|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
Leitud 1 artikkel
peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < kasks pegel, peil
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: peilstokk, -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 796 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev. veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer. latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'; VL 2012 peil '(hol peil)';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; nd. pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'; Kluge: 534 Pegel 'Wasserstand'; 'im 18. Jh. übernommen aus ndd. mndd. pegel, peil, mndl. pegel 'Wasserstandmark''
- Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel (EEW 1982: 1978); < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers) mit dem Senkblei untersuchen' (GMust 1948)
- Läti keel: lt peģelis Pegel < mnd. pegel (Sehwers 1953: 87)
