[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
• Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
• Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
• Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

• Murded: kogi (koge) 'muistne, XIV-XVI sajandi 1-3 mastiga purjekas' (Saareste II: 358)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 279 koge 'keskaegne purjekas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kogge 'ein breites, rundliches Schiff, meist zum Kriege gebraucht'; 'dickbauchiges Schiff'; MND HW II: 1 kogge (kocge, koge) 'Kogge, bis ins 15. Jh. der große Schiffstyp der hansischen Seeschiffsfahrt';
• Käsitlused: < sks Kogge (EEW 1982: 884; EKS 2019)
• Läti keel: lt kuģis Schiff < mnd. kogge 'ein breites rundliches Schiff' (Sehwers 1918: 61, 151; Sehwers 1953: 60; Jordan 1995: 70); lt koge koge (ELS 2015: 307);
• Sugulaskeeled: sm koggi Itämeren merirosvojen pelossa koggit liikkuvat usein suuremmissa laivueissa (Aalto, Helkala 2015: 97); lvS koig, -id, kod´ Schiff (SLW 2009: 84); lv kᵁo'iɢ Schiff < rts kogg, kasks kogge (Kettunen 1938: 172)

paabu|lind, -linnu 'lind (Pavo cristatus)' < kasks pâwe-lûne + ee lind 'Vogel'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) Pâwi 'Pfaw'; (Göseken 1660: 293) Pawluun 'Pfau'; (Göseken 1660: 544) pawluhni hend 'Pfawen-schwantz 'paabulinnu saba''; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'
• Murded: paabulind (-lend) Lüg Sa Mar Mär Kse Tõs Plt KJn Trv Hls Plv; `paabu`lindu Vai (EKI MK); paabukana 'vau' Khk; paabukukk Jäm Khk Hls; paalilind Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 856, 858 pābu-lind, -linnu 'Pfau; Papagei'; pāwi-lind, linnu '= pābu-lind'; Wiedemann 1893: 777 pābu-lind, -linnu (pāwi-lind) 'Pfau; Papagei'; Wiedemann 1893: 777 pābis, pābise; pābis-lind 'Pfau'; EÕS 1930: 670 paabu = paabis 'paabulind'; ÕS 1980: 482 paabulind 'zool. (Pavo cristatus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paw(e)-, pagelûn 'Pfau; Pfauenwedel'; pav-, pawe-, paulûne, (meist) paulûn 'Pavillon, Zelt; Thronhimmel, Baldachin'; Schiller-Lübben pau-, pawe-, pagelûn 'Pfau' (= frz. pavillon, lat. papilio, weil der Pfau seinen Schweif wie ein Zelt ausspannt); pauwelûn, paulûn 'Zelt, Zeltdach, Thronhimmel' (‹ frz. pavillon); MND HW II: 2 pâwelûn (paweluen), pâwlûn(e), (paulune), pâgelûn, bâwelûn 'Fasanenvogel, Pfau'; pâwlûn, pâwelûn, pâwelôn, pâwlûm, pâlûn 'Behausung, Zelt; tragbares Stoffdach, Baldachin; Verdeck auf Schiffen; Dachschmuck'
• Käsitlused: < sks Pfau- + lind (EEW 1982: 1859); < kasks pa(u)we (Raun 1982: 112); < kasks bâwelûn, pâwelûn (Liin 1964: 64); < asks pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind' (EES 2012: 341)
• Läti keel: lt pãvs [1638 Pawis] Pfau < mnd. pāwe (Sehwers 1918: 92, 155); pāvs, pāve Pfau < mnd. pawe, pauwe (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: vdj pavl´ina paabulind, павлина (VKS: 890); lvS pā, paop Pfau (SLW 2009: 141); lv pǭp̀-kanà Pfau < kasks pawe (Kettunen 1938: 307); pǭpkanā paabulind; pāvs (LELS 2012: 250)

