|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
piht, pihi 'patukahetsus' < kasks bicht(e) 'Beichte'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 264) üche neile hæ Söbralle, echk selle Bicht|uaderille kaibma; (Müller 1600/2007: 610) selle Bichtuaderille kaibma (20.09.1605) 'pihiisale'; (Stahl HHb I 1632: 48) Münno arma∫ Bichtvader 'MEin lieber Beichtvater'; (Stahl LS II 1649: 437) ommalt Bichtvadrilt 'von ∫einem Beichtvater'; (Göseken 1660: 283) Bicht 'Beicht'; (Göseken 1660: 562) Bichti 'beicht'; bichti kuulma 'beicht hören'; pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Helle 1732: 157) piht 'die Beichte'; (Hupel 1780: 241) piht, pihhi r. 'die Beichte'; (Hupel 1766: 180) piht, -i od. pihhi r. 'Beichte'; (Lunin 1853: 139) piht, -i 'исповедь'
- Murded: piht (`pihti), `pihti Kuu VNg Lüg Vai; piht, pihti Sa Muh Rei sporL Ha JMd Koe VJg I Plt KJn Trv Krk Puh TMr Har; piht, pihi Phl Mär Kod Trv San Urv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 896, 897 piht, pihi 'Beichte'; pihti, pihti '= piht'; Wiedemann 1893: 813 piht, pihi (pihti) 'Beichte'; ÕS 1980: 509 piht 'pattude ülestunnistamine';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bichte 'Beichte'; bichter 'Beichtvater'; Schiller-Lübben bicht(e) 'Beichte'; bichtvader 'Beichtvater'; MND HW I bicht(e) 'Beichte'; bichter 'Bekenner; Beichtvater'; *bichtstôl 'Beichtstuhl'
- Käsitlused: < kasks bichte (EEW 1982: 2017); < kasks bicht(e) (Raun 1982: 120; Liin 1964: 42; EES 2012: 365); < vrd kasks bichtvader 'Beichtvater' (Ariste 1963: 100)
- Läti keel: lt bikts Beichte < mnd. bicht(e) (Sehwers 1918: 70, 143; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55);
- Sugulaskeeled: lv bik̄t Beichte < lt bikts (Kettunen 1938: 23); lv bikt piht; grēksūdze, pikts (LELS 2012: 44)
- Vt pihtima
