[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

münt2, mündi 'metallraha' < kasks münte 'Münze'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Rahha johataja 'Münzmeister'; (Hupel 1818: 144) münt, -i od. -di r. d. 'Münze'; (Lunin 1853: 109) münt, -i r. d. 'монета'
• Murded: münt, `mündi Jõe; mün´t, mündi Khk Kad Ksi (EKI MK); rahamünt 'raha, rahakopikas' Jõe Kad (Jordan 1995); (Saareste III: 485)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 munte, monte 'Münze; gemünztes Geld; Kleingeld; das einzelne Münzstück'; Schiller-Lübben munte, monte 'Münze; das einzelne Münzstück'; MND HW II: 1 münte, seltener mönte 'Münze, Geldstück; Geld, Währung; Münzrecht';
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 mün´t, mün´di 'Müntze, Geld, Gepräge'; Wiedemann 1869: 638 mün´t, mün´di 'Müntze, Geld, Gepräge'; ÕS 1980: 444 münt 'metallraha'
• Käsitlused: < kasks munte 'Münze' (EEW 1982: 1638; Raun 1982: 99); < asks (Ariste 1933a: 11); < asks munte, monte 'rahapaja; metallraha' (‹ lad moneta) (EES 2012: 300)
• Läti keel: lt minteris Münzer < nd. münter 'Münzer' (Sehwers 1953: 80); † miñtũzis < nd. münthūs 'Münzhaus' (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80);
• Sugulaskeeled: sm myntti [Agr] raha, kolikko; lyönnistä tullut merkki, jälki, naarmu; rahapaja / Münze; Hiebwunde, Delle, Kratzer; Münzsrätte; krj myntti raha < mrts mynt 'kolikko' (SSA 2: 188); vdj müntti münt; монета (VKS: 781); lv min̄`t Münzerei < vrd kasks munte, rts mynt 'Münze'; min̄t̆tə̑ münzen (Kettunen 1938: 224)

penning, penningi 'rahaühik; kaelaraha' < asks penni(n)k 'Pfenning'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 259) üche kaunÿ Kuld|Peñinge meddÿ keickede Kaila vmber; (Müller 1600/2007: 102) mitto tuhat Kuldt Penningit (28.12.1600) 'kuldraha'; (Gutslaff 1648: 90) Kuldpenning 'Ducatus'; (Gutslaff 1648: 230) Teng /a 'Pfenning'; (Gutslaff 1647-1657: 278) towutasit temmalle 30 Höbbe penningat; (Göseken 1660: 434) Kuldpenninck 'Goldgülden'; Kuldpenning 'Ducaten'; (Virginius 1687-1690) neil olli Tuhhat Kuld-Penikid nink Kaks kallist Wask-Astjad
• Murded: `penning, -i Kuu; penning, -e Kod; peningi Juu; pääniḱ, pääninge Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´iṅg, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´iṅg, pen´n´iṅga, pen´n´iṅgi, pen´n´iṅgu 'Pfenning'; ÕS 1980: 503 penn 'penn, peenraha (rahvaluules)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pennink 'Münzstück jeder Art; ein bestimtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; Schiller-Lübben penni(n)k 'ein Münzstück jeder Art; ein bestimmtes Münzstück von verschiedener Geltung; Geld überhaupt'; MND HW II: 2 penninc (penninch, pening), pennich, pen (penn) [häufig in verkürzter oder symbolischer Schreibung penn., pen.] 'Währungsmünze, Geldstück; Geld allgemein';
• Käsitlused: < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks penni(n)k (Liin 1964: 48)
• Sugulaskeeled: sm penninki [Agr] Ruotsin vallan ajan rahayksikkö / Münze im Wert von etwa 1/8 Öre; Geld < mrts pæn(n)inger 'raha' (SSA 2: 336)

seekel, seekli 'rahaühik' < kasks sēkel(e) 'Sekel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 91) Se nurm massab nelli sadda sekelit Höbbe; (Gutslaff 1647-1657: 95) seh weddas ütte pohlt Sekeli; (Virginius 1687-1690) se Maa on Nellisadda Seeklit Höbbedad wäärt; (Piibel 1739) temma pigi terra wagis kuussadda sekli rauda; Üks küllimit odra peab maksma üks sekel
• Murded: `seekel, `seekli (-ie-) 'Juudamaa raha' Kuu Jäm Kse Nõo (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēkel, sēkla (d) 'Viertellof'; kat´s sēklat mād 'eine Halblofsstelle'; Wiedemann 1893: 1035 sēkel, sēkla (d) 'Viertellof'; kat´s sēklat mād 'eine Halblofsstelle'; EÕS 1937: 1286 seekel 'veerandvakamaa'; ÕS 1980: 623 seekel 'Vana-Idamaade kaaluühik ja münt';
• Saksa leksikonid: MND HW III sēkel(e) (seekel, seckel) 'Münzsorte'; Demin. sēkelîn (von der Sichelform)
• Käsitlused: < sks Sekel (EEW 1982: 2730); < asks sēkel(e) 'teatud münt' (‹ heebrea šeḳel 'teatud münt') (EES 2012: 464)

veering, veeringu < kasks vêrink 'Ferding'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 15) Wäring, Wäringi / Acc. Wäringid / Acc. pl. Wäringud 'ein halb öhr'; (Vestring 1720-1730: 287) Wering, -gi 'Ein Ferding'; (Helle 1732: 207) wering 'der Ferding (Münze)'; (Helle 1732: 339) Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; (Piibel 1739) Eks wiis warblast kahhe weringe eest ei müda; (Hupel 1780: 310) wering, -i r. 'ein Ferding (Münze)'; (Hupel 1780: 369) wering, tibbo r. d. 'Ferding'; tibbu d. 'Ferding'
• Murded: `viering, -e (-u) 'rahaühik' VNg; veering (-ie), -i Khk Kod Plt; veering, -a Kär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; Wiedemann 1893: 1351 wēring, wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; ÕS 1980: 780 veering, -u '(raha)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêrink, vêrlink 'ein Fiertelpfenning'; vêrdink 'quadratus, der vierte Teil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münzeinheit, bes. einer Mark'; Schiller-Lübben vêrdink, verink 'der vierte Theil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münze'; MND HW I vêrinc 'Vierding, Münze'; vêrdinc 'Vierding; Münzeinheit, im allg. vierter Teil einer Mark'; vêrlinc, virlinc 'Vierling, 1/4 Pfennig'
• Käsitlused: < kasks vêrink (EEW 1982: 3778; Raun 1982: 201; Raag 1987: 324); < kasks vêrinc (Liin 1964: 48); < asks vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka' (EES 2012: 596)
• Läti keel: lt vẽrdiņš [1638 Wehrdings] Ferding (eine nicht mehr geltende Münze) < mnd. vērdink 'der vierte Teil einer Münzeinheit' (Sehwers 1918: 40, 100, 164; Sehwers 1953: 156); vērdiņš, vērdiņģis Ferding (eine nicht mehr geltende Münze, 1,5 Kopeken) < mnd. vêrdinc 'Vierging; viertel Teil eines Maßes oder Gewichtes; Münzeinheit, Silbermünze' (Jordan 1995: 108);
• Sugulaskeeled: sm fienteli, vienteli, fienteri, vienteri [1886] vanha painomita, 1/4 naulaa / Viertelpfund < rts fjǣndeil 'neljäsosa' (SSA 1: 114); lvS vērning Ferding (SLW 2009: 219); lv vērniɢ Ferding (eine alte Münze) < kasks vêrdink 'der viertel Teil einer Münze' (Kettunen 1938: 481)
• Vrd veerand