pali, pali 'vann' < kasks ballie, ballige 'Balge, Zuber', vrd Bsks Balje

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; Wiedemann 1893: 759 pali, pali 'Wanne'; kǖr´-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
• Käsitlused: < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja (EEW 1982: 1910); < kasks ballige (Viires 1960: 99; Raun 1982: 115); < asks balge, ballige 'tõrs, vann' (EES 2012: 350)
• Läti keel: lt baļ̃ļa [1644 ballie] ein großer Zuber, Waschfaß (Sehwers 1918: 142); baļ̃ļa die Balge, ein großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Sehwers 1953: 8); baļļa Balge, großer Zuber < mnd. balge 'Kufe, Wanne' (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: sm palju < mrts balja (SKES: 474); lv bō̬ĺa Zuber < ? kasks balge (Kettunen 1938: 27); lv bǭļa pali, küna; baļļa (LELS 2012: 46)

pärm, pärmi < kasks berme 'Hefe'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 283) sÿß piddawat nedt Pannitzet keicke wimatel se Pochia ninck se Perme ülles|rüpma; (Müller 1600/2007: 600) v̈x paxu Karrika Pohi, aino Perme kz segkaduth (06.09.1605) 'pärmiga'; (Stahl LS I 1641: 450) kumba ∫ees parm ninck roj ep olle 'darin kein Hefen i∫t'; (Gutslaff 1648: 218) Sepp /e 'Hefe'; (Göseken 1660: 283) Parm, -i 'Barm (Hefen)'; (Piibel 1739) peawad temma pärmi tilgatumaks wäljajoma; (Hupel 1780: 239) perm, -i r. 'Hefen'; (Lithander 1781: 510, 563) ja wiimselt tulleb üks lussika täis head permi senna sisse panna; ja panne üht lussika täit head pärmi sisse; (Lunin 1853: 129) pärm d. 'дрожжи, нодонки'
• Murded: `pärme '(vedel) õllepärm' R; pär´m, pärmi Sa Muh Hi L K I eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868 pär´m, pär´mi (per´m) 'Hefe'; pres´s´-pär´m 'Presshefe'; Wiedemann 1893: 788 pär´m, pär´mi (per´m) 'Hefe'; pres´s´-pär´m 'Presshefe'; ÕS 1980: 560 pärm;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 barm, berm 'Hefe, namentl. des Bieres'; Schiller-Lübben berm, barm 'Hefe'; MND HW I berme, bermen, barme 'Bierhefe, Bärme'
• Käsitlused: < kasks barm, berm (EEW 1982: 2321; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 55); < kasks berm (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 135; EES 2012: 404; Raag 1987: 324)
• Vrd köst

rööpima, (ma) rööbin 'rupphöövliga hööveldama' < kasks schrobben

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `rüöpimä 'palju töötama; rühmama' Kuu; `rü̬ü̬pmä Kod Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫpima, -bin 'abschruppen, mit dem Schrupphobel abhobeln'; Wiedemann 1893: 979 rȫpima, -bin 'abschruppen, mit dem Schrupphobel abhobeln'; EÕS 1937: 1208 rööpima 'rupik- ehk krohvhöövliga hööveldama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrobben, schrubben 'kratzen; reiben; scheuern'; MND HW III schrobben, schrubben 'kratzen, scharren'; *schrubber 'der grob hobelt, Spottname für den Tischler'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2620)
• Vrd ruppima

siisike, siisikese 'lind (Carduelis spinus)' < kasks sîsek 'Zeisig'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 520) paolind P.; zisike d. 'Zeischen (Vogel)'; (Hupel 1818: 294) zisike 'Zeisig (Vogel)'; (Lunin 1853: 173, 336) sisike r. d. 'чижикъ'; zisike 'чижикъ'
• Murded: pajulind (paiu-) Kuu Lüg Vai Rid Mar Hää Nis Amb Iis Trm (EKI MK); paiu sisass Har; paiu tsirk Har Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 sīzikene, sīzikeze 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; Wiedemann 1893: 1054 sīzikene, sīzikeze (sīskene) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; sō-sīzikene 'gelbe Bachstelze (Budytes flav.)'; Wiedemann 1869: 1333 tsīzikene, tsīzikeze (d) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; tsīskene, -ze (d) '= tsīzikene'; Wiedemann 1893: 1026 tsīzikene, tsīzikeze (d) (tsīskene) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; ÕS 1980: 636 siisike[ne] 'lind (Carduelis spinus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sisek, cisek, sisex, ziseke 'Zeisig'; Schiller-Lübben sisek 'Zeisig'; MND HW III sîsek, sîsex, sîseke(n) 'Zeisig'
• Käsitlused: < sks... (EEW 1982: 2786); < kasks sisek (Raun 1982: 156); < sks... (Mäger 1967: 182); < asks sisek, ziseke 'siisike' (EES 2012: 471); < asks sisek (‹ tšehhi čižek 'siisike') (EKS 2019)
• Läti keel: lt cīsķens (Sehwers 1953: 24)

