[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

poom|õli, -õli 'oliivõli' < kasks bômölie 'Baumöl'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 71) Poom-ölli on wägga hea, pallu sedda moisas ehk osta Apteke peäle sedda; (Hupel 1818: 190) poom-ölli r. d. 'Baumöl'; (Lunin 1853: 147) poom-ölli r. d. 'деревянное масло'
• Murded: puomeli R(-öli Kuu); poomeli (-uo-) Vll Muh L K I; puomöli Sa Hi; puomõli Pöi Plt; pu̬u̬meli Hää Kod KJn SJn M Puh San sporV (EKI MK; EMS VII: 683)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm-eli 'Baumöl'; Wiedemann 1893: 853 pōm-eli 'Baumöl';
• Saksa leksikonid: MND HW I bômȫlie (öly) 'Maumöl, Olivenöl'
• Läti keel: lt *buõmel̃la Baumöl < nd. bōmöl (Sehwers 1918: 145); lt *buõmeļ̃ļa Baumöl < nd. bōmölie (Sehwers 1953: 21); lt buomeļa < mnd. bôm- (Kettunen 1938: 32);
• Sugulaskeeled: lv bùo̯mə̑ĺ (Sal. buomelje) Baumöl (Kettunen 1938: 32)

pöök, pöögi 'lehtpuu (Fagus sylvatica)' < kasks bö̂ke 'Buche' ~ rts bök Alamsaksa päritolus tekitab kahtlusi hiline esinemus kirjakeeles ning andmete puudumine murretes. Pole välistud soome kaudlaen.

• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 609) saxamah wachter puh (valgepöök) 'Hayn büche'; (Helle 1732: 299) saksama saar 'Buchbaum'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 saksa-mā-sār´ 'Buche'; Wiedemann 1893: 999 saksa-mā-sār´ 'Buche'; EÕS 1930: 944 pöök 'bot. puu: Fagus (Buche)'; ÕS 1980 pöök = pöögipuu '(Fagus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boke 'Buche'; MND HW I bö̂ke 'Buche'
• Käsitlused: < kasks bôk 'Buche' (EEW 1982: 2335); < rts bök ~ kasks boke (Raun 1982: 136); < asks boke ~ rts bok, bök 'pöök' (EES 2012: 406)
• Sugulaskeeled: sm pyökki [Agr; 1580 böki] Fagus silvatica / Buche < rts böök, bök (SSA 2: 454); lv būg̀-boù̯m (Sal. vīksne) Buche, Buchenbaum < kasks bōk 'Buchecker' (Kettunen 1938: 33); lv būg-boum Buche (Raag 1987: 328); bukspū pöök; dižskābardis (LELS 2012: 50)

saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl, sks Saal

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 316) Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; (Stahl 1637: 103) tubba 'Saal'; (Gutslaff 1648: 233) Tuba / Tarre 'Saal'; (Göseken 1660: 636) Suhr tubba 'Saal'; (Virginius 1687-1690) sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; (Helle 1732: 172) saal 'der Saal'; (Hupel 1780: 261) saal, -i r. 'der Saal'; (Hupel 1818: 212) saal, -i r. d. 'der Saal'; (Lunin 1853: 164) saal, -i r. d. 'залъ'
• Murded: saal, `saali 'avar ruum' R(`saali Vai); sael, saali Sa; saal, saali Muh Hi Mar Mär Tõs Tor Hää; saal, saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´, saali M Puh Krl Rõu Plv Vas (EKI MK); saal, `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´, sāli 'Saal'; Wiedemann 1893: 1012 sāl´, sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
• Käsitlused: < sks Saal ~ kasks sâl (EEW 1982: 2645); < sks Saal (Raun 1982: 150); < asks Saal (Liin 1964: 52); < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' (EES 2012: 453)
• Läti keel: lt zãle [1638 Saal] Saal < mnd. sāl 'Saal' (Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162); zāle Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs < mnd. sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm sali [Agr] Saal; größeres Wohnzimmer < mrts sal 'sali' (SSA 3: 147); lv zō̬l Saal < sks (Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328); zǭl saal; zāle (telpa) (LELS 2012: 377)