[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) altari peel; (Müller 1600-1606: 40) Altarÿ, Altare, Altarist; (Müller 1600/2007: 258) on kaas Lauliat sen Altarÿ iure sædtnuth 17.07.1603); (Rossihnius 1632: 45) Se Sacrament sest Altarist; (Stahl HHb I 1632: 6) se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; (Gutslaff 1648: 206) Altar 'Altar'; (Gutslaff 1647-1657: 48) ütte Altarit; (Göseken 1660: 283) Altar, -i 'Altar'; (Helle 1732: 321) Altar 'der Altar'; (Hupel 1780: 142) altar, -i r., d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; (Lunin 1853: 13) altar, -i r. d. 'Aлтарь'
• Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä (EMS I: 299)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; Wiedemann 1893: 26 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; Schiller-Lübben altar, alter 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar';
• Käsitlused: < sks Altar ~ kasks altar, alter (EEW 1982: 65); < kasks altar 'Altar' (Raun 1982: 4); < kasks altar, alter (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43); < sks Altar (SKES: 16-17; SSA 1: 71)
• Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] Altar < mnd. altar (Sehwers 1953: 2); altāris altar (LELS 2012: 29);
• Sugulaskeeled: sm alttari [Agr] alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar < mrts altari, altáre (SSA 1: 71); is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь (SSA 1: 71); vdj jolttari altar; алтарь (VKS: 319); lv ālt̆tar < sks Altar (SKES: 16-17); lv āltar < lt alters 'alttari' (SSA 1: 71); lvS altar (SLW 2009: 44); lv å̄lt̆tar, ālt̆tar Altar (Kettunen 1938: 18, 20); lv āltar altar; altāris (LELS 2012: 29)

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spegel 'Spiegel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 258) ia kuÿ v̈x SPegel; (Müller 1600/2007: 494) ia kuÿ v̈x SPegel, sab meddÿ Silmade ette malituth (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 273) Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; (Stahl HHb II 1637: 79) Spegel; ∫ihs on te͠ma agkas üx ∫pegel 'So i∫t es nur ein Spegel'; (Stahl HHb III 1638: 44) Meije nehme nühdt lebbi öhe Spegli 'Wir ∫ehen jetzt durch einen Spegel'; (Stahl LS I 1641: 266) ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; (Göseken 1660: 297) peigel 'Spigel'; (Göseken 1660: 558) pegel 'spiegel'; (Hornung 1693: 24) Peel 'ein Spiegel'; (Vestring 1720-1730: 175) Pegel, -li 'Der Spiegel'; (Helle 1732: 156, 322) pegel, g. ac. peegli 'der Spiegel'; (Piibel 1739) se on selle mehhe sarnane, kes omma ihholikko pallet peeglis katsub; (Hupel 1780: 238) pegel, peegli r., d. 'Spiegel'; (Hupel 1818: 176) pegel, peegli r. d. 'Spiegel'; (Lunin 1853: 136) pegel, peegli r. d. 'зеркало'
• Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel, `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel, `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V(`pi̬i̬dli Se, `spi̬i̬gli Lei) (EKI MK); peel, peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l, peeli Kod KJn T; peel, peele Sa Lä Han (EKI MK); peil, `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil, peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´, peili '= pēgel'; pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 805 pēgel, pēgli; pēgli, pēgli (d) (peil) 'Spiegel'; Wied 1869/1893: 888/806 pēgeldama 'spiegeln'; (pēl) peil < Bsks Speiel; ÕS 1980: 501 peegel;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; Schiller-Lübben spegel 'Siegel'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
• Käsitlused: < ee peegel ~ kasks spêgelen (EEW 1982: 1967); < kasks spegel (Raun 1982: 118; Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; SSA 2: 330; EES 2012: 358); < kasks spegel, speigel (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] Spiegel < mnd. spēgel (Sehwers 1918: 81, 159); lt spiẽģelis Spiegel < mnd. spēgel 'Spiegel' (Sehwers 1953: 115); spieģelis Spiegel < mnd. spêgel (Jordan 1995: 92); spieģelēt spiegeln < mnd. spegelen (Jordan 1995: 92);
• Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] Spiegel; krj peili < rts spegel (‹ kasks spēgel); is speili < sm (SSA 2: 330); is peili (Kos) peegel (Laanest 1997: 144); lvS spiegel, spiegil Spiegel (SLW 2009: 178); lv spìe̯giĺ Spiegel < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ sich spiegeln < sks (Kettunen 1938: 378); spīegiļ peegel; spogulis; spīegiļtõ peegeldada; atspoguļot (LELS 2012: 302)

