[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

neet, needi 'kinnitusvahend' < kasks nêt 'Stift, Nagel zum Vernieten'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 104) käride neet 'das Niet in der Scheere'; (Hupel 1818: 151) neet, -i r. d. 'Niet, Niete'; (Lunin 1853: 115) neet, -i r. d. 'заклѢца'
• Murded: niet, `niedi Kuu IisR; `nieti Vai; nee (nie) Jäm Kaa Vll Rei Rid Pä Ha Koe KJn; need (nied) Jäm Pöi Ris Iis; ni̬i̬t´, needi M Ran V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēt, nēdu; nēt´, nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nēt, nēdu; nēt´, nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; ÕS 1980: 452 neet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêde-isern, nêt-isern 'Werkzeug zum Nieten'; nêt-hamer 'Niethammer'; MND HW II: 1 nêt (neit) 'Stift, Nagel zum Vernieten'; nêthāmer; nêtîseren 'Hammer zum Nieten; Werkzeug zum Nieten'
• Käsitlused: < kasks nêt 'Niete' (EEW 1982: 1680); < kasks (Ariste 1963: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks nēt, nede- 'neetima' (EES 2012: 309)
• Läti keel: lt niẽde Niet < nd. nēd 'Niet' (Sehwers 1953: 83); niēde das Niet < mnd. nêt 'Stift zum Vernieten' (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm niitti päätetty t. kotkattu naula; kotkaus / Niete; Vernietung < rts nit 'niitti' (SSA 2: 219); lv knìe̯də̑, nìe̯ᴅ Niete (Kettunen 1938: 142, 246); lv nīedõz, nīet neet; kniede (LELS 2012: 208)
• Vt neetima

penn, penni 'rõhtpuu' < kasks bent, vrd rts spänne

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 33) Pen, Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; (Vestring 1720-1730: 176) Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; (Helle 1732: 156) pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; (Hupel 1780: 239) pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; (Hupel 1818: 177) pen, -ni r. 'Querholz der Dachsparren'; (Lunin 1853: 137) pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
• Murded: penn, `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); pen´n (-nn), penni S; pen´n, pen´ni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; pen´d, pen´ni Kei Jür JJn Pee Koe (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´, pen´n´i 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´, pen´n´i (pen´d) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken); ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs';
• Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
• Käsitlused: < Erts spänne 'Spange, Schnalle' (EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119); < kasks bent (Liin 1964: 52); < kasks (Raag 1987: 324); < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' (EES 2012: 361)
• Läti keel: lt pinne Querholz < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' (Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning (SKES: 519)

pinn, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < kasks pin, pinne, sks Pinne

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 267) v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth; (Müller 1600/2007: 436) v̈che raudtse Pinna kz (14.09.1604) 'raudsulega'
• Murded: pinn, `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pin´n, pinni Sa Muh Emm Han Var Tor Saa Juu Kos I Äks Plt KJn Nõo Kam Ote Rõn Krl Har Rõu; pen´n, penni Mär PJg (EKI MK; EMS VII: 504)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pin´n´, pin´n´i 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; Wiedemann 1893: 821 pin´n´, pin´n´i 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnsti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
• Käsitlused: < sks Pinne 'kleiner Stift' (EEW 1982: 2067); < kasks pin(ne), sks Pinne (Raun 1982: 122; EES 2012: 371); < kasks pin, pinne (Liin 1964: 52)
• Läti keel: lt † piñne [Glück 1689/1694 Diwi Pinnes] Schießnagel < mnd. pinne (Sehwers 1918: 93, 155); lt pinne Schließnagel < nd. pinne 'ein kleiner Nagel' (Sehwers 1953: 88); lt piñne āmara zuobi < nd. pinn 'schmales Ende des Hammerkopfes' (Sehwers 1953: 89); pinne Schießnagel < mnd. pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm pinni [1745] puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel < rts pinne 'puikko, tikku, piikki' (vrd sks Pinne 'puunaula, nasta') (SSA 2: 369; Häkkinen 2004: 926)
• Vt pinnima

