[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

müüser, müüsri 'uhmer' < kasks möser 'Mörser'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 91) möhr∫er, möh∫ri∫t 'mörsel'; (Göseken 1660: 291) Mörsel 'Mörser'; (Göseken 1660: 514) mörser 'morsel, mortarium'; morseri nüh (uhmrinui) 'Stossel'; (Helle 1732: 141) müser 'der Mörser'; (Piibel 1739) Ehk sinna meletumat tango seas möösri sees peneks toukaksid nuiaga; (Hupel 1766: 128) öru sedda mösri sees et se kampwer sullab; (Hupel 1780: 217, 218) möösri nui d., r. 'die Mörserkeule'; möser, möösri r., d. 'der Mörsel'; (Hupel 1780: 219) müser, müüsri r. 'der Mörsel'; (Lithander 1781: 500) Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees; (Hupel 1818: 141) möisre d. 'der Mörsel'; (Lunin 1853: 106, 107) möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser, mööstri r. d. 'иготь, ступка'
• Murded: `müüser, `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu (EMS VI: 429)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J); mǖzre, mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
• Käsitlused: < sks Mörser (EEW 1982: 1645); < kasks moser (Raun 1982: 99; Liin 1964: 56; EES 2012: 302)
• Läti keel: lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] Mörser < mnd. mö̃ser 'Mörser' (Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79);
• Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] < rts mortel (‹ mrts mortar) (SSA 2: 172); sm mörssäri Kanone < rts mörsare (Bentlin 2008: 147); lv mìe̯zə̑r Mörser (Kettunen 1938: 223); lv mīezõr, mīzõr müüser; piesta, miezeris (LELS 2012: 188, 191)

tampima, (ma) tambin 'tallama, sõtkuma' < kasks stampen, sks stampfen

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) tampima 'Stampffen'; (Göseken 1660: 652) tampima 'stampffen (pinsere)'; tampe wescki 'stampffmühle (pistrinum)'; tampi (põrandatambits) 'Estrich Scheid (pavicula)'; (Vestring 1720-1730: 242) Tampima 'Stampfen, stoßen'; (Helle 1732: 185) tampima 'im Mörsel zerstossen'; (Hupel 1766: 48) wöttad need tored lehhed, tampi neid ja wauta puhta linnase rie läbbi; (Hupel 1780: 280) tampima r. 'im Mörsel stoßen'; (Hupel 1818: 240) tampima r. d.; tampma d. 'stampfen; im Mörsel stoßen'; tamp, -i r. d. 'Stampfe; Stampfeisen; große hölzerne Mörserkeule'; (Lunin 1853: 188) tampima r. d.; tampma d. 'толочь въ ступкѣ'; tamp, -i r. d. 'толчея, пестъ'
• Murded: `tampima 'tallama; sõtkuma; peksma' R eP(`tampma Kod); `tam´pma (-me) eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1233, 1234 tammima, -in '= tampima'; tampima, -bin; tampma (d) 'stampfen, zerstossen'; Wiedemann 1893: 1117 tampima, -bin; tampma (d) (tammima) 'stampfen, zerstossen'; ÕS 1980: 694 tampima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stampen 'zerstampfen'; MND HW III stampen 'stampfen, mit dem Mörser zerkleinern'
• Käsitlused: < kasks stampen 'stampfen' (EEW 1982: 3071; Raun 1982: 171; Liin 1964: 52, 54; EES 2012: 513)
• Läti keel: lt sta͠mpêt, sta͠mpât stampfen < mnd. stampen 'stampfen' (Sehwers 1953: 119); lt stampēt stampfen < mnd. stampen (Jordan 1995: 94); sta͠mpa Stampfe < mnd. stamp 'Stampfe' (Sehwers 1953: 119); stampa Stampfe < mnd. stamp 'Mörser', vrd mnd. stamp(e) 'Stampfer einer Lohmühle; Ölstampfe; Vorrichtung am Brunnen' (Jordan 1995: 94);
• Sugulaskeeled: sm tampata [1766] vanuttaa sarkaa; tallata < rts stampa 'polkea; survoa; vanuttaa sarkaa' (‹ kasks stampen) (SSA 3: 266; SKES: 1220); lv tempõ tampida; stampāt; lv tem̄p̆pə̑, töm̄p̆pə̑ stampfen < sks stampfen, kasks stampen (Kettunen 1938: 413); temp tamp, pudrunui; bliete, stampa (LELS 2012: 321)