[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

luurama, luurata 'salamahti jälgima' < kasks lûren 'lauern', vrd rts lura

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 195) nemmat luhrsit temma pähle; (Göseken 1660: 275) luhrima 'Lauren (des Hasen)'
• Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har (EMS V: 549)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; Wiedemann 1893: 556 lūrima, -rin (lūrama) 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
• Käsitlused: < kasks lur 'Lauer', kasks luren 'lauern' (EEW 1982: 1399; Raun 1982: 82); < asks luren 'varitsema, luurama' (a-tüve tõenäol. mõjutanud rts lura) (EES 2012: 257)
• Läti keel: lt † lũrêt lauern < mnd. lūren (Sehwers 1918: 153); lūrēt lauern < mnd. lûren (Jordan 1995: 76);
• Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] vaania, väijyä / (auf)lauern < rts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' (‹ kasks lūren); krj luurata < sm (SSA 2: 115); lvS lūrub (Prs3Sg) lauern (SLW 2009: 113); lv lūrə̑, lūŕə̑ lauern < kasks luren (Kettunen 1938: 210); lūrõ luurata; izlūkot, izspiegot (LELS 2012: 179)
• Vrd luurima

luurima, (ma) luurin 'luurama' < kasks lûren

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 480) luhrima 'Lauern (des Hasen)'
• Murded: `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luur´ma Nõo Kan Rõu; `luur´me M; `luur´mõ Krl (EMS V: 550)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 616 lūrima (lūrama) 'lauern'; Wiedemann 1893: 556 lūrima (lūrama) 'lauern'; ÕS 1980: 386 † luurima 'luurama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
• Käsitlused: < kasks luren (EEW 1982: 1399-1400; Liin 1964: 47); < kasks (Raag 1987: 323); < asks luren 'varitsema' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † lũrêt lauern < mnd. lūren 'lauern' (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75); lt lūrēt lauern < mnd. lûren (Jordan 1995: 76);
• Sugulaskeeled: vdj luuria nuhkida, nuuskida; шнырять (VKS: 650)
• Vrd luurama

märkima, (ma) märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'mit der Marke, Märke versehen'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) tähendama (signare) 'mercken'; (Gutslaff 1648-56) nemmat merckwat tetta keick asja; (Göseken 1660: 512) merckima 'zeichnen, notare 'üles tähendama, kirja panema''; (Vestring 1720-1730: 130) Märkima 'Zeichnen'; (Helle 1732: 136) märkima 'zeichnen, bemerken'; (Piibel 1739) Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; (Hupel 1766: 113) Teie jodikkud wötke ommeti … ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; (Hupel 1780: 212) märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; (Hupel 1818: 134) märkima r. d.; märkma d. 'zeichnen, bemerken, bezeichnen; lf. merken'; (Lunin 1853: 99) märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
• Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mär´kmä (-me) Khn Kod KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´kima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; Wiedemann 1893: 589 mär´kima (märkama, mar´kima) 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
• Käsitlused: < ee märk (‹ kasks merk), kasks marken (EEW 1982: 1620)
• Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita < mrts mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ muistaa (SSA 2: 160); vdj merkitä, merkkiä märkida, märgistada; отмечать (VKS: 724); lv mer̄k̆kə̑ bezeichnen (Kettunen 1938: 220); lv merkõ märkida, tähistada; apzīmēt (LELS 2012: 187)
• Vt märk

† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
• Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
• Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
• Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
• Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)

passima2, (ma) passin 'vahtima; varitsema' < kasks passen 'ab-, aufpassen'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 173) Ülles passima 'Aufpassen'; (Hupel 1780: 237) ülles passima r. 'aufwarten, aufpassen'
• Murded: `passima (-s´s-) 'valvama, vahtima; jälgima, luurama' R S Lä Pä Ris Kos Jür Jä Kad Plt KJn; `pas´ma Kod Trv Krk Nõo Krl Rõu Vas Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´ima 'abpassen, auflauern; Acht geben'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´ima 'abpassen, auflauern; Acht geben'; ÕS 1980: 497 passima 'kõnek. vahtima'
• Käsitlused: < kasks passen 'silmas pidada, silma peal hoidma' (EES 2012: 356)
• Sugulaskeeled: sm passata [1880] tarkkailla, olla vahdissa / aufpassen < rts passa (på) 'vahtia, huomioida' (‹ kasks passen (up)) (SSA 2: 321); lv pa`š́š́ə̑ passen, aufpassen < sks (Kettunen 1938: 277)
• Vrd passima3

rassima, (ma) rassin 'tööd murdma' < kasks brassen 'lärmen, prassen', sks prassen

• Esmamaining: Jannsen 1860
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1860) 02.11: Mönni waene emma rikkub allalisse käksumisse ja rassimissega omad lapsed üsna ärra
• Murded: `rassima 'toimetama; rügama' Lüg IisR Vai S sporL KJn; `ras´ma Kõp Vil; `rässima Kuu VNg IisR sporKPõ; `prassima Ans (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962, 1024 pras´s´ima 'prassen, verschwenden; lärmen, toben, tollen'; ras´s´ima '= pras´s´ima'; Wiedemann 1893: 873, 928 ras´s´ima '= pras´s´ima'; pras´s´ima (pras´ma, prātsima, ras´s´ima) 'prassen, verschwenden; lärmen, toben, tollen; quälen, belästigen'; sa pras´s´id mind tȫga 'du quälst, drückst mich mit Arbeit'; ÕS 1980: 575 rassima 'rühmama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I +vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
• Käsitlused: < kasks brassen (EEW 1982: 2420); < vrd Bsks brasseln 'maadlema' (Raun 1982: 140); < vrd asks prasselen 'müra, kära tekitama, lärmama', sks prasseln 'ragisema, pragisema', rts prassla 'krabistama; sahisema' (EES 2012: 383)
• Vrd prassima

riim, riimi 'luuleriim' < kasks rîm 'Reim'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 295) rijhmi 'Reim'; (Göseken 1660: 595) Riem 'reim (rhytmus)'
• Murded: riim, `riimi Kuu VNg IisR Vai; riim, riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; Wiedemann 1893: 963 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
• Käsitlused: < kasks rîm 'Reim' (EEW 1982: 2477; SKES: 874; Liin 1964: 60; Raun 1982: 142; SSA 3: 73); < asks rīm 'riim, luuletus' (EES 2012: 427)
• Läti keel: lt *rĩme [1683] Reim < mnd. rīm (Sehwers 1918: 157); rĩme Reim, Gedicht < mnd. rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' (Sehwers 1953: 102); rīme Rein; Gedicht < mnd. rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt reimen < mnd. rīmen (Sehwers 1918: 157); rẽmêt reimen; dichten < mnd. rīmen 'reimen, Verse machen' (Sehwers 1953: 102); rīmēt reimen; dichten < mnd. rimen (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm riimi [1583] loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers < mmr rim, riim 'säe, runo, riimi' (‹ kasks rīm) (SSA 3: 73; SKES: 784); lv rīm Reim (Kettunen 1938: 340)