pinnima, (ma) pinnin 'kloppima, taguma (vikatit)' < kasks pinnen pinnen, sks pinnen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `pinnima '(vikatit) taguma; survet avaldama; välja pressima' R(-mä); `pinnima (-n´n-) sporSa Kse Han Pä K I; `pennima (-n´n-) sporLä; `pin´mä (-me) Kod eL (EKI MK; EMS VII: 505)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pin´n´itama 'klemmen, einspannen, stramm machen; dünner machen, strecken (die Sense, Sichel)'; Wiedemann 1893: 822 pin´n´itama 'klemmen, einspannen, stramm machen; dünner machen, strecken (die Sense, Sichel)'; ÕS 1980: 515-516 pinnima 'teravaks v. laiaks taguma; (andmeid, teadmisi) välja pigistama';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pinnen 'einsetzen, einschlagen'
• Käsitlused: < ee pinn ~ sks pinnen (EEW 1982: 2067); < sks pinnen (Raun 1982: 123); < vrd sks pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama' (EES 2012: 371)
• Sugulaskeeled: sm pinnata pingottaa, kiristää; tinkiä, kitsastella / spannen, anspannen (Band), eine Saite aufziehen; sich drücken, schwänzen < rts pinna 'kiinnittää, pingottaa' (SSA 2: 369); lv pi`nnə̑ mit dem Niethammer klopfen, nieten < kasks pinne 'Nagel, Pflock' (Kettunen 1938: 290); lv pinnõ pinnida; kapināt (LELS 2012: 243)
• Vt pinn1

polt, poldi 'kinnitusvahend' < kasks bolte(n) 'Bolzen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 246) polt, -i r., d. 'Bolze, Streicheisen'; (Hupel 1818: 189) polt od. pold, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; (Lunin 1853: 146) polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
• Murded: polt, `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-), poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) (EKI MK; EMS VII: 642)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t, pol´di 'Bolzen'; Wiedemann 1893: 845 pol´t, pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), mnd. bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
• Käsitlused: < kasks bolt(e) (EEW 1982: 2126); < kasks bolte(n) (Raun 1982: 125; EES 2012: 379)
• Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te (1638 Bullta) Bolzen, Riegel, Pfeil < mnd. bolte (Sehwers 1918: 48, 85, 144); bul̃ta (bults, bul̃te) < mnd. bolte 'Bolzen, Pfeil' (Sehwers 1953: 20); bulta, bults Bolzen < mnd. bolte (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm poltti pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe < ee polt (‹ kasks bolt(e)) ~ vn болт (SSA 2: 392); sm pultti [Agr] < rts bult (‹ asks bolt) (Häkkinen 2004: 971); sm poltti, pultti Schraube, Bolzen < ee polt, rts bult (Bentlin 2008: 161); vdj boltta polt (VKS: 166); lv bol̄´t̀ Bolzen < kasks bolte (Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327); boļt polt; bultskrūve (LELS 2012: 46)

tihvt, tihvti 'metallpulk, -tikk' < kasks stift, sks Stift

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 86) üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
• Murded: tihv, `tihvi 'saapanael' Kuu VNg Lüg; tihv, tihvi Muh Rei Mar Mär Han Juu HJn Koe VJg Krk San Krl (EKI MK); tihvt, `tihvti 'saapa (kontsa)nael' IisR Jäm; tihvt, tihvti Kse Tor Saa Hag Iis Kod Lai Plt KJn Kam Ote Rõn Rõu Räp; tihv(t), tihi Hää JMd; tift, tifti Rei Vas; `tifti Vai; tiuht, tiuhti Khk Vll; tiuht, tihvi Pöi; tiht, tihvi Emm; tih´t, tihi JMd Hls Krk Plv; tih´t, tih´ti Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihwt, tihwti 'Stift'; Wiedemann 1893: 1154 tihwt, tihwti 'Stift'; EÕS 1937: 1544 tihvt '(Stift)'; ÕS 1980: 710 tihvt;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stift 'Stift, kleiner Nagel'; MND HW III stift 'Metallstift, bes. im Gebrauch des Glasers; Dorn des Leuchters zum Aufsetzen der Kerze; Schmucknadel mit verziertem Knopf'
• Käsitlused: < vrd kasks stift, steft 'Stachel, Spitz', sks Stift (EEW 1982: 3151); < kasks stift (Raun 1982: 175); < asks stift 'väike nael' ~ sks Stift 'tihvt; tikk; nael; pliiats' (EES 2012: 527)

