?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
küün, küüni '(heina) hoidla' < kasks schü̂ne 'Scheune'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) kühn, kühni∫t '∫chewr'; (Gutslaff 1648-1656) ei olle neihl aita, ei Kühne; (Göseken 1660: 297) kühn, -i 'Scheure'; (Göseken 1660: 459) kühn 'scheune'; (Göseken 1660: 341) (heina) kühn '(Heu) scheure'; (Göseken 1660: 356) (hühde) kühn (viljaküün) '(Korn) scheure'; (Hupel 1780: 193) küün, -i r., d. 'die Scheune'; (Hupel 1818: 105) küün, -i r. d. 'Scheune'; (Lunin 1853: 75) küün, -i r. d. 'анбаръ,житница'
- Murded: küün (küin), küüni (küini) 'hoidla' eP(küe-, köe-); küün (-üi), küüni (-üi-) T; küün´, küüni M V; küün, `küüni R (EMS IV: 726)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 479 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; Wiedemann 1893: 435 kǖn´, kǖni 'Scheune'; rehe-küün 'Kornscheune'; ÕS 1980: 344 küün;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schune 'Scheune'; schunen 'in eine Scheune bringen'; Schiller-Lübben schune 'Scheune'; MND HW III schü̂ne (schůne, schuene) 'bäuerliches Wirtschaftsgebäude, Getreidescheune'
- Käsitlused: < kasks schune 'Scheune' (EEW 1982: 1182; Raun 1982: 66; Ariste 1963: 94; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215)
- Läti keel: lt šķũnis [1587 Sckune] Scheune < mnd. schune (Sehwers 1918: 33, 81, 162); lt šķũnis Scheune < nd. schǖne 'Scheune' (Sehwers 1953: 134); šķūnis, šķūna, šķūne, skūnis, skūna Scheune < mnd. schǖne (Jordan 1995: 102);
- Sugulaskeeled: lvS kǖn Scheune (SLW 2009: 96); lv kīn´, skīn´, (alt) škǖn´ Scheune < kasks schune (Kettunen 1938: 134, 372); kīņ küün, sara; šķunis (LELS 2012: 123)
püük, püügi 'pesupesu' < kasks bü̂k, bü̂ke 'Beuche, Buchenlauge'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: püük, `püügi 'pesupesu; (hautatud) pesu' Jõe Kuu Hlj; püik, püigi (-üü-) Mär Hää Ris Kei HJn Tür Koe KJn TLä Rõu Vas Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wied 1869/1893: 1008 pǖk, pǖgi; pīk 'Wäsche, Beuche'; Wiedemann 1893: 914 pǖk, pǖgi; pīk 'Wäsche, Beuche';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 buken 'Wäsche in Buchenlauge (buke) legen'; Schiller-Lübben buken 'Wäsche in Büchen-Lauge (buke) legen, und darin eine Zeitlang stehen laßen, damit sie rein und weiß werde'; MND HW I bü̂k, bü̂ke 'Buchenlauge'
- Käsitlused: < kasks bük 'Lauge', vrd kasks büken 'beuchen, Wäsche waschen' (EEW 1982: 2356); < kasks bü̂k (SKES: 675); < kasks buke (Ariste 1972: 96)
- Läti keel: lt bũķis Bäuche < mnd. būke 'das Waschen der Wäsche in Lauge'; bũķêt bäuchen < nd. būken 'Wäsche bäuchen' (Sehwers 1953: 23); bīķēt einweichen in Lauge < mnd. büken (Sehwers 1953: 13); bīķēt, būķēt bäuchen, Wäsche in Lauge einweichen, waschen < mnd. bü̂ken 'Wäsche, Leinen büken' (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: sm pyykki [1778] vaatteiden pesu; pestävät vaatteet / Waschen; Wäsche < rts byk(e) (‹ kasks bǖken 'pestä vaatteita', bǖk(e) 'pesulipeä') (SSA 2: 453; SKES: 675)
püül, püüli < kasks bü̂delen '(Mehl) beuteln'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: püül, `püüli Kuu VNg Lüg IisR; püül, püüli ViK sporI Plt; `püüdel, `püüdli (-g-) Lüg Jõh Vai; `pü̬ü̬gel, `pü̬ü̬gle Kõp Vil M(püiel, `püigle Hel); piil, piili Sa Rei; püil, püili Muh Hi L Ha Jä Pal Lai KJn SJn; püiel, `püidli Äks TLä; `püidli T(`püigli Rõn); `pü̬ü̬gli San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921, 1007, 1008 pīt´li, pīt´li (d) '= pǖdel, pǖl´'; pǖdel, pǖd´li 'Mühlenbeutel'; pǖl´, pǖli 'Beutelung (in der Mühle), die Einrichtung zum Beuteln'; Wiedemann 1893: 912, 914 pǖdel, pǖd´li (pīt´li, pȫgel, pǖtel, pǖgel) 'Mühlenbeutel'; pǖl´, pǖli (pīt´li, pīl´) 'Beutelung (in der Mühle), die Einrichtung zum Beuteln'; ÕS 1980: 565 püül; EÕS 1930: 971 püül '(gebeuteltes Mehl)'; ÕS 1980: 566 püülima 'püüli tegema';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben budelen '(das Mehl) beuteln'; budel 'Beutel'; MND HW I bü̂delen, bü̂deln 'seihen, Mehl beuteln'
