[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kääl, kääli 'noor erk metsik hobune' < kasks schele 'Beschäler, Schellhengst'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kääl (-l´), kääli 'püsimatu, vallatu; tugev kiire hobune' Pä M (EMS IV: 568; Saareste I: 472); kään´, kääni 'peru, vallatu (loom, inimene)' Hää Sim (EMS IV: 569)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; Wiedemann 1893: 255 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; ÕS 1980: 338 kääl 'murd. vallatu, üleannetu, kerglane olend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schele 'Beschäler (Zuchthengst)'; Schiller-Lübben 'Schellhengst'; MND HW III schēle 'Beschäler, Zuchthengst'
• Käsitlused: < ... 'unbändig, wild; gross' (EEW 1982: 1152)
• Läti keel: lt † šķẽlis [1638 Schkehlis] Schafbock; Beschäler < mnd. schele (Sehwers 1918: 56, 97, 161); šķielis, šķẽlis Beschäler; Schafbock < nd. schele 'Beschäler' (Sehwers 1953: 131, 132); šķēlis, šķielis Schafsbock; Roß, Hengst < mnd. schēle 'Beschäler, Zuchthengst' (Jordan 1995: 100)

lõõr, lõõri '(ahju)truup, toru' < kasks rö̂re 'Röhre'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) Loehri 'Rahre, arteria'; (Hupel 1780: 207) löör, -i d. 'die Gurgel'; (Hupel 1818: 126) löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; (Lunin 1853: 92) löör, -i d. 'горло, гортань'
• Murded: lõõr, lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõr´, lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭r´, lõõri T V; löör, lööri Kaa Hi Rid Ha; leer, leeri L Nis Pil; lier, `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr, `lõõri RId (EMS V: 651); iir (eir), iire Lei (EMS I: 900)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭr´, lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; Wiedemann 1893: 545 lȭr´, lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
• Käsitlused: < kasks rôr (EEW 1982: 1429; Liin 1964: 58); < asks Rör (Raun 1982: 83); < asks rōr 'toru' (EES 2012: 261; EKS 2019)
• Läti keel: lt † riẽris, iẽris Ofenröhre (Sehwers 1918: 32, 157); lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) Ofenröhre < dt. Röhre (Sehwers 1953: 40, 101); rieris, riere Ofenröhre < mnd. rore, rôr 'Röhre, Rohr' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre < mrts rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' (‹ kasks rōr, sks Rohr) (SSA 3: 136; SKES: 932); lv rǜör, rièr (Ofen)röhre, Rohr (Kettunen 1938: 336)
• Vrd röör

ring, ringi 'ring, sõõr' < kasks rink 'Ring'

• Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Sörmuß /e 'Ring'; (Göseken 1660: 295) Röngas 'Ring'; (Laulo-Ramat 1727) •Pat! Oh, kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring!; (Hupel 1780: 257) ring, -i r. 'der Kreis'; (Hupel 1818: 206) ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; (Lunin 1853: 159) ring r. 'кругло'
• Murded: ring, `ringi R; ring, ringi S(rink, ringi Mus Kaa Muh); rink (ring), ringi L; ring, ringi Ris Juu JMd Koe Kad Iis Ksi Lai Plt KJn SJn M TLä San Krl Rõu Vas Lei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk, riṅgi 'Ring, Kreis'; Wiedemann 1893: 958 riṅk, riṅgi (riṅg) 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
• Käsitlused: < kasks... ~ sks... ~ ? rts... (EEW 1982: 2493); < sks Ring (SKES: 801; Raun 1982: 143); < asks rink 'ring, sõõr' (EES 2012: 429)
• Läti keel: lt riņ̃ķis Kreis, Umkreis, Umweg, Ring < mnd. rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' (Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101); riņķis Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis < mnd. rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri 'ympärysmuuri'] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < rts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' (SSA 3: 79; SKES: 801-802); is rinki piiri; krj rinki kehä, piiri(tanssi) < sm (SSA 3: 79); lv riŋ̄`k Ring, Kreis < kasks rink (Kettunen 1938: 338); rink ring, sõõr; aplis, riņķis (LELS 2012: 269)

traav, traavi 'ühtlane kiire jooks' < kasks draf 'Trab'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 255) Traaw 'der Trab'; (Hupel 1780: 288, 534) trahwi söitma r. d. 'traben'; trawi söitma r., d. 'traben'; (Hupel 1818: 251) trahw, -i r. d.; trahwi d. 'Trab'; trahwi söitma r. d. 'traben, traben lassen'; traawli paan, -i r. d. 'Rennbahn'; trawi söitma r., d. 'traben, Trab fahren'; (Lunin 1853: 199) traawli paan, -i r. d. 'ристалище, бѣгъ'; trahw, -i r. d. 'рысь'; trahwi söitma 'ѣхать рысью'; trawi söitma r. d. 'ѣхать рысцею'
• Murded: traav, `traavi R; traav, traavi Jäm Emm Rei Lä(traab, traabi); traav, traavi (-oa-, -ua-) Ha Jä VJg Iis Trm Äks Lai Plt Puh San Rõu Se; trahav, -i Kod; raav, raavi Khk; rahv, rahvi Tor KJn Krk; trahv, trahvi Hää KJn Hel Ote Har; kraav, kraavi Muh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1320 trāw, trāwi 'Trab'; Wiedemann 1893: 1195 trāw, trāwi 'Trab'; ÕS 1980: 722 traav;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 draf 'Trab; trabendes Pferd?'; MND HW I draf 'trabendes Pferd; Trab'
• Käsitlused: < kasks draf 'Trab' (EEW 1982: 3258; traavel ja traaver ‹ kasks drever); < asks draf 'traav' (EES 2012: 543)
• Sugulaskeeled: sm ravi [1787] (et. hevosen) juoksu / Trab < rts trav 'hevosen juoksu' (SSA 3: 58; Häkkinen 2004: 1033); sm ravi Trab < ? asks draf 'Trab' ~ rts trav 'Trab' (Bentlin 2008: 170)
• Vt traavel, traavima