[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; krup´p- V; rupp- Pöi Hel (EMS III: 881); kruop, `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg (EMS III: 870); krubi`ü̬ü̬vel TLä (EMS III: 875); kropp- (krop´p-) Krl Rõu Vas (EMS III: 872); krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha(-üö-) (EMS III: 858); krump- Kod; rump- Muh Krk(-m´-) (EMS III: 877); kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 728 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 395 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
• Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' (Viires 1960: 68)
• Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele Schrubbhobel < nd. schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' (Sehwers 1953: 107); lt skrube-ēvele, skrubbēve̬l (Kettunen 1938: 373);
• Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ Schrubbhobel < asks schrubbe-hövel (Kettunen 1938: 373)

kruup, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'Graupen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 387) Graupen 'surwotu keswä d., krupid r., surrätu keswä d.'; (Lithander 1781: 468) Leika se lihha ni penikesseks katki, kui sured odra krubid on; (Hupel 1818: 101) krupid pl. r. 'Deutsche Graupen'
• Murded: kruup, kruubi 'kooritud oder' Hi Lä Hää KPõ I TaPõ TLä; kruup, `kruubi R; kruup, kruuba Urv Har Rõu; ruup, ruubi Sa L M; krup´p, krupi T Plv; kruup´, kruubi V(krupi); krupa^ʔ, krupõ^ʔ 'kruubid' Urv (EMS III: 886)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; Wiedemann 1893: 396 *krūp, pl. krūbid 'Graupen'; krūp-herned, -oad 'Kruperbsen, Krupbohnen'; ÕS 1980: 312 haril. mitm. kruubid;
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Grūpe 'Graupe, Graupenkorn'
• Käsitlused: < asks Gruup (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52); < asks pl. gruben 'kruubid' (EES 2012: 184); < asks grūpen 'kruubid' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † grũbas Graupen < nd. grūben 'die Graupen' (Sehwers 1918: 148; Sehwers 1953: 37);
• Sugulaskeeled: lv grup̄ Graupen < asks grūben (Kettunen 1938: 62); lv grūbõd, grūpõd kruubid; grūbas (LELS 2012: 65)

rump, rumba 'väike paat' < asks rump 'runder Behälter, längliches Gefäß'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rump, rumba 'väike lootsik' Mih Pär; rump, rumbi Ksi (EKI MK); ruup, `ruuba 'väike laia põhjaga paat, eistuk' Hlj; ruup, ruuba Lä Vän Kei Hag Juu JõeK Sim Lai; truup, truuba Mär Äks TMr; ruup, ruubi Nis Ksi; truup, truubi Ksi (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rump, rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; Wiedemann 1893: 987 rump, rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; EÕS 1937: 1170 rump 'puutüvest tehtud paat (Baumkahn, Kanu)'; ÕS 1980: 602 rump 'ruup, lameda põhjaga lootsik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rump 'Rumpf, Leib; längliches bauchiges Gefäß'; MND HW II: 2 rump, rümp, romp 'runder geflochtener Behälter'
• Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 2555: võimal. kontam. ruup 'paat' + rump 'puupakk'); < kasks rump 'längliches bäuchiges Gefäß' (Liin 1968: 54); < kasks rump 'längliches, bäuchiges Gefäss' (GMust 1948: 91); < asks rump 'piklik nõu; laevakere (ilma masti, taglase ja tüürita)' (EES 2012: 439)
• Sugulaskeeled: lv rum̄`p Rumpf < kasks rump (Kettunen 1938: 347)

ruut3, ruudu '(nelinurkne) aknaklaas' < kasks rûte 'Raute', rts ruta

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 602) Ruhti 'Raute (im Fenster)'; (Vestring 1720-1730: 211) Ruut, -di 'Fenster Scheibe'; (Helle 1732: 171) ruut, g. i 'die Fenster-Scheibe, oder Rute'; (Hupel 1780: 191, 261) kruut, -i d. 'die Fensterscheibe'; ruut, -i r., d. 'Rute, Fensterscheibe'; (Hupel 1818: 101) kruut, -i r. d. 'Fensterscheibe'; (Lunin 1853: 73, 164) kruut, -i r. d. 'стекло; оконница'; ruut, -i r. d. 'оконница'
• Murded: ruut, `ruudu Kuu VNg Lüg Vai(`ruutu); ruut, ruudu 'nelinurk; aknaklaas' Mär Vig Kse JMd Koe; ruut, ruutu HJn KuuK JJn VJg I Äks Plt Pil KJn; ruut (t´), ruudi Sa Muh Han Var Mih Tõs Aud Hää Saa KJn M Ran San; kruut (-t´), kruudi S Lä Puh Nõo Võn Kam Rõn V; kruut, kruudu Käi Rei JMd Nõo Har; truut, truudu Kul (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´, rūdi; rūt, rūdu 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; Wiedemann 1893: 989 rūt´, rūdi; rūt, rūdu (krūt, krūt´, rūtu, rūto, nel´jandik) 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; EÕS 1937: 1176 ruut 'nelinurk; aknaklaas (Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rute 'Raute, ein regelmässiges Viereck, bes. Fensterscheibe'; Schiller-Lübben rute 'Raute, ein regelmäßiges Viereck, verschoben oder nicht verschoben, bes. die (viereckige) Fensterscheibe'; MND HW II: 2 rûte (-tt-) 'Rhombus, Raute; rautenförmige Einzelscheibe des Fensters'
• Käsitlused: < kasks rute (EEW 1982: 2566; Raun 1982: 146; Liin 1964: 52); < rts ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut' (EES 2012: 440)
• Läti keel: lt rũte Raute, Fensterscheibe < mnd. rūte 'Raute, Fensterscheibe' (Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104); rūte Carreau, rautiges Viereck; Fensterraute < mnd. rute 'Raute, regelmäßiges Viereck; besonders Fensterscheibe' (Jordan 1995: 86);
• Sugulaskeeled: sm ruutu [1745] Viereck, Feld, Raute; Fensterscheibe; Karo < rts ruta 'ruutu' (‹ kasks rūte 'neliö, ruutu'); is rūtu ruutu korttipelissä; ikkunaruutu; krj ruutu; vdj ruuto (SKES: 891-892; SSA 3: 115); lv rū`t´ Scheibe, Raute, Viereck; Karo im Kartenspiel < kasks rute (Kettunen 1938: 349); lv rūt ruut; rūts (LELS 2012: 278)