[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
• Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
• Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
• Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'Harm'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Mo hing jooksed wet melehärmi pärrast; Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
• Murded: arm 'meelehärm' Kuu (EMS I: 432); `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; Wiedemann 1893: 75 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm, härmi 'mure, meelepaha';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
• Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm (EEW 1982: 455; EES 2012: 85); < kasks harm 'mure' (Raun 1982: 16); < sks Harm (SSA 1: 143)
• Sugulaskeeled: sm harmi (1622) Kummer, Verdruß, Ärger < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' (SSA 1: 143)

jänn, jänni 'ummik, kitsikus' < ? asks jan

• Murded: jän´n 'kimbatus; kitsikus; kaotus(seis) kaardimängus' sporeP eL; jänn hvR (EMS II: 307-308)
• Eesti leksikonid: VSS 1917: 54 jänn 'murt. soperrus'; keel jääb jänni 'kieli kangistuu'; EÕS 1925: 147 jänn; ÕS 1980: 211 jänn 'ummik, väljapääsmatu seisund, kimbatus; ka kaardimängus'
• Käsitlused: < asks Jan(n) (Ariste 1937: 133; Raun 1982: 23); < asks jan 'jänn, kitsikus' (‹ asks isikunimi Jan) (EES 2012: 105)
• Läti keel: lt janis › palikt jaņuos Schneider, sein, werden < nd. jann (Wenn einer im Spielen ein doppeltes Spiel verliert, so sagt man in Bremen: He hett Jann verlaren.) (Sehwers 1953: 43); lt palie̯g jan´es (beim Kartenspiel) (Kettunen 1938: 84);
• Sugulaskeeled: lv ja’ńńə̑z im Stich, in Verlegenheit (Kettunen 1938: 84)

kabel2, kabla 'nöör' < kasks kabel, ?kābel 'Tau; Schnur'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 124) Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; (Gutslaff 1648-56) ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; (Virginius 1687-1690) Sis hoija ennast, et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; (Hupel 1780: 166) kabel, -bla d. 'ein Band'; (Hupel 1818: 60) kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; (Lunin 1853: 41) kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
• Murded: kabel, kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ T V(kapl) (EMS II: 438-439)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl, pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd. nöör';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
• Käsitlused: < ... 'Schnur, Strick; zerzupftes Tauwerk' (EEW 1982: 632); < kasks kabel 'nöör' (Raun 1982: 25)
• Sugulaskeeled: sm kaapeli (1863) sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264)
• Vrd kaabel

kessel, kesli 'kess' < kasks kesser 'Käscher'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660)
• Murded: `kessel, `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel, `kesle Phl Tõs Hää Trv (EMS II: 1061); `kestel, `kestli S Lä; kestel, `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls (EMS II: 1067)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel), kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; Wiedemann 1893: 267, 268 kessel (kesel), kesla, kesli (D) (kestelkes´s´) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd. kess';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
• Käsitlused: < kasks kesser 'kess' (Raun 1982: 37; Liin 1964: 54)
• Läti keel: lt ķesele, ķeselis kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi < lv kēšiĺ (SSA 1: 350);
• Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz < vn ~ rts (SSA 1: 350); krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi (SSA 1: 350); sm kasseli, kassali (1886) tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde; krj kaššali, kaššeli; Akrj kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' (SSA 1: 324); lv keš̆šìl´ Netzsack, Kescher (Kettunen 1938: 116)

kimm, kimmi 'puunõu küljelauake; katuse kattelauake' < kasks kimme 'Kimme'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kimmi, -i 'Kihmen am Gefäß'
• Murded: kimm, kimmi 'katuselaud; puunõu küljelaud' S Ha Kad; kimm, `kimmi Kuu; kimmes, `kimme Jõe Hlj (EMS III: 146)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 265 kimm 'kiilukujulise otsaga lauake katuse katmiseks; murd puunõu (külje)lauake';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses'
• Käsitlused: < kasks kimm(e) (EEW 1982: 829; SSA 1: 365); < asks kimm, kimming (Liin 1964: 53; EES 2012: 156)
• Läti keel: lt ķimene(s), ķimini, ķimines die Kimme < nd. kimm, kimming 'die Kerbe, die Rinne, der Einschnitt eines Fasses, worin der Boden eingefügt und befestigt wird' (Sehwers 1953: 66); lt † kimenes Kimmen, Zargen an Tonnen < mnd. kimme äußerster Rand (Sehwers 1918: 150); ķimene Glück, Kimme, Einschnitt in den Dauben für den Boden < mnd. kimminge 'überstehender Rand der Seitenwand eines Fasses' (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kimpi [1786] puuastian laitalauta; kattipaanu / Daube; Schindel; krj kimmi puuastian laitalautojen sauma < rts kim, kimme 'astialauta' [‹ kasks kimm(e)] (SSA 1: 365; SKES: 195)