tull, tulli 'aerutugi' < kasks dulle, dolle 'Dolle'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 671) tollit (aerude toed paadi parda küljes) 'der pflock im Boht, dazwischen die Ruder ligen'; Tollit 'Ruder-Ring (transtrum)'; (Hupel 1780: 286) tollid, aeru tollid r. 'die Stöcke zwischen welchen die Ruder liegen'
• Murded: toll, `tolli 'aerutull' Jõe Kuu VNg Jõh; tol´l, tolli S L Ris Kei JõeK (EKI MK); tull, `tulli Jõe Kuu Hlj VNg; `tulli, `tulli VNg Vai; tul´l, tulli Jäm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; Wiedemann 1893: 1219 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; ÕS 1980: 737 tull 'aeru tugi paadi serval';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dolle, dulle 'Ruderpflock, -nagel'; MND HW I dulle, dolle 'Ruderpflock, Dolle'
• Käsitlused: < kasks dolle, dulle (EEW 1982: 3350; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 98); < kasks dulle (Raun 1982: 184); < kasks dulle 'Ruderpflock' (GMust 1948: 6, 27, 93); < rts tull, asks dolle, dulle 'tull; tugev puust nael' (EES 2012: 553); < asks dolle, dulle 'tull' (EKS 2019)
• Läti keel: lt duļļi Zapfen, zwischen welchen die Ruder liegen; hervorragende Zapfen am Bauernwagen < mnd. dulle (Sehwers 1918: 41); dulles, duļļi Ruderpflöcke < mnd. dulle 'Ruderpflock, Dolle' (Sehwers 1953: 29); duļļi Bolzen zum Rudereinlegen, Ruderpflöcke, zwischen welchen die Ruder liegen < mnd. dulle 'Rudepflock, Dolle' (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: lv tol̄ < kasks dolle; vdj tulli < ee tull (SKES: 1393); lv toĺ̄, duĺ̄ Ruderpflock, Dolle < kasks dolle, dulle (Kettunen 1938: 427); lv toļ tull; dullis (LELS 2012: 328)
• Vrd klamp

tömp, tömbi 'nüri; tönts; juhm' < kasks stump 'stumpf'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 678) tümp (tömp) 'Stumpf (Nagel oder sonst)'; Tüntz (tönts) 'Stumpff (Nagel oder sonst)'; tümp nenna 'Nase die stumpff / stueff und eingebogen ist (nasus simus)'; (Göseken 1660: 681) tültz nenna (nösunina) 'Nase, die stumpff / stueff und eingebogen ist'; (Vestring 1720-1730: 251) tömp, tömbid '- -'
• Murded: tömp, `tömbi Kuu VNg Lüg; `tömpi (`tömpö) Vai; tömp (-m´-), tömbi Muh Hi sporL Ris Jä VMr Kad VJg sporI VlPõ Trv Krk TLä Võn San; tümp, tümbi Rei Lä; tömp, tömbä Kod Nõo Kam Rõn; tümp, tümbä V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1303 tömp, tömbi 'stumpf, abgestutzt, ungeschickt, ungewandt'; tömps, tömpsi (SO) '= tömp'; Wiedemann 1893: 1179 tömp, tömba, tömbi (tömps, tümp) 'stumpf, abgestutzt, ungeschickt, ungewandt'; ÕS 1980: 748 tömp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stump 'stumpf, ohne Schärfe oder Spitze; bildl. geistig stumpf, dumm, unerfahren'; Schiller-Lübben stump 'stumpf; bildl. geistig stumpf, dumm, unerfahren'; MND HW III stump 'verstümmelt, (gewaltsam) verkürzt; nicht spitz, rund auslaufend; nicht scharfsinnig, dumm, beschränkt'
• Käsitlused: < ee deskr (EEW 1982: 3469-3470); < kasks stump (Raun 1982: 189); < ? asks stump 'nüri, tömp; rumal' (EES 2012: 569); < asks stump 'nüri, tömp' (EKS 2019)