[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pinn, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < kasks pin, pinne, sks Pinne

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 267) v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth; (Müller 1600/2007: 436) v̈che raudtse Pinna kz (14.09.1604) 'raudsulega'
• Murded: pinn, `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pin´n, pinni Sa Muh Emm Han Var Tor Saa Juu Kos I Äks Plt KJn Nõo Kam Ote Rõn Krl Har Rõu; pen´n, penni Mär PJg (EKI MK; EMS VII: 504)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pin´n´, pin´n´i 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; Wiedemann 1893: 821 pin´n´, pin´n´i 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnsti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
• Käsitlused: < sks Pinne 'kleiner Stift' (EEW 1982: 2067); < kasks pin(ne), sks Pinne (Raun 1982: 122; EES 2012: 371); < kasks pin, pinne (Liin 1964: 52)
• Läti keel: lt † piñne [Glück 1689/1694 Diwi Pinnes] Schießnagel < mnd. pinne (Sehwers 1918: 93, 155); lt pinne Schließnagel < nd. pinne 'ein kleiner Nagel' (Sehwers 1953: 88); lt piñne āmara zuobi < nd. pinn 'schmales Ende des Hammerkopfes' (Sehwers 1953: 89); pinne Schießnagel < mnd. pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm pinni [1745] puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel < rts pinne 'puikko, tikku, piikki' (vrd sks Pinne 'puunaula, nasta') (SSA 2: 369; Häkkinen 2004: 926)
• Vt pinnima

tihvt, tihvti 'metallpulk, -tikk' < kasks stift, sks Stift

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 86) üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
• Murded: tihv, `tihvi 'saapanael' Kuu VNg Lüg; tihv, tihvi Muh Rei Mar Mär Han Juu HJn Koe VJg Krk San Krl (EKI MK); tihvt, `tihvti 'saapa (kontsa)nael' IisR Jäm; tihvt, tihvti Kse Tor Saa Hag Iis Kod Lai Plt KJn Kam Ote Rõn Rõu Räp; tihv(t), tihi Hää JMd; tift, tifti Rei Vas; `tifti Vai; tiuht, tiuhti Khk Vll; tiuht, tihvi Pöi; tiht, tihvi Emm; tih´t, tihi JMd Hls Krk Plv; tih´t, tih´ti Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihwt, tihwti 'Stift'; Wiedemann 1893: 1154 tihwt, tihwti 'Stift'; EÕS 1937: 1544 tihvt '(Stift)'; ÕS 1980: 710 tihvt;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stift 'Stift, kleiner Nagel'; MND HW III stift 'Metallstift, bes. im Gebrauch des Glasers; Dorn des Leuchters zum Aufsetzen der Kerze; Schmucknadel mit verziertem Knopf'
• Käsitlused: < vrd kasks stift, steft 'Stachel, Spitz', sks Stift (EEW 1982: 3151); < kasks stift (Raun 1982: 175); < asks stift 'väike nael' ~ sks Stift 'tihvt; tikk; nael; pliiats' (EES 2012: 527)

tull, tulli 'aerutugi' < kasks dulle, dolle 'Dolle'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 671) tollit (aerude toed paadi parda küljes) 'der pflock im Boht, dazwischen die Ruder ligen'; Tollit 'Ruder-Ring (transtrum)'; (Hupel 1780: 286) tollid, aeru tollid r. 'die Stöcke zwischen welchen die Ruder liegen'
• Murded: toll, `tolli 'aerutull' Jõe Kuu VNg Jõh; tol´l, tolli S L Ris Kei JõeK (EKI MK); tull, `tulli Jõe Kuu Hlj VNg; `tulli, `tulli VNg Vai; tul´l, tulli Jäm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; Wiedemann 1893: 1219 tul´l´, tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; ÕS 1980: 737 tull 'aeru tugi paadi serval';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dolle, dulle 'Ruderpflock, -nagel'; MND HW I dulle, dolle 'Ruderpflock, Dolle'
• Käsitlused: < kasks dolle, dulle (EEW 1982: 3350; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 98); < kasks dulle (Raun 1982: 184); < kasks dulle 'Ruderpflock' (GMust 1948: 6, 27, 93); < rts tull, asks dolle, dulle 'tull; tugev puust nael' (EES 2012: 553); < asks dolle, dulle 'tull' (EKS 2019)
• Läti keel: lt duļļi Zapfen, zwischen welchen die Ruder liegen; hervorragende Zapfen am Bauernwagen < mnd. dulle (Sehwers 1918: 41); dulles, duļļi Ruderpflöcke < mnd. dulle 'Ruderpflock, Dolle' (Sehwers 1953: 29); duļļi Bolzen zum Rudereinlegen, Ruderpflöcke, zwischen welchen die Ruder liegen < mnd. dulle 'Rudepflock, Dolle' (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: lv tol̄ < kasks dolle; vdj tulli < ee tull (SKES: 1393); lv toĺ̄, duĺ̄ Ruderpflock, Dolle < kasks dolle, dulle (Kettunen 1938: 427); lv toļ tull; dullis (LELS 2012: 328)
• Vrd klamp