kruuk, kruugi '(joogi)kruus' < kasks krûke 'Krug'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 173) Chri∫tus ke∫k wet nende kruhkide ∫i∫∫e wallama 'Chri∫tus befahl Wa∫∫er in die krüge zu gie∫∫en'
• Murded: kruuk, kruugi 'joogikruus' Jäm Hi Kul Ha Kad; kruuk, `kruugi Jõe Kuu (EMS III: 886)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūk, krūgi 'Krug, Kruke'; Wiedemann 1893: 396 krūk, krūgi 'Krug, Kruke'; ÕS 1980: 312 kruuk 'murd. kruus';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kruke 'Krug, urceus'; MND HW II: 1 krûke (kruike, krucke) 'tönerner Krug zur Aufnahme von Wasser, Öl, Getränken, Arzneien'
• Käsitlused: < kasks kruke 'Krug, Kruke' (EEW 1982: 1000; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 56; EES 2012: 184)
• Läti keel: lt † krũka Krug < mnd. krūke (vgl. as. kruka) (Sehwers 1918: 151); lt krũka Kruke, Krug < nd. krūk 'Krug' (Sehwers 1953: 60); krūka Kruke < mnd. krûke (Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm ruukku [1637 kruku] saviastia, -pata / Topf, Krug < rts, vrd mrts kruka 'ruukku' (‹ kasks krūke) (SSA 3: 113; SKES: 888); lv kruk̄, krūk̀ Kruke < kasks krūke (Kettunen 1938: 157)
• Vrd kruus1

kumm, kummi 'mõrd' < kasks kumme 'Kumme'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) Kalla kuddo / work / Kidda / Kum / Loom; (Helle 1732: 124) kum 'der Fischkasten'; (Hupel 1780: 194) kum, -mi 'Fischkasten, Kumme'
• Murded: kumm, kummi 'sump' Rid Mär Hää Trm Kod; kumm, `kummi Lüg; kum´m, kummi Trv Ran Ote San Räp (EMS IV: 14); kom´m, kommi 'käänivõrk' Ran (EMS III: 528)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 449 kumm, kummi, kummu 'Gewölbe, Wölbung; Fischkasten'; Wiedemann 1893: 409 kumm, kummi (komm, kumo, kummik) 'Gewölbe, Wölbung; Gefäss; Fischkasten'; ÕS 1980: 318 kumm 'murd. sump';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kum, kumme, kump (komp) 'ein rundes (tiefes) Gefäß, Behältnis'; MND HW II: 1 kum, kump, ○kumme 'grôßes offenes Gefäß, Becken, trog, Wanne, bes. Wassergefäß, Wasserbegälter; Sammelgefäß für Almosen, Kollektenbecken; verschließbares Gefäß, Truhe, Schatulle'; ○komp 'Kumpen, tiefe Schüssel'; MND HW II: 1 +○kumis 'Fischbehälter (Finn. Ub.; lett. kumbis)';
• Käsitlused: < ? lms (EEW 1982: 1040); < kasks kum(me) '(anum)' (Raun 1982: 55); < kasks kom, kumme (Liin 1964: 49); < kasks kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Liin 1968: 50); < asks kumme 'ümmargune, sügav anum' (EES 2012: 191)
• Läti keel: lt † ku͠mbis Fischkumme < mnd. kumme 'rundes, tiefes Gefäß' (Sehwers 1918: 46, 151); kumbis, kummis, kuma Fischkumme < nd. kumm 'Hinterteil eines geflochtenen Behälters zum Fischfang' (Sehwers 1953: 60); kuma, kumbis, kums Fischbehälter im Wasser, Fischkumme < mnd. kum 'großes offenes Gefäß, rund oder länglich, Becken, Trog, Wanne, bes. Wassergefäß' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kum̄ kleine Schüssel < kasks kumme (Kettunen 1938: 161)

