[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
• Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
• Vrd vaag

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < ? kasks koppe, vrd sm koppa

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; (Hupel 1780: 189) kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; (Hupel 1818: 98) kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; (Lunin 1853: 70) kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp, kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp, kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL (EMS III: 650)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; Wiedemann 1893: 342 kopp, kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe (= 110 stoveken)'; koppeke 'kleine Schale, Ober-Fasse'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware; Schröpfkopf; Kopf als Körperteil'
• Käsitlused: < lms, vrd sm koppa (EEW 1982: 948; EES 2012: 177); < ? kasks koppe, vrd sm koppa (Raun 1982: 48); < kasks koppe (Viires 1960: 86); < kasks kop, koppe (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt kapa ein kleines Maß < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' (Sehwers 1953: 47);
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo (Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse < lms deskr (SSA 1: 400); sm kuppi (1637) Tasse, Napf; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < rts kopp 'kuppi' (todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi') (SSA 1: 446)

küüp, küübi 'karp, pinal' < kasks kü̂pe 'Kufe'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: küüp (-üi-), küübi (-üi-) 'lükandkaanega karp' Krj Pöi Muh Hi (EMS IV: 735)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 480 kǖp, kǖbi (I, W) 'Kästchen mit einem Einschiebedeckel'; Wiedemann 1893: 436 kǖp, kǖbi (I, W) 'Kästchen mit einem Einschiebedeckel'; ÕS 1980: 345 küüp 'piklik lükandkaanega karp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kupe, kope 'Kufe, grosses offenes Fass'; kop, koppe 'Becher'; koppeke 'kleine Schale, Obertasse'; Schiller-Lübben kupvat 'Faß in Kufenform'; MND HW II: 1 kûpe, kü̂pe 'großes Faß, Zuber, Löschwassregefäß'
• Käsitlused: < kasks kupe (EEW 1982: 1184; Ariste 1972: 96); < asks ~ kasks kupe (Ariste järgi) (Raun 1982: 66); < asks kupe 'küüp; tõrs' (EES 2012: 216)
• Sugulaskeeled: sm kyyppi [1874] sammio, värikattila / Bottich, Küpe < rts kyp 'indigoväri; värjäyskattila' (= sks küpe, kupe 'sammio, tynnyri') (SSA 1: 468)

pekk2, peki 'korjandustaldrik; kauss' < kasks becken 'Becken'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 275) perräst wallas te͠mä wet ütte Becki sisse; (Stahl HHb III 1638: 207) pecki sisse; Perra∫t wallas temma wett öhe pecki ∫i∫∫e 'Darnach groß er Wa∫∫er in ein Becken'; (Gutslaff 1648: 207) Bicken /e 'Becken'; (Göseken 1660: 283) Pecki 'Becken'; (Göseken 1660: 558) Pecki (kauss) 'Becken'; (Göseken 1660: 453) Kessi pecki (korjanduskarp) 'Handbecke'; (Göseken 1660: 387) kambri pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel'; (Göseken 1660: 715) wohdi pecki (ööpott) 'Nacht-Scherbel (matula)'; (Göseken 1660: 441) Kussi Pecken (ööpott) 'Kammer Becken'; (Hornung 1693: 33) Pek, Pekki / Acc. pl. Pekkisid 'ein Bekken'; (Vestring 1720-1730: 175) Pekken 'Das Becken'; (Helle 1732: 156) pek 'das Becken'; (Piibel 1739) Ja noad, ja pekkid, ja suitsetamisse-rohho kausid; (Hupel 1780: 238) pekken r. selt. 'das Becken'; (Hupel 1818: 176) pekken r. d. selt. 'das Becken'
• Murded: pekk, peki Khk Han Tõs Jür; pek´k, peki (-k´-) Hls Krk Nõo Har Rõn Plv Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 pekk, peki 'Becken'; Wiedemann 1893: 797 pekk, peki 'Becken'; EÕS 1930: 737 pekk 'korjanduskarp kirikus (Becken)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW I becken 'Becken, Schüssel'; Schiller-Lübben becken 'Becken';
• Käsitlused: < kasks becken 'Becken' (EEW 1982: 1981; Raun 1982: 119; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt † beķenis [1587 Bekenne] Becken < mnd. becken (Sehwers 1918: 143); beķenis Becken < mnd. becken 'Becken' (Sehwers 1953: 10);
• Sugulaskeeled: sm päkkinä [1787] malja, (läkkipeltinen) astia, kippo / Schale, Gefäß, Napf < rts bäckin 'malja; kaste-, kolehtimalja; yöastia etc' (‹ kasks becken 'malja, vati') (SSA 2: 457)

