[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pastor, pastori 'kirikuõpetaja' < kasks pastor 'Pastor', lad pastor

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 270) Pa.; (Gutslaff 1648: 230) kirckisand 'Pastor'
• Murded: `pastur, -i Sa Phl Tõs Juu Kod Plt KJn Trv Hls Krk Krl Har; `pastor, -i Kse Tor Ris Koe Iis Pal Nõo Rõu Plv Lut (EKI MK); `pasturi ärrä Tõs Trv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 774 *pastor, pastori (paster) 'Pastor'; EÕS 1930: 717 pastor 'evangeeliumiusuline vaimulik, kiriku- ja koguduseõpetaja, hingekarjane'; ÕS 1980: 497 pastor 'kirikl.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pastor, pastôr 'Pastor'; MND HW II: 2 pâstôr, pâstor 'einer christl. Gemeinde vorstehender Geistlicher, Pfarrer'
• Käsitlused: < sks Pastor (EEW 1982: 1952); < kasks pastor (Raun 1982: 117)
• Sugulaskeeled: sm pastori [1630-luku] pappi, kappalainen / Pastor, Pfarrer < rts pastor 'kirkkoherra' (‹‹ lad pastor) (SSA 2: 322)

post2, posti 'sideteenistus' < kasks post, sks Post

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 325) kühti (posti) hobbone 'postpferd'; posti wancker 'postfuhr (veredus)'; (Helle 1732: 161) post 'die Poste'; post-hone 'das Post-Haus'; posti-mees 'der Postillion'; (Hupel 1780: 247) post, -i r., d. 'die Post'; (Hupel 1818: 190) post, -i r. d. 'die Post'; (Lunin 1853: 147) post, -i r. d. 'почта, почтамтъ'
• Murded: post, `posti 'postisaadetis; postiasutus' Kuu VNg Jõh Vai; post, posti Hi; pos´t, pos´ti (-s-) Sa Muh Rei L sporK Iis Lai eL (EKI MK; EMS VII: 706)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 pos´t, pos´ti 'Post'; Wiedemann 1893: 849 pos´t, pos´ti 'Post'; ÕS 1980: 531 post 'postside; postiasutus; postisaadetised';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben post 'Postreiter, (reitender) Bote'; MND HW II: 2 post 'Nachrichtenbeförderung durch wechselnde reitende Boten; durch Boten verschickte Mitteilung; Boten-, Poststation'
• Käsitlused: < sks Post (EEW 1982: 2154); < kasks post (Liin 1964: 47); < asks post 'postiratsanik; (ratsa)käskjalg' ~ sks Post 'sõnum, teade; sideasutus; postisaadetised' (‹ lad posta 'postijaam') (EES 2012: 382)
• Läti keel: lt pasts, paste Post (Sehwers 1953: 86); pasts post < mnd. post 'Postreiter' (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm posti [1648; 1615 postimerkki ’virkamerkki’] Post < rts post 'posti' (‹ sks post) (SSA 2: 404); vdj posti post; почта (VKS: 954); lv pos̄t Post; Fuhren-, Transportpflicht (Kettunen 1938: 306); lv post, pošt post; pasts (LELS 2012: 251)

tikk, tiku 'pind, terav pulgake; puunael' < kasks sticke, rts sticka

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 248) Tik '- -'; (Lenz 1796: 17) noorte Puije man peap seäl, kun waija, wastset tikkud pannema; (Hupel 1818: 245) tik, -ko r.; -ku d. 'Pflöckchen, Stäbchen od. Stöckchen'; (Lunin 1853: 194) tik, -ko r. d. 'дереыянный гвоздъ; тычинка'
• Murded: tikk, tigu 'pulk; vai; puunael; tuletikk' Kuu Vai(tikku); tikk, tikku Hlj VNg Lüg IisR; tikk, tiku S L KPõ I Äks VlPõ eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; Wiedemann 1893: 1154 tikk, tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; ÕS 1980: 712 tikk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; Schiller-Lübben sticke, sticken 'jedes langgestreckte, spitze (nadelförmige) Ding'; MND HW III sticke, sticken 'spitzer Stock; spitzer Stab aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks sticke, rts sticka (‹ kasks) (EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; SSA 3: 294); < rts sticka 'puukild; pilbas, pulk; okas' ~ asks sticke 'terv pulk, nõel; vai' (EES 2012: 529); < rts sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; oks, astel' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm tikku [1621 sticku] Splitter; is tikku tikku, pieni lastu; krj tikku tikku, pieni lastu; sukkapuikko < rts sticka, sticko 'tikku; sukkapuikko' (SSA 3: 294; SKES: 1298); lvS stikker mared Stachelbeere < vrd kasks stekel-, stikel- (SLW 2009: 179)

öös, öösi 'aas; augu ääris' < kasks öse 'Öse'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 149) ösike 'ein Schleifgen'; (Hupel 1780: 439) wastowotja r.; wastus r., d. 'Oes bey dem Haken der Bauer-Röcke'; (Hupel 1780: 229) ösikenne r. 'ein Schleifchen'; (Hupel 1818: 162) ösikenne r. 'ein Schleifchen'; (Lunin 1853: 124) ösikenne r. 'бантикъ; петелька'
• Murded: üös, `üösi R(ües VNg IisR); öös, öösi (üö-) Khk Emm Kse K(ües VMr Kad VJg Sim) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 ȫz´, ȫzi 'Oese, Schleife'; Wiedemann 1893: 728 ȫz´, ȫzi 'Oese, Schleife'; ÕS 1980: 821 öös, öösi 'aas, silmus; saapasilm';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ose 'ringförmiger Handgriff, Oese, Schlinge zum festhalten'
• Käsitlused: < kasks ose 'Öse, Schleife' (EEW 1982: 4075; Raun 1982: 217; EES 2012: 634)
• Läti keel: lt iẽzes (metallene) Ösen < dt. (Sehwers 1918: 63, 68); lt ẽze Öse, Schlinge < nd. ö̃s 'Schlinge' (Sehwers 1953: 34);
• Sugulaskeeled: lv li’ek̆k-ōzə̑ Öse an der Pastel (Kettunen 1938: 192); lv ǭz (anuma) kõrv, öös; (tases) osa, (pulksetņa) gredzens (LELS 2012: 221)