kunskoppi 'ääriveeri' < kasks kun(t)schop 'teade'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿß thodi tæmalle se Kundschop 'teade'; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 436) kundsckoppi 'Kundschaffer, explorator 'maakuulaja''; kundskoppi 'Ausspäher'
• Murded: kuns(s)koppi 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim; kun´sskoppi JMd VJg Plt; kuntskoppi (-n´-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim (EMS IV: 38); `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu (EMS IV: 43)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskoppi [küsima] 'ääri-veeri, kavalasti, kaudsel teel'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd. ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis(nahme), Bekanntschaft, Freundschaft, Umgang usf'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme'; kuntschoppen 'Kundschaft, Bekanntschaft, Freundschaft machen'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kundschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
• Käsitlused: < kasks kun(t)schop (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schop (Liin 1968)
• Vrd kunskopp

kääl, kääli 'noor erk metsik hobune' < kasks schele 'Beschäler, Schellhengst'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kääl (-l´), kääli 'püsimatu, vallatu; tugev kiire hobune' Pä M (EMS IV: 568; Saareste I: 472); kään´, kääni 'peru, vallatu (loom, inimene)' Hää Sim (EMS IV: 569)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; Wiedemann 1893: 255 kǟl´, kǟli 'unbändig, wild'; ÕS 1980: 338 kääl 'murd. vallatu, üleannetu, kerglane olend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schele 'Beschäler (Zuchthengst)'; Schiller-Lübben 'Schellhengst'; MND HW III schēle 'Beschäler, Zuchthengst'
• Käsitlused: < ... 'unbändig, wild; gross' (EEW 1982: 1152)
• Läti keel: lt † šķẽlis [1638 Schkehlis] Schafbock; Beschäler < mnd. schele (Sehwers 1918: 56, 97, 161); šķielis, šķẽlis Beschäler; Schafbock < nd. schele 'Beschäler' (Sehwers 1953: 131, 132); šķēlis, šķielis Schafsbock; Roß, Hengst < mnd. schēle 'Beschäler, Zuchthengst' (Jordan 1995: 100)

lapp, lapi 'kanga- või nahatükk; paik' < kasks lappe 'Lappen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) lappi; (Göseken 1660: 465) Lapp (paik) 'Makel (Flecke im Kleide)'; (Hornung 1693: 33) Lap, Lappi / Acc. pl. Lappisid 'ein Flikken'; (Vestring 1720-1730: 109) Lap, -pi 'Der Lappen'; (Helle 1732: 128) lap 'der Lappen'; (Hupel 1780: 200) lap, lappi r. 'der Lappen'; (Hupel 1818: 115) lap, -pi r. d. 'Lappen; Fleck'; (Lunin 1853: 84) lap, -pi r. d. 'трябка, лоскутъ; пятно'
• Murded: lapp, lapi eP; lapp, lappi R(labi); lap´p, lapi (-p´-) Muh sporPä eL (EMS IV: 931)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lapp, lapi 'Lappen, Flick, Fleck'; Wiedemann 1893: 457 lapp, lapi (lapak, lapakas) 'Lappen, Flick, Fleck'; ÕS 1980: 354 lapp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; Schiller-Lübben lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; MND HW II: 1 lappe 'herunterhängendes Teil von Tuch, abgeschnittenes oder abgerissenes Stück, Fetze, Flicken, Lappen; Stück Land'
• Käsitlused: < kasks lappe 'Zeug-, Lederlappen' (EEW 1982: 1233; Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; SSA 2: 48; EES 2012: 227)
• Sugulaskeeled: sm lappi murt. kengän kantalappu, korkorauta / Absatzstück, Stiefeleisen < ee lapp 'lappu, paikka, tilkku' (‹ kasks lappe ’kangas-, nahkatilkku’); sm lappu (1678) Zettel, Flicken, Lappen < rts lapp 'lappu, paikka, tilkku, pala' (SSA 2: 48); lv lap̄ Flick < ? ee (Kettunen 1938: 184); lv lap lapp; lupata, ielāps (LELS 2012: 159)
• Vt lappima