teenima, (ma) teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'dienen'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) jätta se yli|kaugni ninck re͠msa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; (Müller 1600-1606: 353) kÿtat, niñck tenidt Iumala; (Müller 1600-1606: 353) thenida; vordenisnuth; tehniswat; (Müller 1600/2007: 194) Sÿß lasckem meidt kaas heelmelel meddÿ Lehemeße thenida (25.12.1601); (Müller 1600/2007: 216) meÿe sen igkewesse Surma olleme verdehninuth (03.01.1602) 'ära teeninud'; (Rossihnius 1632: 367) teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; ne͠mat auwo sissen piddame, neid thenitzeme, söña kuhleme; (Rossihnius 1632: 419) sest meije egga|peiwal palju pattu teeme, ninck kül selcke nuchtlusse verthenime; (Stahl HHb I 1632: Biij) tenida 'dienen'; (Stahl HHb I 1632: Fij) Mea ollet ∫inna ommade pattude kahs Jummala jures? teninut 'Wa ha∫tu denn mit deinen Sünden bey GOtt verdienet?'; (Stahl HHb II 1637: 118) Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; (Stahl HHb II 1637: 247) minna ollen ∫e ∫urma vordeninut 'ich hab den Todt ver∫chuld'; (Stahl 1637: 48) denima, denin, deni∫in, deninut 'Dienen'; (Gutslaff 1648: 210) erjama 'dienen (servire)'; (Gutslaff 1647-1657: 115, 116) Rahgwat thenikut Sinulle; Omma möhka pähl saht Sinna ellada, ninck Sinnu weljelle thenida; (Gutslaff 1647-1657: 233) eth t. ülles touwsis n. neihle thenizes neihnde man olles; (Göseken 1660: 657) teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen (mereri)'; (Göseken 1660: 739) errateenima 'verdienen'; (Vestring 1720-1730: 246) Tenima 'Dienen'; (Helle 1732: 187) tenima 'dienen, verdienen'; (Hupel 1766: 40) omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; (Hupel 1766: 122) iggaüks tulleb heamelega selle jure tenima kes omma perret hästi toidab ning kattab; (Hupel 1780: 282) tenima r., d. 'dienen'; (Hupel 1818: 244) tenima r., d. 'dienen'; (Lunin 1853: 192) tenima r., d. 'служить, прислуживать'
• Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬n´mä (-me) Kod eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst'; Wiedemann 1893: 1151 tēnima, -in; tēn´mä (d) 'dienen'; tēnistlik, tēnistliku; tēnistuslik, tēnistusliku 'verdienstlich; dienstlich'; tēnüsk, tēnüski (d) 'Verdienst, Dienstlohn'; ÕS 1980: 700 teenima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
• Käsitlused: < kasks dênen (EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324); < kasks denen (Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50); < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema'
• Läti keel: lt diẽnêt dienen < mnd. dēnen 'dienen' (Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26); dienēt dienen < mnd. dênen (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm tienata [1860] ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen; is tēnata ansaita; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' (SSA 3: 289); lvS dienub (Prs3Sg) dienen (SLW 2009: 53); lv dēn´ə̑ dienen (Kettunen 1938: 37); dēņõ teenida, teenistuses olla; dienēt, kalpot; dīenõ teenida (sõjaväes); dienēt (LELS 2012: 52-53)
• Vrd teener, teenistus

