[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

lööv, löövi 'piklik katusealune' < kasks lö̂ve 'Laube'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 207) lööw, -i d. 'eine Hütte'; (Hupel 1818: 126) lööw, -i r. d. 'die Hütte'; (Lunin 1853: 93) lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
Murded: lööv, löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v), löövi Hää Kod KJn eL; lüöv, lüövi Jür Koe Sim; lüöb, lööbi Mar Juu (EMS V: 789)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; Wiedemann 1893: 535 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; dim. lȫwikene, lȫwikeze 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn... (EEW 1982: 1457); < vrd kasks love(ne) (Raun 1982: 85); < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' (Koponen 1998: 125); < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' (EES 2012: 266)
Läti keel: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš (1638 Leewenis) bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume < mnd. lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines hauses', nd. löving (nd. = nnd.) (Sehwers 1918: 32, 90, 152); lt lieve Kirchenchor < nd. lȫve; lievs Gallerie < nd. lȫw 'Gallerie, Vorhalle' (Sehwers 1953: 71); lieve (baznicas lieve:) das Chor < mnd. lö̂ve(ne) neben lôve 'Domvorhalle, Paradies' (Jordan 1995: 75); lievenes, lieviņš, ļuovenes Haustreppe, Veranda, Balkon; Abschauer, Abdachung, Anbau an einem Gebäude, bedeckter Umlauf um die Riege < mnd. lö̂ve(ne) (neben lôve) (Jordan 1995: 75);
Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ bedeckte Treppe, Veranda < kasks love(ne) (Kettunen 1938: 193)

napp2, napi 'vähene' < kasks knap 'knapp'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 271) agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; (Göseken 1660: 518) napp hölgk (pikk õlekõrs) 'lang stroh'; (Vestring 1720-1730: 147) Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; (Hupel 1780: 222) nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; (Hupel 1818: 150) nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; (Lunin 1853: 114) nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
Murded: napp, nabi 'vähene' Kuu Lüg; napp (nap´p), napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp, napi 'knapp, sparsam, Mangel'; Wiedemann 1893: 648 napp, napi 'knapp, sparsam, Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
Käsitlused: < sks knapp ~ kasks... (EEW 1982: 1666); < asks knapp (Raun 1982: 101); < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' (EES 2012: 307)
Läti keel: lt † knaps knapp, enge, dürftig < dt. (Sehwers 1918: 71, 150); lt knaps knapp, enge, dürftig, wenig < nd. knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' (Sehwers 1953: 53); knaps knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos < mnd. knap (Jordan 1995: 67);
Sugulaskeeled: sm nappi [1787] niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau < rts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' (SSA 2: 2005); lv kna`ppə̑ knapp; schwach, mager < sks (Kettunen 1938: 141); lv knap napp, kitsas; švaki, knapi; knap napp, väike; mazs, knaps (LELS 2012: 128)

