[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < kasks slenge, Bsks Schlenge

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 21.10: aknapostid (lengid) sissemüritud
• Murded: leng, lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng, `leŋŋi R; len´g, lengi (-n´-) Kam Ote V; lenk (-n´-), lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki, `lengi Vai (EMS V: 100)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527 *läng, längi = leng; Wiedemann 1893: 477 *läng, längi = leng; Wiedemann 1869: 538 *leṅg, leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg, leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge, die 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das fenster umgeben.'; 2. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge, die 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
• Käsitlused: < sks Schlenge (EEW 1982: 1281); < kasks slenge (Kobolt 1933: 154); < Bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' (EES 2012: 236)
• Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen < mnd. slenge 'Einfassung' (Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110); sleņģis Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen < mnd. slenge 'Gitterstange, -pfosten' (Jordan 1995: 89); lt sleņģis Schlenge, Fensterschlenge (VLV 1944: 449)

niplis, niplise 'pitsipadjal põimitud pits' < kasks knuppels, Erts knipul

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `niplis, -e 'pits' Jäm Ans Vll; `nipluse kot´t 'käsitöökott' Muh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 niplis, niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; Wiedemann 1893: 671 niplis, niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; ÕS 1980: 457 niplis = niplispits 'kootud pits';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppels 'Spitzen'; MND HW II: 1 *knüppels (knöppelsch) 'Klöppelspitzen, Spitzentuch'
• Käsitlused: < germ, vrd Erts knipul, kasks knuppels (Raun 1982: 103); < rts knyppla 'Spitzen klöppeln, fingern' (Raag 1987: 334); < asks knuppels 'pitsid' ~ rts knyppel, knippel 'malakas, vemmal; niplamispulk' (EES 2012: 314)
• Läti keel: lt knipeles eine Art Spitzen (?) < mnd. knüppels 'Klöppelspitzen, Spitzentuch' (Sehwers 1953: 54-55; Jordan 1995: 68);
• Sugulaskeeled: sm nyply, nypläys [1860] pitsinvalmistus < rts knyppla 'nyplätä pitsiä' (SSA 2: 247); lv knip̄-knäp̄ tǜö̯ kleine Handarbeit (Kettunen 1938: 142)

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'Becher'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 207) Karritz 'Becher'; (Gutslaff 1647-1657: 171) Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna - - anni sedda Bickrit Pharao kettehe; (Göseken 1660: 283, 558) Picker, -i 'Becher'; (Göseken 1660: 558) picker 'geschier (poculum)'; (Virginius 1687-1690) Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; (Piibel 1739) Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; (Hupel 1780: 238, 241) peker, peekri r., d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; (Hupel 1818: 176) peker, peekri r., d. 'Becher, Kelch'; (Lunin 1853: 136) peker, peekri r., d. 'бокальъ, кубокъ'
• Murded: `peeker, `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh Kse Han Var Tõs Tor Ris Juu JMd Ann Koe VJg Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker, `pi̬i̬kri KJn; `pieger, `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel, `peekli Khk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888 pēker, pēkri; pēkri, pēkri (d), 'Becher'; Wiedemann 1893: 806 pēker, pēkre, pēkri; pēkre, pēkre; pēkri, pēkri (d), (piker) 'Becher'; Wiedemann 1869: 898 piker, pikri (G, d, bl) '= peker'; Wiedemann 1893: 814 piker, pikri (G, d, bl) '= peker'; ÕS 1980: 501 peeker;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
• Käsitlused: < kasks beker (EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; EES 2012: 358); < kasks bicker (Liin 1964: 56)
• Läti keel: lt biķeris [1586 Bickers] Becher < (vgl. mnd. beker) (Sehwers 1918: 143); biķeris Becher (Sehwers 1953: 12); biķeris Becher, Kelch < mnd. bēker (Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher; is pikkāri; krj pikari; vdj pikari < mrts bikar(e) (SSA 2: 360); vdj pikari viinaklaas, pits; peeker; рюмка, чарка (VKS: 917); lv bik̆kàr Becher < lt bik´eris (Kettunen 1938: 23); lv bikār peeker; biķeris (LELS 2012: 43)

