?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
puss1, pussi 'rattapuks' < kasks busse 'Büchse'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 196) pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; (Lunin 1853: 152) pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
- Murded: puss, `pussi 'rattarummu osa' R; pus´s, pussi 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Ksi Plt KJn SJn M T Har Räp (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 busse 'Büchse, walzenförmiges Gefäsß'; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
- Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' (EEW 1982: 2249)
- Läti keel: lt † bikse Büchse (des Rades) < dt. (Sehwers 1918: 62, 143); lt buksis Büchse (des rades) (Sehwers 1918: 144); buse Büchse des Rades < nd. busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' (Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58);
- Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' (SSA 2: 440); lv bus̄, buš̄ Büchse im Wagenrade ‹ mnd. busse (Kettunen 1938: 33); lv buš rattapuks, rattapuss; riteņa bukse (LELS 2012: 51)
puss2, pussi 'vemp, vingerpuss' < kasks pusse 'Posse' ~ sks Posse
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: puss, `pussi Lüg Jõh; pus´s, pussi Sa Muh Emm Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Pal Plt M Ran TMr Räp Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schaberschnack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
- Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' (EEW 1982: 2249); < vrd ee puskama (Raun 1982: 132); < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' (EKS 2019); < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' (EES 2012: 395)
püss, püssi 'laskeriist' < kasks busse 'Büchse'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 287) Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; (Müller 1600/2007: 272) nÿ suhret hirmsat Raudtristat ninck püßith (19.08.1603); (Stahl 1637: 101) Püs, püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; (Stahl 1637: 45; 98) pü∫∫irocht; Pü∫∫irocht 'büch∫enpulver; Pulver'; (Gutslaff 1648: 209) Püsse 'Büchse'; (Gutslaff 1648: 232) püsse 'Rohr, Büchse'; (Stahl LS I 1641: 105) kudt needt püssi meehet 'wie die Schützen'; (Göseken 1660: 283) Püß, -i 'Büchs'; (Göseken 1660: 584, 585) Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Püssi laskma 'die büchse loß schiessen'; püssi toitma (püssi laadima) 'die büchse laden'; Püssi laskia 'büchsen Schütz'; Püssi mees 'büchsen Schütz'; püssi Rocht 'büchsen Pulver'; (Göseken 1660: 636) Suhr püssi 'geschütz'; (Göseken 1660: 585) püssilöhd 'Kugel (glans)'; (Göseken 1660: 585) püssi Rachk (püssikukk) 'schneller am Rohr'; Püssi Rocht 'Pulver (pulvis)'; Püssi Rohhi Sarw 'Pulverhorn'; (Göseken 1660: 482) löhzi püssi (puhkpüss) 'klatz Rohr'; löhzi püß 'Paust Rohr'; (Göseken 1660: 573) pohhu püssi 'paust Rohr'; pohhu püß (puhkpüss) 'Paust Rohr (sclopus)'; (Göseken 1660: 584) püssi lasckma 'schiessen (eiaculare)'; (Hornung 1693: 33) Püs, Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; (Vestring 1720-1730: 191) Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; (Helle 1732: 163) püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; püssi-mees 'der Schütze'; (Helle 1732: 322) püs 'die Büchse'; (Hupel 1780: 249) püs, -si r., d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; (Hupel 1818: 194) püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; (Lunin 1853: 150) püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
- Murded: püss, `püssi (-ü) R; püs´s, püs´si (-ss-) eP M T; püs´s, püssü Khn San Urv; püs´s, püssä San V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püs´s´, püs´s´i ; püss, püssü (d) 'Flinte, Büchse'; Wiedemann 1893: 911 püs´s´, püs´s´i ; püss, püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2349); < kasks busse (Ariste 1972: 96; Liin 1964: 46; Raun 1982: 137; EES 2012: 408); < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' (Ariste 1963: 102); < kasks büsse, busse (SSA 2: 451; SKES: 672); < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser (Raag 1987: 338)
- Läti keel: lt bise [1638 Bi∫∫a, 1644 büsse] Flinte, Büchse (Sehwers 1918: 56, 84, 143); bise Büchse, Flinte < mnd. büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' (Sehwers 1953: 12); lt busa, buse Büchse (Gewehr) < nd. busse (Sehwers 1953: 22); bise Büchse, Flinte < mnd. büsse (Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse < mrts byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' (‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu'); is püssü; krj pyssy < sm (SSA 2: 451); is püssü (Kos) püss (Laanest 1997: 161); vdj püssü püss; ружьё (VKS: 1016); lvS püss Büchse, Flinte (SLW 2009: 161; Kettunen 1938: 323); lv bis̄ (büs̄) Büchse, Flinte, Schiessgewehr < kasks büsse (Kettunen 1938: 23); bis püss; bise (LELS 2012: 44)
viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse, rts viss
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 410) se on wiß nĩck toßÿ; (Müller 1600/2007: 224) is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; (Müller 1600/2007: 372) se on nÿ wiß ninck Toßÿ (11.11.1603); (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se on wi∫∫i∫t tö∫∫i 'das i∫t gewißlich wahr'; (Stahl HHb II 1637: 11) ∫elle ∫ahp ∫e iggawenne ello wi∫∫i∫t 'dem wird die ∫eligkeit gewiß'; (Stahl LS I 1641: 90) ∫e on wi∫∫i∫t tö∫∫ine Ju͠mal 'der i∫t gewiß warer GOtt'; (Stahl LS I 1641: 413) Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'; (Göseken 1660: 287) wissi 'Gewiß'
- Murded: wis´s, wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd. kindel, tugev, vastupidav';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
- Käsitlused: < vrd rts viss, kasks wisse (EEW 1982: 3892); < kasks wis(se), vrd rts viss (Raun 1982: 207); < kasks wisse, wis 'sicher, fest' (Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65)
- Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr < mrts vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̄ fest, stark, schwer zerreissbar < sks (Kettunen 1938: 490); lv viš vastupidav, tugev, kõva; stirps (LELS 2012: 367)
- Vrd vissisti