- Käsitlused: < kasks bü̂del 'Beutel' (EEW 1982: 2357); < kasks budelen (Raun 1982: 137; EES 2012: 409)
- Läti keel: lt † bĩdele Mühlenbeutel < mnd. bǖdel 'Beutel'; bĩdelēt beuteln < mnd. bǖdeln 'beuteln' (Sehwers 1918: 143);
- Sugulaskeeled: sm pyyli lestityt jauhot < ee püül (‹ kasks bü̂del) (SKES: 675); lv bil̄t̆tə̑ beuteln (mehl) (Kettunen 1938: 23); lv bilt püül; bīdelēti milti; biltõ püülida; bīdelēt (LELS 2012: 44)
püür, püüri 'padjakott' < kasks bure 'Bühre'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: püür, `püüri Kuu VNg Lüg Vai; püür, püüri Sa Rei Trm Kod; püir, püiri Vll Muh Käi Lä Tõs sporKPõ Plt; pöör, pööri Mär Aud PJg Saa Lai KJn; pü̬ü̬r, pöörä (-a) MMg M sporT Har VId (EKI MK; Saareste I: 1063)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 943, 1008 pȫr´, pȫri '= pǖr´'; pǖr´, pǖri 'Bühre, Ueberzug'; pad´ja-pǖr´ 'Kissenüberzug'; Wiedemann 1893: 914 pǖr´, pǖri (pȫr´) 'Bühre, Ueberzug'; pad´ja-pǖr´ 'Kissenüberzug'; EÕS 1930: 972 püür '(Bühre, Überzug)'; ÕS 1980: 566 püür '(padjal)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bure 'Bühre, Zieche'; MND HW I büre 'Bett-, Kissenbezug'
- Käsitlused: < kasks bure, vrd sks Bühre (EEW 1982: 2357); < kasks bure (Raun 1982: 137; EES 2012: 409)
- Läti keel: lt † biẽris Kissenbezug < nd. büre (Sehwers 1918: 143); ķisen-bīris, -biẽris Kissenbezug < nd. Kissen-bǖre 'Küssen-büre' (Sehwers 1953: 67); ķisenbiers Kissenbezug < mnd. küssenbü̂re (Jordan 1995: 73)
püüt, püüdi 'saak' < kasks bute 'Beute'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 287) ninck iaab sen Pütÿ welia; (Müller 1600/2007: 212) ninck iaab sen Pütÿ welia (03.01.1602) 'selle saagi'; (Stahl HHb III 1638: 52) ninck jagkap ∫e pühti 'vnd tehilet den Raub auß'; (Stahl LS I 1641: 304) ninck ∫e pühti jagkanut on 'vnnd den Raub außgetheilet'; (Göseken 1660: 283) Püht, -i 'Beutte'; (Göseken 1660: 585) pühti (rööv)saak 'beutte'; pühti (rööv) 'Raub (præda)'; (Virginius 1687-1690) Eks nämat peaks saama, ja wälja jaggama sedda Püüti
- Murded: püüd, püü '(kala)püük' Jõe Kuu Hlj VNg; püid, püi Sa Muh L JõeK Kad; püid, püiu Mus Pha Vll Pöi Muh Hi Ha Trv; püid, püüdi Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1008 pǖt´, pǖdi 'Beute, Fang, Erwerb, gestrandete Waare, welche das Meer auswirft'; Wiedemann 1893: 914 pǖt´, pǖdi 'Beute, Fang, Erwerb, gestrandete Waare, welche das Meer auswirft';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bute (buite) 'Tausch, Wechsel, Verteilung; (was zur Teilung kommt), Beute'; Schiller-Lübben bute, buite 'Tausch, Wechsel, Vertheilung; Beute, eig. Vertheilung des Gewonnenen'; MND HW I bü̂te 'Tausch, Wechsel; Verteilung, Anteil, Beute'
- Käsitlused: < kasks bute (EEW 1982: 2358; Liin 1964: 47; Ariste 1972: 96); < kasks büte 'Anteil, Beute' (Ariste 1963: 102); < kasks bûte 'Beute' ~ rts byte (Raag 1987: 338)
- Läti keel: lt † bĩte [1644 büte] Beute (Sehwers 1918: 33, 143); lt bĩte Beute, Gewinn < mnd. bǖte 'Beute' (Sehwers 1953: 13); lt bīte Beute, Gewinn < kasks bü̂te (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: vdj püütü (kala)saak; улов (рыбы) (VKS: 1018)