SõnastikustSissejuhatusdict.asl@eki.ee



?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 124 artiklit, väljastan 100

advent, advendi 'kirikuaasta 4 jõulueelset nädalat' < lad adventus, kasks advent(e) 'Advent' Toetava kaasmõjuga on võinud olla saksa Advent

altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'Amme'

arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'Arzt'

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose'

evangeelium, evangeeliumikasks ewangelium, lad euangelium

hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'Harm'

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < kasks hütte 'Hütte'

ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < kasks junker, juncher 'Junker'

jünger, jüngri 'õpilane, järgija' < kasks jünger 'Jünger'

kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'Gift'

kiiker, kiikri 'pikksilm' < asks kîker 'Fernrohr', Bsks Kieker

kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'

klaar, klaari 'selge' < kasks klâr, sks klar

kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'

koge, koge 'kogelaev' < sks Kogge, vrd asks kogge Hiliseid kirjapanekuid arvestades on koge-sõna jõudnud kirjakeelde saksa keele vahendusel, aga tõenäoliselt on ta siia jõudnud palju varem, millele osutab leidumus läti ja liivi keeles.

koi, koi 'magamisase laevas' < kasks koje, sks Koje Tõenäoliselt on tegu juhtumiga, kus laenutee algas alamsaksa ning jätkus saksa keele vahendusel.

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêͥster koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister või saksa Meister

kraapima, (ma) kraabin 'kõva esemega korduvalt tõmbama; kratsima' < kasks schrapen

kramm, krammi 'kriimustus' < kasks schramme 'Schramme'

kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

kruup, pl. kruubid 'teravilja kooritud ja lihvitud tera' < asks grūpen 'Graupen'

kruus3, kruusi 'kruss' < kasks krûs 'Krause'

kunst, kunsti 'oskus, meisterlikkus' < kasks kunst 'Kunst'

kört2, kördi 'jahusupp' < kasks görte 'Grütze'

küürima, (ma) küürin 'puhtaks nühkima, pesema' < kasks schü̂ren 'scheuern'

laadima, (ma) laen; laadin 'laduma; lastima' < kasks laden, sks laden Laenutee on tõenäoliselt võinud alata alamsaksa sõnast laden 'laeva lastima, prahtima; kahurit laadima', millega kaasnes samatähendusliku saksa laden mõju. Sellesse sõnaperre kuuluvad veel (püssi)laad, laadung ja laeng.

laat, laada 'turg, laat' < kasks af-lât 'Ablass' Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.

laeng, laengu? kasks lading 'Ladung'

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < kasks vlêder 'Flieder'

lents, lentsi 'kuiv; tühi' < asks lens, rts läns

liht|käärid, -kääride 'tahikäärid' < kasks lichtschêre, sks Lichtschere Alamsaksast alguse saanud laenuteekond on jätkunud ülemsaksa mõju all.

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'Lot'

loodima, (ma) loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust määrama' < kasks loden 'lothen'

lust, lusti 'tuju, rõõm; tahtmine' < kasks lust(e) 'Lust'

manna, manna 'nisutangud' < asks manna, sks Manna

mast, masti 'laeval' < kasks mast 'Mast'

märk, märgi 'tähis' < kasks merk(e) 'Markierung, Zeichen'

mölder, möldri 'viljajahvataja' < kasks möller, mölner 'Müller'

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'Nachbar'

narrima, (ma) narrin 'pilkama, narritama' < kasks narren

nikerdama, (ma) nikerdansks ~ kasks schnickern 'schnitzen'

nöör, nöörikasks snôr(e) 'Schnur'

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'Opfer'

ohverdama, (ma) ohverdan 'annetama, loovutama' < kasks offeren 'opfern'

pakk2, paki 'pooltekk laevavööris' < kasks back, vrd rts back Võimalik hollandi algupära on eesti keeles ilmneda võinud siiski alamsaksa keele vahendusel, mis ei välista rootsi kaasmõju.

