[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < kasks achter 'Achter, Hintersteven'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa hend (ahter) 'hinter Theil des Schiffs'
• Murded: `ahter S L Ris; `ahtri R (EMS I: 148)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; Wiedemann 1893: 10 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später';
• Käsitlused: < rts akter (EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333); < kasks achter 'hinten' (GMust 1948: 25, 74); < hol achter (Mereleksikon 1996: 11); < kasks achter, rts akter (EKS 2019)
• Läti keel: lt (kuģa) pakaļgals ahter (ELS 2015: 26);
• Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] (aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff < rts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' (SSA 1: 55); sm ahteri perä, (aluksen) takaosa; vdj ahte̮ri; ee ahter < rts akter (SKES: 7); vdj ahte̮ri ahter (VKS: 105)

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < kasks junker, juncher 'Junker'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) jun(c)ker 'Junker'; (Vestring 1720-1730: 54) Junkur, -ro 'Der Amptmann'; (Helle 1732: 102) junkur, -kro 'der Amtmann'; (Helle 1732: 347) Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; (Hupel 1780: 165) junkur, junker r., d. 'der Amtmann, Verwalter'; (Arvelius 1782: 36) panni … teda wimaks junkruks; (Hupel 1818: 59) junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; (Lunin 1853: 40) junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
• Murded: `junkur, `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur, `junkru eP Trv; `junkru, `junkru V; `junker, `junkri Jäm Khk (EMS II: 190)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; Wiedemann 1893: 169 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, junkru (juṅker) 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
• Käsitlused: < kasks junker, vrd kasks junkher, junchere (EEW 1982: 571; SSA 1: 248); < kasks junker, juncher (Raun 1982: 21; Liin 1964: 44); < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd mrts junker (Raag 1987: 338, 341); < asks junker, juncherre 'junkur' (EES 2012: 101)
• Läti keel: lt juñkurs (1638 Junckars) Junker < mnd. junker (Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44); junkurs Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär) < mnd. junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' (Jordan 1995: 64-65); ka͠mbarjuñkurs Kammerjunker (Sehwers 1918: 149);
• Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann < mrts junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' (‹ kasks junker, junkher) (SKES: 124; SSA 1: 248); krj junkura, junkuri junkkari < ? sm (SSA 1: 248); lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r Junker [lvS piški izand] (Kettunen 1938: 98); lv jūnkar junkur; junkurs (LELS 2012: 95)

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spegel 'Spiegel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 258) ia kuÿ v̈x SPegel; (Müller 1600/2007: 494) ia kuÿ v̈x SPegel, sab meddÿ Silmade ette malituth (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 273) Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; (Stahl HHb II 1637: 79) Spegel; ∫ihs on te͠ma agkas üx ∫pegel 'So i∫t es nur ein Spegel'; (Stahl HHb III 1638: 44) Meije nehme nühdt lebbi öhe Spegli 'Wir ∫ehen jetzt durch einen Spegel'; (Stahl LS I 1641: 266) ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; (Göseken 1660: 297) peigel 'Spigel'; (Göseken 1660: 558) pegel 'spiegel'; (Hornung 1693: 24) Peel 'ein Spiegel'; (Vestring 1720-1730: 175) Pegel, -li 'Der Spiegel'; (Helle 1732: 156, 322) pegel, g. ac. peegli 'der Spiegel'; (Piibel 1739) se on selle mehhe sarnane, kes omma ihholikko pallet peeglis katsub; (Hupel 1780: 238) pegel, peegli r., d. 'Spiegel'; (Hupel 1818: 176) pegel, peegli r. d. 'Spiegel'; (Lunin 1853: 136) pegel, peegli r. d. 'зеркало'
• Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel, `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel, `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V(`pi̬i̬dli Se, `spi̬i̬gli Lei) (EKI MK); peel, peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l, peeli Kod KJn T; peel, peele Sa Lä Han (EKI MK); peil, `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil, peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´, peili '= pēgel'; pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 805 pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) (peil) 'Spiegel'; Wied 1869/1893: 888/806 pēgeldama 'spiegeln'; (pēl) peil < Bsks Speiel; ÕS 1980: 501 peegel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; Schiller-Lübben spegel 'Siegel'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
• Käsitlused: < ee peegel ~ kasks spêgelen (EEW 1982: 1967); < kasks spegel (Raun 1982: 118; Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; SSA 2: 330; EES 2012: 358); < kasks spegel, speigel (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] Spiegel < mnd. spēgel (Sehwers 1918: 81, 159); lt spiẽģelis Spiegel < mnd. spēgel 'Spiegel' (Sehwers 1953: 115); spieģelis Spiegel < mnd. spêgel (Jordan 1995: 92); spieģelēt spiegeln < mnd. spegelen (Jordan 1995: 92);
• Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] Spiegel; krj peili < rts spegel (‹ kasks spēgel); is speili < sm (SSA 2: 330); is peili (Kos) peegel (Laanest 1997: 144); lvS spiegel, spiegil Spiegel (SLW 2009: 178); lv spìe̯giĺ Spiegel < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ sich spiegeln < sks (Kettunen 1938: 378); spīegiļ peegel; spogulis; spīegiļtõ peegeldada; atspoguļot (LELS 2012: 302)

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < kasks pegel, peil

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: peilstokk, -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 796 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev. veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer. latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'; VL 2012 peil '(hol peil)';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; nd. pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'; Kluge: 534 Pegel 'Wasserstand'; 'im 18. Jh. übernommen aus ndd. mndd. pegel, peil, mndl. pegel 'Wasserstandmark''
• Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel (EEW 1982: 1978); < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers) mit dem Senkblei untersuchen' (GMust 1948)
• Läti keel: lt peģelis Pegel < mnd. pegel (Sehwers 1953: 87)

priit, priidi 'purje hoidev põikpuu või latt' < ? asks spriet, vrd rts sprit

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: priit, priida 'purjepuu' Jäm Khk Tõs Khn Aud Hää; priit, priidu Khk; riit, riida Pöi Muh; riit, riidi Khk; preit, preidi Hi Rid (EKI MK; EMS VII: 749)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 877 prīt´, prīdi (M) 'schräge Stange am Bootsegel'; EÕS 1930: 825 priit 'laev. purjeritv (Spiet)'; priidipuri 'Sprietsegel'; ÕS 1980: 535 priit 'purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sprêt 'Stange oder Baum, bes. eine Segelstange'; MND HW III sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2173); < asks spriet 'Segelstange' (GMust 1948: 88)
• Sugulaskeeled: sm prii [1863] tanko, kolla veneen purjetta pingotetaan / Spriet < rts spri, sprit 'purje, joka levitetään sen poikki kulkevalla tangolla' (‹ hol spriet) (SSA 2: 410);
• Läti keel: lt sprĩtzẽģelis Segel in kleinen Booten (Sprietsegel) (Sehwers 1953: 118); lt šprite Stange, mit deren Hilfe man das Segel an den Mast befestigt < dt. Spriet 'am Maste befestigte Segelstange' (Sehwers 1953: 139); lt šprits (LELS 2012: 303);
• Sugulaskeeled: lv sprīt pirkel; šprits (LELS 2012: 303)
• Vt pukspriit