tropp2, tropi 'salk, kamp, trobikond' < asks tropp 'Trupp'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 255, 256) Trop 'der Trupp'; Trop 'ein Trupp Menschen'; (Lunin 1853: 199) trop, -i r. d. 'труппа, толпа'
• Murded: tropp, troppi 'salk; kamp; trobikond; kobar' R(tropp, trobi Kuu Vai); tropp, tropi Jäm Emm Rei Lä Mih Tõs sporKPõ Plt Nõo San VLä Rõu Vas; ropp, ropi Khk Mus Krj Pöi Muh Vig Tor KJn Trv Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp, tropi 'Trupp, Menge (auch von Unbelebtem)'; Wiedemann 1893: 1198 tropp, tropi (ropp) 'Trupp, Menge (auch von Unbelebtem)'; EÕS 1937: 1571 tropp 'salk, hulk'; ÕS 1980: 728 tropp 'salk, hulk';
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Trupp [trub], Tropp 'Schar, Menge'
• Käsitlused: < asks tropp 'Trupp, Menge' (EEW 1982: 3277); < asks Tropp (Raun 1982: 181); < sks Trop(p) 'loomakari; hulk inimesi; palju asju' (EES 2012: 546)
• Sugulaskeeled: sm roppi (troppi) joukko, sakki, parvi, jono / Gruppe, Trupp < rts trupp, tropp 'joukko, parvi, ryhmä' (‹ sks Trupp, Tropp) (SSA 3: 93)

värk1, värgi 'asi; tegu; töö' < kasks werk 'Werk'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 78) Töh 'Werck'; (Gutslaff 1648: 206) Werck /e 'Arth / artific.'; (Gutslaff 1647-1657: 282) sehsa[mm]a werck; (Göseken 1660: 299) werck 'Werck'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi Keedi-wärki Koori sisse; (Vestring 1720-1730: 275) Wärk, -ki 'Art, Gestalt'; (Helle 1732: 200) sedda wärki 'von der Art'; (Hupel 1780: 302) wärk, -i r.; warki d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Hupel 1818: 271) wärk, -i r. d. 'Art, Gestalt, Weise'; (Lunin 1853: 217) wärk, -i r. d. 'родъ, образъ; видъ'
• Murded: verk, `vergi Jõe Kuu; värk, `värgi Hlj RId(`värki Vai); värk (vär´k), värgi eP M T; vär´k, vär´gi V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1491 wär´k, wär´gi 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; wer´k, wer´gi '= wär´k'; werkel, wer´kli '= wär´k'; Wiedemann 1893: 1333 wär´k, wär´gi (wer´k, werkel) 'Werk, Bau, Gerüst, Gewerk, Getriebe, Maschine'; ÕS 1980: 810 värk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 werk, wark 'Werk; Tätigkeit, Arbeit, Verrichtung; Product der Arbeit; Arbeitsgerät, Werkzeug; Material zur Arbeit'; Schiller-Lübben werk, wark 'Werk, Thätigkeit, Arbeit; Product der Arbeit; die Gesammtheit der in einem bestimmten Zweige Arbeitenden (Gewerk, Gilde, Zunft)'
• Käsitlused: < sks Werk (EEW 1982: 3985); < kasks werk (Ariste 1972: 97; Raun 1982: 212; EES 2012: 621); < kasks werk, wark (Liin 1964: 50)
• Läti keel: lt verķis Handwerker < kasks werk (Sehwers 1953: 154; Jordan 1995: 109);
• Sugulaskeeled: sm värkki [1731] työkalu, kapine, vehje; tekotarpeet / Werkzeug, Gerät; Material; krj värkki tarve- t. työkalu, kapine; kelvoton ihminen t. eläin; penis, oriin suoro < rts, vrd mrts værk 'työ, teko, toimi, teos, laitos, varustus' (SSA 3: 483); sm verstas [1655] työ-, korjauspaja / Werkstatt < rts verkstad 'työhuone, paja' (‹ kasks werkstede) (SSA 3: 428)