?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < kasks pumpe, rts pump
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 573) pumpe 'plumpe (antlia)'; (Göseken 1660: 707) wett welia pumpima 'plumpen (exantlare)'; (Hupel 1780: 246) pompe r. 'die Pumpe'; (Hupel 1818: 195) pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; (Lunin 1853: 151) pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
- Murded: pump, `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu, `pumbu Vai; pump, pumbi Jäm Khk Phl; pump, pumba Vll Pöi Muh Rei L Ris JMd Koe VJg Trm Kod KLõ M VId; pump, pumbu Iis; pomp, pomba Hel T Krl; pom´p, pom´bi Har Lei
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump, pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump, pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
- Käsitlused: < rts ~ Erts pumpa (a-tüvel.), kasks pumpe (i-tüvel.) (EEW 1982: 2225); < kasks pumpen (Hinderling 1981: 225); < kasks pumpe 'Pumpe' (GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130); < asks Pumpe (Liin 1964: 51); < rts pump 'pump' (a-tüveline) ~ asks pumpe, sks Pumpe (i-tüvelised) (EES 2012: 391); < asks pumpe 'pump' (EKS 2019)
- Läti keel: lt pu͠mpis Pumpe (Sehwers 1918: 156); pumpis Pumpe < mnd. pumpe (Jordan 1995: 83); pu͠mpêt pumpen (Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96);
- Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] Pumpe < rts pump 'pumppu' (‹ kasks pumpe) (SSA 2: 425-426); is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm (SSA 2: 426); vdj pumppu pump, pumbakaev; помпа, насос (VKS: 975); lv puì̯m`p, puń̄`p Pumpe; Plumpkeule (Kettunen 1938: 313, 315); lv puì̯mppə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ pumpen (Kettunen 1938: 313, 315); lv puņp pump; suknis, pumpis; puņpõ pumbata; suknēt, pumpēt (LELS 2012: 257)
renn, renni 'kraavike, kanal' < kasks renne 'Rinne'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Rönni 'Rinne'; (Gutslaff 1647-1657: 131) neihde rönnede sisse; (Göseken 1660: 295, 594) Rönni 'Rinne'; (Göseken 1660: 703) wee rönni 'plumpe (antlia)'; (Vestring 1720-1730: 202) Ren, -ni 'Eine Rinne'; (Piibel 1739) wötsid wet ja täitsid need rennid; (Hupel 1780: 256) ren, -ni r. d. 'die Rinne'; (Hupel 1818: 204) ren, -ni r. d. 'die Rinne'; (Lunin 1853: 158) ren, -ni r. d. 'жолобъ у крыши; канавка, протокъ'
- Murded: renn, `renni Kuu; ren´n, renni Khk L Trm Kod eL(rin´n Vas); ren´d, renni Muh KPõ Plt KJn; rönn, `rönni VNg RId; rön´n, rönni Iis; rõnn, rõnni MMg (EKI MK; Saareste II: 361)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048, 1085 ren´n´, ren´n´i 'Rinne, Ausguß, Röhre zum Abfluss des Birkenwassers'; rõn´n´, rõn´n´i '= ren´n´'; Wiedemann 1893: 950 ren´n´, ren´n´i (rõn´n´) 'Rinne, Ausguß, Röhre zum Abfluss des Birkenwassers'; ÕS 1980: 585 renn;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 renne 'Rinne, Wasserröhre, Dachtraufe, Gosse, Rinnstein'; Schiller-Lübben renne, ronne, runne 'Renne, Canal'; MND HW II: 2 renne, rinne, rönne, rünne 'längliche schmale oben offene Vertiefung zur Durchleitung von Flüssigkeiten, Rinne; Abflußrinne, Gosse; Wasserleitung; Wasserbehälter, Tränke'
- Käsitlused: < mnd.... (EEW 1982: 2457); < kasks renne (Raun 1982: 141); < kasks renne (Kobolt 1931: 151); < kasks renne, ronne (Liin 1964: 58); < kasks renne, rönne (Ariste 1972: 96); < asks renne, ronne, runne 'renn, kanal' (EES 2012: 424)
- Läti keel: lt rene [1638 Renne] Rinne < mnd. renne (Sehwers 1918: 93, 156); rene Rinne < mnd. renne 'Rinne' (Sehwers 1953: 99); rene Rinne, ein kleiner Graben zum Ableiten von Regenwasser; Brunnenröhre < mnd. renne 'Rinne, Wasserröhre' (Jordan 1995: 84);
