' Jõe Kuu Hlj VNg; piikval´l (-ll), -valli Mus Pöi Hi Khn Hää Ris (EKI MK; EMS VII: 425)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; ÕS 1980: 509 piik 'laevakahvli välimine ots';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 [gân in] pêk 'von Raaen, Gaffeln, wenn sie fast senkrecht aufgeholt sind'; MND HW II: 2 pêk (peik), pîk (pick) 'Langspieß, Lanze, Pike; Spitze des Bootshakens; die Rah des Schiffes'
• Käsitlused: < sks Pike ~ rts pik (EEW 1982: 2023); < asks Piek 'abstehendes Ende der Gaffel' (GMust 1948: 44, 86); < asks piek 'kahvli või kahvelpurje ülemine ots' (EES 2012: 366); < ingl peak 'kahvli välisots' (VL 2012: 760)
• Läti keel: lt pĩķis, spĩķis Pike (Sehwers 1918: 57, 155; Sehwers 1953: 89);
• Sugulaskeeled: sm piiki [1616] Stachel, Dorn, Zacke, Spitze; is piikki; krj piikki pii, piikki, puikko, keppi, piena < rts pijk 'kärki, piikki', rts spik 'naula'; vdj piiki < ee (SSA 2: 353); vdj piikvalli vall e. tõsteköis; деррик-фал (VKS: 913); lv pīkfal piikvall; pīķfalle (LELS 2012: 241)
• Vrd kluuv

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'Seife'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 333) ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; (Stahl 1637: 113) Seep, seepi∫t '∫eiffe'; (Stahl HHb III 1638: 170) ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; (Gutslaff 1648: 238) Sêpi 'Seiffe'; (Göseken 1660: 297, 618) Seep 'Seiffe'; (Hornung 1693: 28) Seep, Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; (Vestring 1720-1730: 218) Seep, -pi 'Seiffe'; (Helle 1732: 174) seep 'die Seife'; (Helle 1732: 352) Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; (Piibel 1739) pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; (Hupel 1766: 85) ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; (Hupel 1780: 265) seep, -i r. 'Seife'; (Hupel 1818: 218) seep, -i r. d. 'Seife'; (Lunin 1853: 169) seep, -i r. d. 'мыло'
• Murded: seep, seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep, `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬p´, seebi Hää Kod KJn Vil eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1102, 1144 saip, saibi (Künö) '= sēp'; sēp, sēbi 'Seife'; Wiedemann 1893: 1036 sēp, sēbi (saip) 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
• Käsitlused: < kasks sēpe (EEW 1982: 2735); < kasks sêpe (Raun 1982: 154; Raag 1987: 325); < kasks sepe (Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EES 2012: 464)
• Läti keel: lt ziẽpes [1587 ta Sepe] Seife < mnd. sēpe 'Seife' (Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164); ziepes, ziepe Seife < mnd. sêpe (Jordan 1995: 111); lt ziẽpêt einseifen < nd. sēpen 'mit Seife beschmieren' (Sehwers 1953: 164);
• Sugulaskeeled: sm saippua [1609] Seife < germ *saipōn, vrd küsks seif(f)a, sks Seife; is saippu, saippia; krj saiput < sm (SSA 3: 143); lv zēp̀ Seife < kasks sepe (Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328); zēp seep; ziepes; zēptõ seebitada; ziepēt (LELS 2012: 376)

tint, tindi 'kala (Osmerus Eperlanus L.)' < kasks stint 'Stint'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 293) Tint, -i 'Stintz'; (Vestring 1720-1730: 63) Tint, -di 'Eine Stinte'; (Hupel 1780: 284) tint, -i r., d. 'die Stinte (Fisch)'; (Hupel 1818: 246) tint, -i r. d. 'Stinte (Fisch)'; (Lunin 1853: 194) tint, -i r. d. 'снятокъ'
• Murded: tint (-n´-), tindi 'meritint' S L HMd; tint, `tinti R(`tinti Vai); tin´t, tin´di (-n-) 'Peipsi tint' TaPõ sporeL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281, 210 tin´t, tin´di 'Stint'; tin´di-kala, tin´t-kala 'Tintenfisch' (Sepia officinalis); Wiedemann 1893: 1159, 191 tin´t, tin´di 'Stint'; tin´di-kala, tin´t-kala 'Tintenfisch' (Sepia officinalis); Wiedemann 1869: 209 hobuse-kala, hou-kala 'Stint'; Wiedemann 1893: 190 hobuse-kala, hou-kala 'Stint'; ÕS 1980: 713 tint '(kala)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stint 'Stint, gubius'; Schiller-Lübben stint 'Stint'; MND HW III stint 'Stint, Spierling, Gründel; beliebte Fastenspeise der ärmeren Bevölkerung'
• Käsitlused: < kasks stint ~ sks Stint (EEW 1982: 3180); < vrd kasks stint (Raun 1982: 177); < kasks stint 'Stint' (Liin 1964: 64; EES 2012: 531; Kendla 2014: 190)
• Läti keel: lt † stiñte Stint < mnd. stint (Sehwers 1918: 160); stinte Stint < mnd. stint 'Stint' (Sehwers 1953: 123; Jordan 1995: 96);
• Sugulaskeeled: sm tintti [1886] pieni kala, sintti / kleiner Fisch < rts stint 'muikku; jk särjensukuinen kala; kiiski' (SSA 3: 297); lv stin̄t̀ Stint (= salàk̆kə̑z) < kasks stint (Kettunen 1938: 381); lv tīnta tint, norss; salaka (LELS 2012: 327)