[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pott1, poti 'anum' < kasks pot 'Topf, Pott'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Potte, Hans; (Müller 1600-1606: 272) v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; (Müller 1600/2007: 494) v̈che katla echk Potte siddes (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 288) ütte pot|seppa; (Stahl LS I 1641: 106) Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; (Stahl LS I 1641: 156) Se∫t üx pott piddap hehl meelel ∫e magko, mea e∫∫iti tem̃a ∫iddes keetetut on 'Dann ein Topf ∫chmecket gemeinliglich darnach, was er∫tmahlen darein gekochet ist'; (Gutslaff 1648: 231) padda 'Pott'; (Gutslaff 1647-1657: 285) ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; (Göseken 1660: 299) pott, -i 'Topff'; (Göseken 1660: 570) pott 'topff'; potti sepp 'töpffer (figulus)'; potti warw (värnits) 'Vernis (vernix)'; (Vestring 1720-1730: 188) Pot, -ti 'Der Topf'; (Helle 1732: 161) pot 'der Topf, Pott'; (Helle 1732: 322) pot 'der Topf'; (Piibel 1739) Ja ta wöttis ennesele ühhe potti-tükki; (Hupel 1780: 247) pot, -ti r., d. 'Topf, Pott'; (Hupel 1818: 190) pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; (Lunin 1853: 147) pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
• Murded: pott, podi (potti) R; pot´t, poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL (EKI MK; EMS VII: 713)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´, poti 'Topf'; Wiedemann 1893: 849 pot´t´, poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot (EEW 1982: 2156); < kasks pot (Raun 1982: 127; Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95); < kasks pot, put (Liin 1964: 56; EES 2012: 383)
• Läti keel: lt puods Topf; Kessel < mnd. pot, put (Jordan 1995: 84); pods, katls pada, pott (LELS 2012: 223);
• Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1826; 1699 pottu] saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' (‹ kasks pot, put 'ruukku') (SSA 2: 406); vdj potti pott, anum; посуда, горшок (VKS: 956); lv pot´̆t´à Topf; Napf (Kettunen 1938: 306); lv poţā savipott; māla poda (LELS 2012: 251)
• Vrd pott2

pott2, poti 'kaardimast' < ? kasks pot

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pott(i), potti Lüg; pot´t (-tt), poti Rei Mär Kse Aud Hää Trm KJn Trv Hls San Har Plv Se (EKI MK; EMS VII: 714)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´, poti 'Pique (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 849 pot´t´, poti 'Pique (im Kartenspiel)'; EÕS 1930: 818 pott (kaardimängus) 'Pik, pique'; ÕS 1980: 532 pott 'poti';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pot, put 'Topf, bes. ein irdener'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot (EEW 1982: 2157); < vrd kasks pot 'pada' (Raun 1982: 127); < ee pada (rahvaetümoloogiline seostus) (EES 2012: 383)
• Vrd pott1, pada

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'Bütte'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 301) Sadda pütti öli; (Gutslaff 1648: 221) Puetti uwrd, -e 'Ki͠ming'; (Gutslaff 1648: 242) Pütt /o 'Tonne'; (Gutslaff 1648: 224) Püttikenne 'Lechel'; (Gutslaff 1647-1657: 80) se wessi löppis erra se pütticko sissest; (Göseken 1660: 585) pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; (Göseken 1660: 392) karrane püttiken (plekknõu) 'blächern büchslein'; (Hornung 1693: 33) Püt, Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; (Vestring 1720-1730: 192) Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; (Helle 1732: 163) püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; (Helle 1732: 348) Nenda kui püt on, nenda kaas 'dignum patella operculum'; (Hupel 1780: 249) püt, -ti r., d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; (Hupel 1818: 194) püt, -ti od. selt. -ta r. d. 'Bütte, Tonne, Faß, hölzernes Gefäß'; (Lunin 1853: 151) püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
• Murded: pütt, pütti R(pütti, püdi VNg); püttü, püdü Kuu Vai; püt´t (-tt), püti S(pütt, püta Jäm Kär Kaa); püt´t, püti L(pütt, püta Kse Var Tõs Hää); püt´t, püti K I M T; püt´t, pütü Võn San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; Wiedemann 1893: 912 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
• Käsitlused: < kasks bütte, vrd sks Bütte (EEW 1982: 2352); < kasks butte (Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; EES 2012: 408); < kasks bütte (SKES: 674); < asks Butt, Butte (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt bute [1638 Buttes] Butte < nd. butte (Sehwers 1918: 85, 145);
• Sugulaskeeled: sm pytty [1637] kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel < mrts bytta (SSA 2: 452; SKES: 674); is püttü; krj pytty; vdj pütt´sü < sm (SSA 2: 452); vdj püttü pütt, puunõu; кадка, деревянная посуда (VKS: 1017); lvS pütt [1769 pütki] Fass (SLW 2009: 161-162); lv pit̄ (püt̄) Tonne < vrd sks Bütte, rts bytta (Kettunen 1938: 293); pit pütt, tünn; muca, muciņa; bentsīnpit, tȭra pit bensiinivaat, tõrvatünn; benzīna muca, darvas muca (LELS 2012: 43, 245)