pigi, pigi 'immutusaine' < kasks pik 'Pech'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 263) Igkeweße Pörgku Pickÿ ninck Tulle siße; (Müller 1600/2007: 588) Igkeweße Pörgku Pickÿ ninck Tulle siße (06.09.1605); (Stahl LS I 1641: 400) picki; Sest ke picki omma kette wottap 'Denn wer Pech angegreifft'; (Gutslaff 1648: 230) Pick 'Pech'; (Gutslaff 1648-56) wöidis se kindi mah törwa kahn ninck picki kahn; (Göseken 1660: 562) picki 'Pech (pix)'; picki löng (pigitraat) 'schusterdrat (filum picatum)'; (Göseken 1660: 379) kaarne must 'Pechschwartz'; (Helle 1732: 322) piggi 'Pech'; (Piibel 1739) seest- ja wäljaspiddi pead sa tedda piggiga törwama; (Hupel 1780: 241) piggi r. d. 'Pech'; (Hupel 1818: 180, 181) piggi r. d. 'Pech'; pik, -ki r. d. 'Pech'; (Lunin 1853: 139, 140) piggi r. d. 'варъ'; pik, -ki r. d. 'варъ'
Murded: pigi, pigi R S L Ha JMd Koe Kad VJg I KJn SJn M TLä San V(pig´ Lei); pügi Khk Kär Pha Vll (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 895, 898 pigi, pigi 'Pech'; pikk, piki '= pigi'; Wiedemann 1893: 811, 814 pigi, pigi (pikk) 'Pech'; pikk, piki '= pigi'; ÕS 1980: 508 pigi;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pek, pik 'Pech'; pek(e)-drât 'Pechdraht, spött. Schuster'; peken 'pichen, mit Pech überziehen'; Schiller-Lübben pek, pik 'Pech'; pekdrât 'Pechdrat'; pikvat 'Pechfaß'; MND HW II: 2 pik (pick), pek (peck), ○pēk 'Pech'; pēkedrât 'gepichter Draht, Schusterdraht'; Kluge < mhd. pech, bech, asks pik
Käsitlused: < kasks pik 'Pech' (EEW 1982: 2012-1013; Raun 1982: 120; EES 2012: 364); < kasks pek, pik (Liin 1964: 54)
Läti keel: lt piķis Pech < mnd. pik 'Pech' (Sehwers 1918: 40, 155; Sehwers 1953: 88); piķis, piks Pech < mnd. pik (Jordan 1995: 81); piķ-drāte (1688) < nd. pickdrāt (Sehwers 1953: 88);
Sugulaskeeled: sm piki [1637] Pech; is piki; vdj piki < rts bick, pick (‹ kasks pik ‹‹ lad pix) (SSA 2: 360; SKES: 2013); is piɢi (Hev) pigi (Laanest 1997: 146); lv pik < lt piķis (SSA 2: 360); vdj piki pigi; чёрная смола, вар (VKS: 917); lv pik̄ Pech < kasks pik; pik̆kìn´t́̆t´ə̑ mit Pech beschmieren (Kettunen 1938: 289); lv pik pigi; piķis (LELS 2012: 241); pikīņţõ, pikkõ pigitada; piķot (LELS 2012: 241)

staapel, staapli 'laevade ehitus- ja remondiplats' < kasks stapel, sks Stapel

Murded: `staabel, `staabli 'pikk puuvirn' IisR; `taabeli [lööma] '(plankude laevatrümmi lastimisel)' Vai (EKI MK); `tahvel, `tahvli 'riit, virn; tellingud' Lüg Kaa Pöi Var Hää Saa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´iṅg, -i 'Gestell, Stellage, gerüst'; laewa tel´l´iṅgite pealt maha laskma 'ein Schiff vom Stapel lassen'; Wiedemann 1893: 1143, 1144 tel´l´iṅg, -i 'Gestell, Stellage, gerüst'; laewa tel´l´iṅgite pealt maha laskma 'ein Schiff vom Stapel lassen'; ehituze-tel´l´iṅg 'Stapel'; Wiedemann 1869: 1226 tahwel, tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; Wiedemann 1893: 1110 tahwel, tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; ÕS 1980: 656 staapel 'laevaehituse koht kaldal, kust laev vette lastakse'; Tuksam 1939: 924 Stapel 'mer. staapel; helling, laevaehituskoht'; Mereleksikon 1996: 399 staapel '(hol staapel)'; VL 2012 staapel '(sks Stapel)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stapel 'in der Schiffsbaukunst die Unterlage zur Erbauung eines Schiffes'; MND HW III stāpel 'Unterlage auf der ein Schiff gebaut wird; Warenanhäufung, Warenlager'; Seemannsprache 1911: 746 Stapel 'Stelle oder Gerüst, auf dem das Schiff während des Baues steht'; Kluge Stapel 'Im 17. Jh. übernommen aus dem Niederdeutschen (mndd. mndl. stapel). In der nd. Seemannsprache bezeichnet das Wort die Balken, auf denen ein Schiff gebaut wird.'
Käsitlused: < sks Stapel, kasks stapel (EEW 1982: 3047); < sks Stapel 'staapel; ladu, laokoht; virn, kuhi' (EKS 2019)
Läti keel: lt stãpele Stapel < mnd. stāpel (Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 94); lt stãpele Tafel (Sehwers 1953: 120);
Sugulaskeeled: sm taapeli [1880] (laudoista t. haloista ladottu) ristikkopino, tapuli / Stapel kreuzweise aufgeschichteter Bretter od. Scheite < rts stapel 'pino, tapuli' (‹ vn штапель ‹ sks Stapel); is stāpeli < vn (SSA 3: 249); lv tōp̆piĺ Stapel (Kettunen 1938: 430)