pank, panga 'järsk paekallas' < ? kasks bank, rts bank

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'Pfand'

paradiis, paradiisikasks paradîs 'Paradies'

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spegel 'Spiegel'

piip|kann, -kannu 'tilaga puukann' < kasks pîp-kanne 'Kanne mit einer Ausgußröhre'

piiskop, piiskopi 'kõrgem vaimulik' < kasks bischop 'Bischop'

plaat, plaadikasks plate 'Platte'

plekk1, pleki 'metall' < kasks bleck 'Blech'

pookima2, (ma) poogin 'taimi vääristama' < kasks poten, Bsks pothen 'propfen' Alamsaksast alanud laenutee on jätkunud baltisaksa keele toel.

poom|õli, -õli 'oliivõli' < kasks bômölie 'Baumöl'

pott1, poti 'anum' < kasks pot 'Topf, Pott'

praakima, praagin 'välja sortima; kontrollima' < kasks wraken 'untaugliche Ware aussondern'

prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'Prophet'

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'Braut'

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'Bütte'

püüt, püüdi 'saak' < kasks bute 'Beute'

raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'Rat'

rent, rendi 'kasutamistasu, üüriraha' < kasks rente 'Rente'

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'Ratte'

rõigas, rõika 'kultuurtaim (Raphanus)' < kasks redik 'Rettich'

rääs|tool, -tooli 'kantsel' < kasks predek-stōl, predik-stōl 'Kanzel, Klappstuhl'

röst, rösti 'rest' < kasks röste 'Rost'

saagima, (ma) saenkasks sagen 'sägen'

saatan, saatana 'kurat; kirumissõna' < kasks Satân, sks Satan

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'Sakrament'

salpeeter, salpeetrikasks salpeter, sks Salpeter

seekel, seekli 'rahaühik' < kasks sēkel(e) 'Sekel'

selts, seltsi 'kaaslane, selts(kond)' < kasks sel(t)schop 'Gesellschaft'

sinep, sinepi 'maitseaine' < kasks sennep, sennip 'Senf'

suhkur, suhkru 'toiduaine' < kasks sucker 'Zucker'

summa, summa 'kokkuvõte' < kasks summa, sks Summa 'Summe'

tahvel, tahvli 'kirjutamisalus (hrl klassis)' < kasks tafel, sks Tafel

tall, talli 'hoone' < kasks stal 'Stall'

teener, teenrikasks dêner 'Diener'

teenima, (ma) teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'dienen'

tekk1, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'Decke'

tempel1, templi 'hoone, pühamu' < kasks tempel 'Tempel'

teng, tengi 'peenem ümarpuu masti otsas, masti pikendus' < asks stenge, sks Stenge Eeldatav päritolu kasks ja khol keelest (stenge), kust see levinud saksa (Stenge), eesti (teng), läti (steñga) ja liivi (šteŋ̄ɢ) keelde. Saksa Stenge-sõnal on võinud olla laenu kinnistav mõju.

tihvt, tihvti 'metallpulk, -tikk' < kasks stift, sks Stift

toll2, tolli 'maks' < kasks tolle 'Zoll'

tormama, (see) tormab 'rajuma; ründama' < kasks stormen 'stürmen'

totter, totra 'tobe, rumal' < asks dotter (vrd dōten 'unsinnig, tollköpfig sein')

traat, traadi 'traat; piginöör' < kasks drât 'Draht'

treek, treegi 'riba, triip' < kasks streke 'Strich'

trompet, trompeti 'puhkpill' < kasks trumpit, sks Trompete Eesti keelde esmalt laenatud trumpet pärineb alamsaksa ja seejärel trompet ülemsaksa keelest.

trumm1, trummi 'truup, väike sild; kaar, toru, võlv' < kasks trumme

truu, truu 'ustav, ustavus' < kasks truwe 'treu'

trööstima, (ma) trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten, sks trösten


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur