[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

rakkel, rakli 'timukas; nülgija; ülemeelik, ulakas (inimene), kelm' < asks racker, sks Racker

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 290) Wallÿ Sundi echk Racker; (Müller 1600/2007: 732) Wallÿ Sundi echk Racker olle (19.09.1606) 'kättemaksja'; (Stahl 1637: 71) Rackel, rackli∫t 'Hencker'; (Göseken 1660: 295) Rackel 'Racker (Büttel)'; (Göseken 1660: 589) Rackel (nülgija; sibi (sõimusõna) 'schundfeger (foricarius)'; (Helle 1732: 166) rakkel 'der Racker, Schinder'; (Hupel 1780: 253) rakkel r. 'Racker, Schinder'; (Hupel 1818: 201) rakkel r. 'Racker, Schinder'; (Lunin 1853: 156) rakkel r. 'живодеръ, негодяй'
• Murded: rakkel 'vallatu, üleannetu (poiss)' Kaa Pöi Ris (EKI MK); rakkima 'süües tailiha pekist eraldama' Tor (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1018 rakel, rakli 'Racker, Schinder, Henker'; rakel-kael '(Schimpfwort)'; Wiedemann 1893: 923 rakel, rakli 'Racker, Schinder, Henker'; rakel-kael '(Schimpfwort)'; EÕS 1930: 1010 rakkel 'reo, risu (sõimusõna) (Racker, Schinder)'; Tuksam 1939: 784 Racker 'fam. võllanägu; sinder, kelm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 racker 'Schinder, Abdecker; Abrittsfeger; Totengräber; auch Scharfrichter?'; recke-bank 'Folterbank'; racher 'Dreckfeger'; Schiller-Lübben racker, racher 'der den Unflat fortschafft; daher Schinder, Abdecker, Abtrittsfeger, Todtengräber; als Schimpfwort'; MND HW II: 2 racker, racher 'Abdecker, Totengräber; Abtrittreiniger'
• Käsitlused: < sks Rakel ~ kasks... (EEW 1982: 2401); < kasks racker, racher (Ariste 1963: 102; Liin 1964: 46, 50); < kasks racker 'Henker' ~ rts rackare, rackere (Raag 1987: 338)
• Läti keel: lt rakaris, rakalis Racker < dt. (Sehwers 1918: 65, 156); lt rakaris, rakalis [1844] Schinder, Abdecker < dt. Racker 'Schinder, Abdecker' (Sehwers 1953: 98); rakaris Racker; Ausgelassener, Unartiger; Unbändigkeit < mnd. racker 'Schimpfwort' (Jordan 1995: 84);
• Sugulaskeeled: sm rakkari Henker; Totengräber; Abdecker < asks racker 'Abdecker; Totengräber' ~ rts rackare 'Racker' (Bentlin 2008: 167); lv ra`kkə̑rz Racker, Bereiniger < kasks racker (Kettunen 1938: 329); lv rakkõrz surnud loomade ja raibete nülgur, rakkel; dīriķis (LELS 2012: 263)

tall, talli 'hoone' < kasks stal 'Stall'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1532
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1532) Sittetal, Lauri (sitt + tall 'Stall'); (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Zyttetalle, Zymen (sitt + tall Stall'); (Tallinna Linnaarhiiv 1571) Talpoyß, Hanß ('Stalljunge' ‹ tall + poiss; (Müller 1600-1606: 347-348) sen Talli siddes on Ilmalle tulnut; sen Weddichse Talli siddes walatama; (Müller 1600-1606) Talli sisse; (Müller 1600/2007: 84) sē Weddichse Talli siße (28.12.1600); (Stahl 1637: 116) Tal, talli∫t 'Stall'; Tal; Tal 'karjalaut, hobusetall'; (Gutslaff 1648: 240) Talli 'Stall'; (Gutslaff 1648: 78) Tallipoisz 'Stabularius; tallipoiss'; (Göseken 1660: 297) Tall, -i 'Stall'; (Göseken 1660: 348) Hobbose Talli 'Pferde-stall'; (Göseken 1660: 651-652) Talli 'stall'; Talli Pois 'stallknecht (equisio)'; Tallmester 'stallmeister'; (Vestring 1720-1730: 241) Tal, -li 'Der Pferde Stal'; (Helle 1732: 185) tal 'der Pferde-Stall'; (Helle 1732: 322) tal 'der Stall'; (Helle 1732: 363) Hobbone tallis, sabba räästas 'das Pferd im Stall, der Schwanz an der Dachtraufe (d.i. der Rauch)'; (Piibel 1739) Salomonil olli nelli-tuhhat hooste talli ja wankrit; (Hupel 1780: 279) tal, -li r., d. 'der Pferdestall'; (Hupel 1818: 239) tal, -li r. d. 'Pferdestall'; (Lunin 1853: 187) tal, -li r. d. 'стойло, конюшня'
• Murded: tall, `talli R(`talli Vai); tal´l, talli eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1230 tal´l´, tal´l´i 'Stall'; Wiedemann 1893: 1113 tal´l´, tal´l´i 'Stall'; ÕS 1980: 693 tall;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stal 'Stall'; stalman '(= stalknecht)' tallimees; Schiller-Lübben stal 'Stall'; MND HW III stal, stāl 'Stallung, Gehege; Viestall, bes. Pferdestall'
• Käsitlused: < kasks stal (EEW 1982: 3062; Ariste 1963: 104; Liin 1964: 52; Raun 1982: 170; SSA 3: 263; EES 2012: 512)
• Läti keel: lt stal̃lis [1638 Stallis] Stall < mnd. stal(l) (Sehwers 1918: 28, 96, 160); lt stal̃lis Stall, vorzugsweise Pferdestall < mnd. stal (-ll-) (Sehwers 1953: 118); stallis, stalis Stall, vorzugsweise Pferdestall < mnd. stal (Jordan 1995: 94);
• Sugulaskeeled: sm talli [Agr stalli, 1678 talli] (Pferde)stall < rts stall 'talli, pilttuu'; is talli talli; pilttuu; krj talli; vdj talli < sm (SSA 3: 263); is talli (Hev, Tön, Len) tall (Laanest 1997: 194); lvS tal´ Stall (SLW 2009: 192); lv taĺ̄ Stall < kasks stal (Kettunen 1938: 407); taļ laut, tall; kūts, stallis (LELS 2012: 317)