treemel, treemli 'naiste mütsi äärepits' < kasks strēmel 'Striemel'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `triemel, `triemli 'mütsi äärepits; (võrgu)riba (Kuu); põlluriba (Kuu Mar Juu Jür Kad Kod)' R(`treemen Vai); `treemel, `treemli (-ie-) Käi Rei Lä Ha Amb JMd VMr Kad VJg Lai; `reemel, `reemli Vig Han PJg Vän Tor Hää Pil; `räämel, `räämli (t-) Sa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321, 1322 trǟmel, trǟmli, trǟmbli; trēmel, trēmli, trēmbli = trǟmel; Wiedemann 1893: 1195, 1196 *trǟmel, trǟmli, trǟmbli (trēmel) 'Striemen, Striemel'; trēmel, trēmli, trēmbli = trǟmel; EÕS 1937: 1568 treemel 'kitsas ehispits või -pael rahvaomastel naistemütsidel, näit. pottmütsil'; ÕS 1980: 725 treemel 'etn. naiste mütsi äärepits';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stremel 'langer, schmaler Streifen von Leinewand, Tuch, Papier usf.'; MND HW III ○stremel 'schmales Landstück'; strēmelken (Demin.) 'Streifen, Band als Haarschmuck'
Käsitlused: < kasks strēmel 'Striemel' (EEW 1982: 3264; EES 2012: 544); < asks stremel 'pikk kitsas riide- või pabeririba' (EKS 2019)
Läti keel: lt strẽmele langer Streifen < mnd. strēmel (Sehwers 1918: 160); strẽmele Stremel, Streifen < nd. strēmel 'langer Streifen' (Sehwers 1953: 124); strēmele Strämel, Streifen; Papierstreifen; abgerissener Stoffstreifen < mnd. strēmel 'schmales Landstück; Streifen, Band als Haarschmuck' (Jordan 1995: 96);
Sugulaskeeled: lv strēmil´ Striemen, Streifen, Strämel < kasks stremel (Kettunen 1938: 382; Raag 1987: 328)

vimpel, vimpli 'pikk kitsas lipp' < kasks wimpel, sks Wimpel

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `vimpel, `vimpli 'võlts inimene' VNg (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510 wimpel, wimpli, wimple 'Wimpel'; Wiedemann 1893: 1363 wimpel, wimpli, wimple 'Wimpel'; EÕS 1937: 1670 vimpel 'kolmnurkne pikk kitsas lipuke'; ÕS 1980: 793 vimpel '(kolmnurkne) kitsas lipp'; Tuksam 1939: 1127 Wimpel 'vimpel (lipuke)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wimpel, wumpel 'Kopftuch, Schleier; lange, schmale Fahne, Banner'; Schiller-Lübben wumpel, wimpel 'Schleier, als Kopfbedeckung; lange, schmale, schleierähnliche Fahne, Banner'
Käsitlused: < sks Wimpel (EEW 1982: 3857; EKS 2019); < asks wimpel 'Wimpel, langes, schmales Flaggenzeichen mit langem Spalt am Ende' (GMust 1948: 54, 96)
Läti keel: lt † vi͠mpele Wimpel < mnd. wimpel (Sehwers 1918: 164); lt vimpele Wimpel, Flagge < nd. wimpel 'schmale Flagge' (Sehwers 1953: 158); lt vimpelis Wimpel (VLV 1944: 649); lt vimpelis vimpel (ELS 2015: 1013)

veebiliides @ veebihaldur