tops, topsi 'väike anum, viinapits' < kasks dop, sks Topf

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 250) tops, -i r. 'kleiner Becher, Tumler'; (Lunin 1853: 198) tops, -i r. 'бокалъ, кубокъ'
• Murded: tops, `topsi 'väike (joogi)nõu, viinapits; karbike, toos' VNg Jõh Vai; tops, topsi sporSa Muh Emm Mär Vig Kse sporPä Ris Juu HJn JMd Koe VJg Trm Kod Äks Plt KJn; toṕs, topsi M TLä San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 tops, topsi (P, S) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; Wiedemann 1893: 1172 tops, topsi (P, S) (tups, tut´s) 'kleines Gefäss, Branntweinbecher'; ÕS 1980: 720 tops 'väike kruus; toos';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Topf'; top 'Topf'; Schiller-Lübben dop, doppe 'hohle Rundung; Schale, Kapsel, Kelch, Hülse'; MND HW I dop, doppe 'etwas Rundes, Hohles; Schale, Kappe, Kapsel; Topf (top)'
• Käsitlused: < ee deskr ~ sks Topf ~ kasks top (EEW 1982: 3362); < ee toos (deskr) (Raun 1982: 180); < ? asks dop(pe) 'kapsel, karbike, kest' ~ sks Topf 'pott, kastrul; pütt' (EES 2012: 540)
• Vrd topp3

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'Wage'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 126) wahgk 'Wage / damit man wieget'; (Stahl LS I 1641: 292) üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl /a 'Wage (libra)'; (Göseken 1660: 299) wahgk 'Wage'; waghkaal, -i (kaalukauss) 'Wageschal'; (Göseken 1660: 687) Wahgk (kaal) 'Wage, damit man wieget'; (Göseken 1660: 705) weddo keeleken (kaalukeel) 'wagzünglein (examen)'; weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; weddo palck (kaalupalk) 'Wage Balck (scapus)'; weddo wahgkn (kaalukauss) 'WagSchüssel (lanx)'; üx weddo möht kahhe wahgne kaas (kahe kausiga kaal) 'Wage mit zwey Schüssel (bilanx)'; (Vestring 1720-1730: 272) Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; (Helle 1732: 199) wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; (Helle 1732: 323) waag 'die Wage'; (Piibel 1739) kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; (Hupel 1780: 299, 300) waag, G. wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; (Hupel 1818: 268, 269) waag, wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; (Lunin 1853: 214, 215) waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
• Murded: vaag, vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg, aagi Muh; voag, voagi Juu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg, wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe, wāe (D) '= wāg'; Wiedemann 1893: 1322 wāg, wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe, wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
• Käsitlused: < sks..... (EEW 1982: 3599); < kasks wage (Raun 1982: 194; Liin 1964: 48; EES 2012: 582)
• Läti keel: lt vãģi der Wagen; das Sternbild des großen Bären < mnd. wage 'der Wagen; das Sternbild' (Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107); lt vãga Wage, darauf gewogen wird < nd. wāge (Sehwers 1953: 152);
• Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage < mrts vāgh 'vaaka' (SSA 3: 383; SKES: 1572); vdj vāge̮ vipu, vipuvarsi < ee ~ vn; krj voakat puntari, vaaka (pl.) < vn вага (SSA 3: 383); lv va'it kaal; svars (LELS 2012: 350); vǭigõd kaal(ud); svāri (LELS 2012: 369)
• Vt vaagima. Vrd kaal