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < kasks mei, meige 'der Monat Mai'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Hack /o 'Mey'; (Göseken 1660: 496) Meykuh (mai) 'Mey (majus)'; (Vestring 1720-1730: 135) Meioot 'Meien, Bircken laub'; (Hupel 1780: 215) meiud (meiood P.) r. 'Mayen, Birkenlaub'
• Murded: mei, meiu Muh Hi Mar; meig, meiu Sa (EKI MK); `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei, meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; Wiedemann 1893: 593 mei, meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd. (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; Schiller-Lübben mei, meig(e) 'der Monat Mai; Frühling, Blüte'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, *may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
• Käsitlused: < kasks meje (EEW 1982: 1524); < kasks mei, meige (SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; EES 2012: 279)
• Läti keel: lt meĩja grüne Zweige, junge Birkenbäume < mnd. meige (Sehwers 1918: 33, 153); lt meĩja Maie < nd. mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' (Sehwers 1953: 78);
• Sugulaskeeled: sm meiju [1850; Agr meijnlehdille] juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün < rts maj 'lehvä, limo' (‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa') (SSA 2: 156); lv meì̯, meì̯ə̑z Maie, Birke < kasks mei, meige (Kettunen 1938: 219)

mold, molli 'küna' < kasks molde, molle 'Mulde'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 227) Moldi 'Molde'; (Göseken 1660: 293) molli 'Mulde'; (Göseken 1660: 750) üx moll 'molde'; (Hornung 1693: 39) Mold, Molli, Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; (Vestring 1720-1730: 140) Mold, -di 'Die Molde'; (Helle 1732: 140, 322) mold 'die Molle'; (Piibel 1739) peawad selget seggatud wilja söma, mis puhhetud puhhe-molliga ja wisklabbidaga; (Hupel 1780: 218) mold, molli r., d. 'Molle, Mulde'; (Helle 1732: 353) Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; (Hupel 1780: 218) mold, molli r. d. 'Molle, Mulde'; (Hupel 1818: 143) mold, -i od. molli r. d. 'Mulde, Molde'; (Lunin 1853: 107) mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
• Murded: mold, `molli R; mold (moll), molli Hi; mol´d (mol´l), molli Sa Muh; mol´d (mol´l), mol´li L K I Trv T V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d, mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d, mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll, molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril. sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
• Käsitlused: < kasks molde (EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171); < kasks molde, molle (Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; EES 2012: 283)
• Läti keel: lt mul̃da [1638 Mullda] Mulde (Sehwers 1918: 92, 154); mul̃da Brottrog, Mulde (Sehwers 1953: 80);
• Sugulaskeeled: sm molti (murt.) suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog < ee mold (SSA 2: 171); vdj molti, moldi pohemold; ночовка (VKS: 739); lvS moll (1828) Trog (SLW 2009: 123); lv moĺ̄ᴅ Mulde, Trog < kasks molde (Kettunen 1938: 232); mȯļd mold; sile, mulda (LELS 2012: 194)

mukk, muki 'kena, mukitud' < kasks smuk 'schmuck'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 504) kaunis 'schmuck'; (Göseken 1660: 297) muck 'Schmuck'; (Göseken 1660: 504) muck (kena) 'hübsch / schön'; muck 'schmuck (hurtig)'; (Helle 1732: 88) ehte 'der Schmuck'
• Murded: mukk, muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk, mugi Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; Wiedemann 1893: 625 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk, muki 'kena, nägus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1563); < asks smuck (Liin 1964: 57; EES 2012: 286); < ee deskr (Raun 1982: 93)
• Läti keel: lt smuks hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend < mnd. smuck (Sehwers 1918: 72, 159; Jordan 1995: 91); smuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < nd. smuck 'schön, schmuck, zierlich' (Sehwers 1953: 113); lt šmuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < dt. schmuck (Sehwers 1953: 136);
• Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] (SLW 2009: 177)
• Vt mukkima

mürkel, mürkli 'seen (Morchella)' < kasks morke, morchel 'Morchel'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 496) Kuppata Murklid ülles, piggista wet seest wälja
• Murded: `mürkel, `mürkli Kuu Jäm KuuK IisK VMr VJg; `murkel, `murkli Khk Amb VJg (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 706 mürkel, mürkle 'Morchel'; Wiedemann 1893: 639 mürkel, mürkle 'Morchel'; ÕS 1980: 444 mürkel 'seen (Morchella)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben morke 'Morchel, boletus'
• Käsitlused: < kasks... 'Morchel' (EEW 1982: 1641); < kasks morkel (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99); < asks morke, murk, murchel 'mürkel' (EES 2012: 301)
• Läti keel: lt murķi Morcheln < mnd. morke 'Morchel' (Sehwers 1953: 81; Jordan 1995: 79)