piht, pihi 'patukahetsus' < kasks bicht(e) 'Beichte'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 264) üche neile hæ Söbralle, echk selle Bicht|uaderille kaibma; (Müller 1600/2007: 610) selle Bichtuaderille kaibma (20.09.1605) 'pihiisale'; (Stahl HHb I 1632: 48) Münno arma∫ Bichtvader 'MEin lieber Beichtvater'; (Stahl LS II 1649: 437) ommalt Bichtvadrilt 'von ∫einem Beichtvater'; (Göseken 1660: 283) Bicht 'Beicht'; (Göseken 1660: 562) Bichti 'beicht'; bichti kuulma 'beicht hören'; pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Helle 1732: 157) piht 'die Beichte'; (Hupel 1780: 241) piht, pihhi r. 'die Beichte'; (Hupel 1766: 180) piht, -i od. pihhi r. 'Beichte'; (Lunin 1853: 139) piht, -i 'исповедь'
• Murded: piht (`pihti), `pihti Kuu VNg Lüg Vai; piht, pihti Sa Muh Rei sporL Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Krk Puh TMr Har; piht, pihi Phl Mär Kod Trv San Urv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 896, 897 piht, pihi 'Beichte'; pihti, pihti '= piht'; Wiedemann 1893: 813 piht, pihi (pihti) 'Beichte'; ÕS 1980: 509 piht 'pattude ülestunnistamine';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bichte 'Beichte'; bichter 'Beichtvater'; Schiller-Lübben bicht(e) 'Beichte'; bichtvader 'Beichtvater'; MND HW I bicht(e) 'Beichte'; bichter 'Bekenner; Beichtvater'; *bichtstôl 'Beichtstuhl'
• Käsitlused: < kasks bichte (EEW 1982: 2017); < kasks bicht(e) (Raun 1982: 120; Liin 1964: 42; EES 2012: 365); < vrd kasks bichtvader 'Beichtvater' (Ariste 1963: 100)
• Läti keel: lt bikts Beichte < mnd. bicht(e) (Sehwers 1918: 70, 143; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: lv bik̄t Beichte < lt bikts (Kettunen 1938: 23); lv bikt piht; grēksūdze, pikts (LELS 2012: 44)
• Vt pihtima

püts, pütsi 'veeämber (laevas)' < kasks pütz, butze 'Pütze'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: püts, pütsi 'puust või puldanist veeämber, mida laevadel tarvitatakse' Hi; pits, pitsi Emm (Saareste II: 1202)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püts, pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen'; Wiedemann 1893: 912 püts, pütsi (D) '„Pütze“, Wassereimer'; lāg-püts 'Eimer zum Schöpfen von aussen';
• Käsitlused: < kasks pütz (EEW 1982: 2352); < asks Pütze 'Pfütze, Wassereimer' (GMust 1948: 52, 89); < kasks pütz (SKES: 674); < sks Pütze (SSA 2: 452)
• Sugulaskeeled: sm pytsy [1863] puusanko (et. laivassa); puupytty / Holzeimer, Pütz; kleines Holzfäßchen < rts pyts 'laiva- t. palosanko' (‹ asks, vrd hol puts) (SSA 2: 452); lvS put́̄s Pfütze; lv put́̄š (SLW 2009: 156)

tender, tendri 'uksepost' < kasks stender, sks Ständer

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 268) Ukse Tendrit 'Die Thür Stender'; (Helle 1732: 196) ukse tendrit 'die Thür-Ständer'; (Hupel 1780: 297) ukse sambad od. tendrid r. 'die Thürständer Pl.'
• Murded: `tender, `tendri Jõe Hlj VNg Jäm Muh Emm Rei; `tender, `tendre L Ha; t´ener, `tendre Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1265 tender, ten´dri 'Ständer'; ukse-tender 'Thürpfosten'; Wiedemann 1893: 1145 tender, ten´dri 'Ständer'; ukse-tender 'Thürpfosten'; ÕS 1980: 705 tender 'auruveduri osa; vagun kütuse või vee jaoks; ühemastiline purjekas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stender 'Pfosten, Pfahl der trägt'; MND HW III stender, stendel 'aufrechtsstehender Pfosten, Pumpenpfosten; Stützpfosten, Träger'
• Käsitlused: < sks Ständer (EEW 1982: 3128)
• Läti keel: lt steñdere [1638 Stennderes] Türpfosten < mnd. stender 'Pfosten' (Sehwers 1918: 24, 96, 160; Sehwers 1953: 121); stendere Türpfosten < mnd. aufrechtsstehender Pfosten, Stützpfosten, Träger (Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: lv stēndar´, tēndar´, tēn´də̑r Ständer, Türpfosten < kasks stender (Kettunen 1938: 381, 413-414); lv tēndaŗ piit; stendere (LELS 2012: 321)