vaat, vaadi 'aam, tünn' < kasks vat 'Fass'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 383) kax suhrd hirmsat Vate piddab ollema; Sen toÿse Vate sid:; (Müller 1600/2007: 542) se v̈che Vate siddes omat paliu ninck hæd Önne (14.06.1605); (Stahl 1637: 55) waht, wahti∫t 'Faß darin man getrenck helt'; (Stahl LS I 1641: 172) on ∫e pea kolme waht We∫∫i olnut 'Seyn es drey Ahmen Wa∫∫er gewe∫en'; (Gutslaff 1648: 243) Wâti 'Vaß'; (Göseken 1660: 285) waat, -i 'Fas'; (Göseken 1660: 747) öhhe waahti algkama (vaati avama) 'Auffthun Ein Faß (relinire)'; (Göseken 1660: 710) wijhna waat (veinivaat) 'weinfas (cadus)'; (Göseken 1660: 636) suhr waat 'weit Fas (cupa capacior)'; (Göseken 1660: 454) Kessi wahti 'Hand Fas'; (Göseken 1660: 687) Waahti 'Fas (dolium)'; waahti kallatusse pehl (vaat hakkab tühjaks saama) 'Fas, das auff der Neige ist'; (Göseken 1660: 319) asti 'Fas / Geschir'; (Hornung 1693: 28) Waet, Wadi / Acc. fing. Waeti / Acc. pl. (sid) & Waeta 'eine Tonne von 120 Stoff'; (Vestring 1720-1730: 272) Waat, -ti 'Ein Faß'; (Helle 1732: 199) waat 'das Vaß'; (Piibel 1739) wiis wati ja nellikü͠mend kanno; (Hupel 1780: 299) waat, G. wadi od. wati r., d. 'das Faß'; (Hupel 1818: 268) waat, -i; wadi r. d. 'Faß'; (Lunin 1853: 214) waat, -i; wadi r. d. 'бочка'
• Murded: vaat (-t´), vaadi (-oa-, -ua-) Hi L K I eL; vaat, `vaadi R(`vaati Vai); vaet, vaadi Sa Rid Mar Ris; aet (aõt), aadi Muh Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1466 wāt´, wādi 'Fass'; Wiedemann 1893: 1324 wāt´, wādi 'Fass'; ÕS 1980: 762 vaat;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vat 'Fass, Gefäss, Behälter; Schlüssel, Toller'; Schiller-Lübben vat 'Faß, Gefäß'; MND HW I vat (vad), ○vāt 'Gefäß jeder Art und Größe, Behälter, Faß, Topf; Maßangabe für flüssige und trockene Waren; Schlüssel, Teller aus Ton oder Metall'
• Käsitlused: < kasks vat (Viires 1960: 102; Ariste 1963: 107; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3610; Raun 1982: 194; SSA 3: 418; EES 2012: 583)
• Läti keel: lt vãte, vãts [1638 Wahte] Faß < mnd. vat 'Faß, Gefäß, Behälter' (Sehwers 1918: 100, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 108);
• Sugulaskeeled: sm vati [Agr fati] tarjoilu- t. ruokailuastia, aluslautanen, kulho, pesuastia; (vanh.) tynnyri / flache Schale, Platte, Teller, Untertasse, Waschschüssel; (früher auch) Faß; is vadi vati; krj vati saviruukku, puukulho < mrts fat, faat, fatt 'tynnyri' (SSA 3: 418); vdj vaatti; is vaatti < ee vaat; sm vaatti (SKES: 1584; Nirvi 1971: 649); lvS vāt, vaåt, vāot, vā°t, vaot Fass (SLW 2009: 213); lv vō̬`t´ Fass (= pit̄) < kasks vat (Kettunen 1938: 501); vǭţ vaat; vāts, muca (LELS 2012: 370)