- Sugulaskeeled: sm ränni [1637] kouru, kuurna / Rinne < rts ränna 'kouru, ränni' (SSA 3: 126; Kettunen 1938: 333); krj ränni (tukku)ränni, (räystäs)kouru < sm (SSA 3: 126); sm ränni Rinne, Dachrinne < asks renne, rinne, rönne 'Wasserrohr; Rinnstein; Röhre' ~ rts ränna 'Rinne' (Bentlin 2008: 180); lv reń̄, reń̄ᴅ Rinne < kasks renne (Kettunen 1938: 333; Raag 1987: 328); reņ renn, rentsel; noteka, renstele (LELS 2012: 266)
- Vrd rentsel
valsk, valski 'võlts, vale(lik)' < kasks valsch 'falsch'
- Esmamaining: LiiviTalu 1550
- Vana kirjakeel: (LiiviTalu 1550, ‹ EKVTS 1997: 77) Keß Wal[s]kist tunnistap; (Müller 1600-1606: 395) se|sama Oppetus on Valsck ninck Vnrecht; (Müller 1600/2007: 156) sesama on valsch ninck unrecht (1. advent 1601); (Müller 1600/2007: 254) valsche Oppetuße ollÿ errakustututh ninck erraunnututh (17.07.1603) 'väärõpetuse'; (Müller 1600/2007: 294) eth teÿe nÿ Valschiste laulate (02.09.1603) 'valesti'; (Stahl 1637: 54) wal∫ch, wal∫chi∫t 'Fal∫ch'; (Stahl 1637: 91) fal∫ch wandminne 'meineid'; (Stahl HHb II 1637: 21) ninck keela keick fal∫chit oppetu∫∫et 'vnd ∫tewre aller fal∫chen Lehr'; (Stahl HHb II 1637: 79) Sehl jures olli üx fal∫ch motte 'Es war ein fal∫cher wahn dabey'; (Stahl HHb III 1638: 38) nende fal∫chide wennade ∫ehs 'vnter den fal∫chen Brüdern'; (Göseken 1660: 285) walsk, -i 'Falsch'; (Göseken 1660: 696) walsck (vale) 'Falsch'; walsck 'Heimisch (subdolus)'; walscki süddame kaas (valelikult, silmakirjaks) 'zum Schein'; walsck usckolinne (võltsusklik) 'maulChrist'; (Göseken 1660: 407) ke walsck on (ebaaus, võlts) 'Glaubbrüchig (perfidus)'; ke walsckist meelest on (kergemeelne) 'leicht sinnig'; (Forselius 1694) walsk; (Vestring 1720-1730: 280) Walsk, -ki 'Falsch'; (Helle 1732: 203) walsk 'falsch'; (Piibel 1739) Piddago walskid uled suud kinni; (Hupel 1780: 305) walsk, -i r. 'falsch'; (Lithander 1781: 529) Walsk juusto kook 'Ein falscher Käsekuchen'; (Hupel 1818: 276) walsk, -i r. 'falsch'; (Lunin 1853: 221) walsk, -i r. 'ложный'
- Murded: valsk, `valski 'vale' Kuu Lüg; val´sk Hää JMd; valtsk VNg (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438, 1439 wal´ks, wal´ksi (P) '= wal´sk'; wal´sk (indecl.) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; Wiedemann 1893: 1301 wal´sk (indecl.) (wal´ks) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; ÕS 1980: 771 † valsk 'võlts, valelik, petlik';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; Schiller-Lübben valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, nicht so, wie es sein soll'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
- Käsitlused: < kasks valsch ~ sks falsch (EEW 1982: 3691); < kasks valsch (Raun 1982: 197; Ariste 1972: 92; EES 2012: 589); < kasks valsch, vals (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45, 65); < kasks valsch, vals 'falsch' ~ mrts falsk, falsch (Raag 1987: 339)
- Läti keel: lt val̃šķis [1638 Wall∫chkis] Fälscher, Betrüger, Heuchler < mnd. valsch (Sehwers 1918: 99, 164; Sehwers 1953: 151); valšķs heuchlerisch, falsch < mnd. valsch (Jordan 1995: 107); valšķēt Falschheit üben, sich mit Falschheit, Betrug abgeben, heucheln; lügen < mnd. valschen fälschen;
- Sugulaskeeled: sm falski [Agr] petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich < rts falsk (‹ kasks valsch, sks falsch ); is valski; krj valški, valski < sm (SSA 1: 111); lv fal̄š̀ falsch (Kettunen 1938: 54); vdj fal´šiivõi võlts, vale; фальшивый, ложный (VKS: 223)
- Vrd võlts