[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

polt, poldi 'kinnitusvahend' < kasks bolte(n) 'Bolzen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 246) polt, -i r., d. 'Bolze, Streicheisen'; (Hupel 1818: 189) polt od. pold, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; (Lunin 1853: 146) polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
• Murded: polt, `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-), poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) (EKI MK; EMS VII: 642)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t, pol´di 'Bolzen'; Wiedemann 1893: 845 pol´t, pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), mnd. bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
• Käsitlused: < kasks bolt(e) (EEW 1982: 2126); < kasks bolte(n) (Raun 1982: 125; EES 2012: 379)
• Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te (1638 Bullta) Bolzen, Riegel, Pfeil < mnd. bolte (Sehwers 1918: 48, 85, 144); bul̃ta (bults, bul̃te) < mnd. bolte 'Bolzen, Pfeil' (Sehwers 1953: 20); bulta, bults Bolzen < mnd. bolte (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm poltti pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe < ee polt (‹ kasks bolt(e)) ~ vn болт (SSA 2: 392); sm pultti [Agr] < rts bult (‹ asks bolt) (Häkkinen 2004: 971); sm poltti, pultti Schraube, Bolzen < ee polt, rts bult (Bentlin 2008: 161); vdj boltta polt (VKS: 166); lv bol̄´t̀ Bolzen < kasks bolte (Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327); boļt polt; bultskrūve (LELS 2012: 46)

poort1, poordi 'ääris(pael), tress' < kasks borde, sks Borte

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: puord (-t), `puordi 'äär riidel' Kuu VNg Lüg Jõh IisR; poort, poordi (-uo-) 'triip, ehisriba' Krj Mar Vig Kir Koe Sim; por´t, por´di 'pruudipärg' Ris; porde 'tapeedi ülaääris' Ans Han Mih VMr Nõo; porte 'tapeedi ülaääris; seeliku ehisääris' Plt KJn Hls (EKI MK; EMS VII: 684)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōr´t, pōr´di 'Spitze, Borte, Tresse'; pōr´d, pōri (pt) '= pōr´t'; Wiedemann 1893: 854 pōr´t, pōr´di (pt) (pōr´d) 'Spitze, Borte, Tresse'; EÕS 1930: 811 poort '(palmitsetud) nöör, pael, lint (Posament, Borte, Tresse)'; ÕS 1980: 529 poort 'ääris';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben borde 'Saum, Leiste, Einfassung, Besatz; Brustband, Gürtel'; MND HW I bōrde 'Saum, Einfassung, Borte, Besatz, Brustband, Gürtel'
• Käsitlused: < sks Borte ~ ? Bsks Borde (EEW 1982: 2141); < asks bôrde (Ariste 1972: 95); < kasks borde (Raun 1982: 126); < asks borde 'pael, äär, ääris, kant', boord, bort 'külg', sks Borte 'poort, ääris, pael' (EES 2012: 380); < sks Borte 'poort, ehispael' (EKS 2019)
• Läti keel: lt † burde [1638 Burrde] Borte, Einfassung, Zierat < mnd. borde (Sehwers 1918: 85, 145); borde, burde < dt. Borde 'Einfassung' (Sehwers 1953: 15, 22); burde Borte < mnd. bōrde (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm poorti (poortti, poortu) tapetin, kankaan t. vaatteen reunassa oleva koristenauha / Borte < rts bård 'reunus, päärme; reunuskoriste' (‹ sks Borde, Borte ’reuna, reunus’) (SSA 2: 396); lv buò̯r´ Borte, Tresse, Verzierung < Bsks Bord (Kettunen 1938: 32); lv bort poort, äärekaunistus; apmale (LELS 2012: 46)

poort2, poordi 'parras, külg' < kasks bōrt, sks Bord

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa parras 'Bort (Schiffsbort)'
• Murded: puord (`puordi), `puordi 'paadiparras' Kuu VNg Lüg Jõh IisR; poord, -i Emm Hää (EKI MK; EMS VII: 684)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *por´t, por´di 'Schiffsbord, Bord'; Wiedemann 1893: 848 *por´t, por´di 'Schiffsbord, Bord'; ÕS 1980: 529 poort, poordi 'ääris'; poordituli 'mer.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bort 'Rand eines Gefässes, Bettes, Schiffes, einer Glocke'; MND HW I bōrt 'Rand eines Gefäßes; Schiffsbord, Reling, Schiff';
• Saksa leksikonid: Kluge: 98 Bord 'Oberster Rand des Schiffes'; (niederdeutscher/niederländischer Ausdruck der Seemannsprache)
• Käsitlused: < sks Bord, Bort, vrd kasks bort 'Schiffsbord, Reling, Schiff' (EEW 1982: 135, 2150); < asks boord, bort 'Schiffsbord' (GMust 1948: 24, 87); < asks boord, bort 'külg' ~ sks Bord '(laeva)parras' (EES 2012: 380)
• Läti keel: lt † buõrda Bord, Kahneinfassung < mnd. borde (Sehwers 1918: 145); buorda Bord < nd. bōrd (Sehwers 1953: 21);
• Sugulaskeeled: sm puorti laivan t. veneen kylki, reelinki / Schiffsbord, Reling < rts bord 'laivan laita, parras; luukku' (SSA 2: 432); vdj bortta parras, poort (VKS: 168); lv bort parras; borts (LELS 2012: 46)

porst, porsti 'ülemine osa, liivistiku osa seelikul, pihik' < kasks borst 'Brust'

• Murded: por´st, porsti 'liistik; naistejakk' Jäm Ran Ote Lut(-s´-) (EKI MK; EMS VII: 700); porst Sa (Saareste II: 754)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben borst 'Brust, Busen'; MND HW I borst, brust, bruste 'Brust von Menschen und Tieren, Busen; ein den Oberkörper bedeckendes Kleidungsstück, Oberhemd, Brustlatz, Mieder'
• Läti keel: lt buorste Schnürleib; der Obere Teil eines Weiberrocks, der mit Schnüren über der Brust zusammengehalten wird < mnd. borst 'ein den Oberkörper bedeckendes Kleidungsstück, Oberhemd, Brustlatz, Mieder' (Sehwers 1953: 21); burste „eine kleine Weste für Frauenzimmer“ < mnd. borst (Jordan 1995: 58)

post1, posti 'tulp, sammas' < kasks post 'Pfosten'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) pîth /a 'Pfost'; (Göseken 1660: 611) Sambas 'pfost'; Sambas 'Pranger, cippus 'häbipost''; (Göseken 1660: 672) Turp (ahjupost) 'pfot bey den Rigen Ofen'; (Hornung 1693: 18) Sammas 'eine Pfoste'; (Vestring 1720-1730: 187) Post, -ti 'Eine Pfoste'; (Helle 1732: 161) post 'eine Pfoste'; (Piibel 1739) Nenda teggi ta ka templi ukse tarwis postid öllipuust nelja nurgaga; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'ein Pfosten'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'der Pfosten'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'столбъ'
• Murded: post, `posti R(`posti Vai); pos´t (-st), posti (-s´-) eP eL (EKI MK; EMS VII: 706)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Pfosten, Pfahl, Pfeiler'; wersta-pos´t 'Werstpfahl'; kiriku-pos´t 'Kirchenpfahl, Strafpfahl bei der Kirche'; ÕS 1980: 531 post 'tulp, sammas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 post 'Pfosten'; Schiller-Lübben post 'Pfosten, Thürpfosten'; MND HW II: 2 post 'Holzpfahl, Pfosten; Tor-, Türpfosten'
• Käsitlused: < kasks post (EEW 1982: 2154; Raun 1982: 126; EES 2012: 382)
• Läti keel: lt poste Pfosten < nd. post 'Pfosten' (Sehwers 1953: 94);
• Sugulaskeeled: sm posti [1880] tukipuu; ikkunan t. oven pieli / Fenster-, Türpfosten < rts post 'tolppa, tukipuu, oven t. ikkunan pieli' (‹ kasks post ’Pfosten’) (SSA 2: 404); lv postõn post; postenis (LELS 2012: 250)

post2, posti 'sideteenistus' < kasks post, sks Post

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 325) kühti (posti) hobbone 'postpferd'; posti wancker 'postfuhr (veredus)'; (Helle 1732: 161) post 'die Poste'; post-hone 'das Post-Haus'; posti-mees 'der Postillion'; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'die Post'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'die Post'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'почта, почтамтъ'
• Murded: post, `posti 'postisaadetis; postiasutus' Kuu VNg Jõh Vai; post, posti Hi; pos´t, pos´ti (-s-) Sa Muh Rei L sporK Iis Lai eL (EKI MK; EMS VII: 706)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Post'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Post'; ÕS 1980: 531 post 'postside; postiasutus; postisaadetised';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben post 'Postreiter, (reitender) Bote'; MND HW II: 2 post 'Nachrichtenbeförderung durch wechselnde reitende Boten; durch Boten verschickte Mitteilung; Boten-, Poststation'
• Käsitlused: < sks Post (EEW 1982: 2154); < kasks post (Liin 1964: 47); < asks post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg' ~ sks Post 'sõnum, teade; sideasutus; postisaadetised' (‹ lad posta 'postijaam') (EES 2012: 382)
• Läti keel: lt pasts, paste Post (Sehwers 1953: 86); pasts post < mnd. post 'Postreiter' (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm posti [1648; 1615 postimerkki ’virkamerkki’] Post < rts post 'posti' (‹ sks post) (SSA 2: 404); vdj posti post; почта (VKS: 954); lv pos̄t Post; Fuhren-, Transportpflicht (Kettunen 1938: 306); lv post, pošt post; pasts (LELS 2012: 251)

pott1, poti 'anum' < kasks pot 'Topf, Pott'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Potte, Hans; (Müller 1600-1606: 272) v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; (Müller 1600/2007: 494) v̈che katla echk Potte siddes (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 288) ütte pot|seppa; (Stahl LS I 1641: 106) Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; (Stahl LS I 1641: 156) Se∫t üx pott piddap hehl meelel ∫e magko, mea e∫∫iti tem̃a ∫iddes keetetut on 'Dann ein Topf ∫chmecket gemeinliglich darnach, was er∫tmahlen darein gekochet ist'; (Gutslaff 1648: 231) padda 'Pott'; (Gutslaff 1647-1657: 285) ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; (Göseken 1660: 299) pott, -i 'Topff'; (Göseken 1660: 570) pott 'topff'; potti sepp 'töpffer (figulus)'; potti warw (värnits) 'Vernis (vernix)'; (Vestring 1720-1730: 188) Pot, -ti 'Der Topf'; (Helle 1732: 161) pot 'der Topf, Pott'; (Helle 1732: 322) pot 'der Topf'; (Piibel 1739) Ja ta wöttis ennesele ühhe potti-tükki; (Hupel 1780: 247) pot, -ti r., d. 'Topf, Pott'; (Hupel 1818: 190) pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; (Lunin 1853: 147) pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
• Murded: pott, podi (potti) R; pot´t, poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL (EKI MK; EMS VII: 713)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´, poti 'Topf'; Wiedemann 1893: 849 pot´t´, poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot (EEW 1982: 2156); < kasks pot (Raun 1982: 127; Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95); < kasks pot, put (Liin 1964: 56; EES 2012: 383)
• Läti keel: lt puods Topf; Kessel < mnd. pot, put (Jordan 1995: 84); pods, katls pada, pott (LELS 2012: 223);
• Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1826; 1699 pottu] saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' (‹ kasks pot, put 'ruukku') (SSA 2: 406); vdj potti pott, anum; посуда, горшок (VKS: 956); lv pot´̆t´à Topf; Napf (Kettunen 1938: 306); lv poţā savipott; māla poda (LELS 2012: 251)
• Vrd pott2

pott2, poti 'kaardimast' < ? kasks pot

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pott(i), potti Lüg; pot´t (-tt), poti Rei Mär Kse Aud Hää Trm KJn Trv Hls San Har Plv Se (EKI MK; EMS VII: 714)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´, poti 'Pique (im Kartenspiel)'; Wiedemann 1893: 849 pot´t´, poti 'Pique (im Kartenspiel)'; EÕS 1930: 818 pott (kaardimängus) 'Pik, pique'; ÕS 1980: 532 pott 'poti';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pot, put 'Topf, bes. ein irdener'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot (EEW 1982: 2157); < vrd kasks pot 'pada' (Raun 1982: 127); < ee pada (rahvaetümoloogiline seostus) (EES 2012: 383)
• Vrd pott1, pada