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < kasks pegel, peil

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: peilstokk, -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 796 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev. veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer. latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'; VL 2012 peil '(hol peil)';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; nd. pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'; Kluge: 534 Pegel 'Wasserstand'; 'im 18. Jh. übernommen aus ndd. mndd. pegel, peil, mndl. pegel 'Wasserstandmark''
• Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel (EEW 1982: 1978); < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers) mit dem Senkblei untersuchen' (GMust 1948)
• Läti keel: lt peģelis Pegel < mnd. pegel (Sehwers 1953: 87)

tool, tooli 'iste' < kasks stôl 'Stuhl'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 359-360) ninck Iütlus|Stole peel selle rachwalle saab kulututh; et mina minu Iallade kaas sen|sinatze Predig|stole pæle piddi seißma; ninck Jütluβ Stoli peel; (Müller 1600/2007: 148) ninck IütlusStole peel selle rachwalle saab kulututh (1. advent 1601) 'kantslis'; (Rossihnius 1632: 379) Kui Pilatus se Sönna kuhldis, wey temma Iesusse welja, ninck istutis hendas se kochto|tohli se asseme pähle; (Gutslaff 1647-1657: 262) Tohlide pähl istma; (Gutslaff 1647-1657: 270) Phariseerit istwat Mosesse Tohli pähl; (Göseken 1660: 297) Tool, -i 'Stuel'; (Göseken 1660: 366) istme 'Stuel (darauff man sitzet)'; (Göseken 1660: 666) tohli (toolistik) 'gestüyl'; Tool 'Stuel darauff man sitzet'; (Göseken 1660: 373) jütlusse Tool 'Predigstuel'; (Göseken 1660: 436) Kunincklick tool (troon) 'Königlicher Stuel'; (Hornung 1693: 24) Toel 'ein Stuel'; (Vestring 1720-1730: 254) Tool, -li 'Der Stuhl'; (Helle 1732: 190, 323) tool 'der Stuhl'; (Piibel 1739) ta olli tööd teggemas omma toli peäl; (Hupel 1780: 287) tool, -i r., d. 'der Stuhl'; (Hupel 1818: 250) tool, -i r. d. 'Stuhl'; (Lunin 1853: 198) tool, -i r. d. 'стулъ'
• Murded: tuol, `tuoli (-ua-, -ue-) R(`tuoli Vai); tool (-l´), tooli (-uo-) Jäm Muh Hi L sporKPõ Iis Trm Äks Lai Plt; toel, tooli Khk Pöi Rid Mar Ris; tu̬u̬l´ tooli Hää Kod Pal KJn Vil eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōl´, tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; Wiedemann 1893: 1177 tōl´, tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; ÕS 1980: 718 tool '(istumiseks)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôl 'Stuhl, bes. vom Sitz des Rates, Thorn des Kaisers, Papstes usf.'; Schiller-Lübben stôl 'Stuhl, bes. vom Stuhl des Rates, Kaisers, Bischofes etc.'; MND HW III stôl (stoel, stoil, stoul) 'Ehrnesitz, Thron eines weltlichen Herschers, des Papstes; Richterstuhl; Sitzgerät, Stuhl; Stelle, Ort'
• Käsitlused: < kasks stôl, vrd sks Stuhl (EEW 1982: 3226); < kasks stôl (Liin 1964: 53; Raun 1982: 179); < asks stōl 'tool, iste' (EES 2012: 538)
• Sugulaskeeled: sm tuoli [1745; Agr stooli] Stuhl < mrts stol, stool 'tuoli, istuin; teline, alusta' (‹ germ *stōla) (SSA 3: 329; SKES: 1407)