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'Mauer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kuÿ üx kindel Mühr; (Müller 1600/2007: 506) ÿx Tulline Mühr (03.05.1605); (Rossihnius 1632: 229) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 90) mühr, mühri∫t 'Maur'; (Stahl HHb II 1637: 69) Jerus∫ale͠mi mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; (Gutslaff 1648: 226) Müri 'Mawr'; (Göseken 1660: 291) mühr, -i 'Maur'; (Göseken 1660: 475) Lihna Mühr 'stadtmaur'; (Göseken 1660: 514) mühr 'maur'; mühri kiwwi 'stein zu Mauren'; (Hornung 1693: 24) Müür 'eine Maur'; (Vestring 1720-1730: 142) Müür, -ri 'Die Mauer'; (Helle 1732: 141) müür 'die Mauer'; (Helle 1732: 308) kloostri müri tagga [ulits] 'hinter der Kloster-Mauer'; (Hupel 1780: 219) müür, -i r., d. 'die Mauer'; (Hupel 1818: 145) müür, -i r. d. 'Mauer'; (Lunin 1853: 109) müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
• Murded: müür, `müüri R(`müüri Vai); müür, müüri Rei Iis Trm SJn M(-r´); müür, müürü Khn San V(-r´); müir, müiri Sa Muh L TLä; müir, müüri (müiri) K Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖr´, mǖri 'Mauer'; Wiedemann 1893: 642 mǖr´, mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
• Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks mure (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302)
• Läti keel: lt mũris [1587 to Mure] Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1918: 76, 80, 154); mũris, mũrs Mauer < mnd. mūre (Sehwers 1953: 82); mũrlakte Mauerlatte < nd. mūrenlatte 'eine Latte, welche der Länge nach auf eine Mauer gelegt wird, damit die quer überlegten Balken nicht unmittelbar auf der Mauer ruhen' (Sehwers 1953: 82);
• Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel < mrts mur 'muuri, muurikivi' (SSA 2: 186); vdj müüri, müürü müür; каменная стена (VKS: 782); lvS mǖrnika Maurer; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] (SLW 2009: 127); lv mīr (mǖr) Mauer < kasks mure (Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328); mīr müür; mūris (LELS 2012: 190)
• Vt müürima

müürima, (ma) müürin 'müüri laduma' < kasks mü̂ren 'mauern'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 90) mührima, mührin, mühri∫in, mührinut 'Mauren'; (Göseken 1660: 514) müürima 'mauren'; mühritut 'gemauret'; müüri Sepp 'maurer'; (Virginius 1687-1690) ni hääste Müritut Linnade, kui kaas Küllade eest; (Hupel 1780: 219) müürma r., d. 'mauren'; (Hupel 1818: 145) müürma r. d. 'mauern, mauren'; (Lunin 1853: 109) müürma r. d. 'производить каменную работу; класть кирпичи въ строение; муровать'
• Murded: `müürima Lüg Vai Jäm Rei Mar Kse Mih VMr VJg Iis; `müürümä Kuu Khn; `müirima Khk Vll Mär Tõs Hää JMd Trm Plt; `müür´mä (-üi-) Kod KJn Trv Krk Võn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖrima, -rin 'mauern'; Wiedemann 1893: 642 mǖrima, -rin 'mauern'; ÕS 1980: 445 müürima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 muren 'mauern,; bauen; jem. einmauern'; MND HW II: 1 mü̂ren 'mauern, mit Steinen aufbauen, auf-, ausmauern'
• Käsitlused: < kasks mûre, mûr (EEW 1982: 1645); < kasks muren (Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; EES 2012: 302); < ee müür (‹ kasks mure) (Ariste 1963: 97); < kasks mūren (Liin 1964: 52)
• Läti keel: lt mũrêt mauern < mnd. mūren (Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 82); mūrēt mauern; sehr langsam etwas tun < mnd. mü̂ren 'mauern' (Jordan 1995: 79);
• Sugulaskeeled: sm muurata (Agr) mauern < mrts mura 'muurata' (SSA 2: 186); vdj müüriä müürida, müüri laduda; класть каменную стену (VKS: 782); lv mīrt̆tə̑ mauern (Kettunen 1938: 226); lv mīrtõ müürida; mūrēt (LELS 2012: 190)
• Vt müür

peeker, peekri 'jooginõu' < kasks beker 'Becher'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 207) Karritz 'Becher'; (Gutslaff 1647-1657: 171) Pharao Bickr olli Minnu käjen; Minna - - anni sedda Bickrit Pharao kettehe; (Göseken 1660: 283, 558) Picker, -i 'Becher'; (Göseken 1660: 558) picker 'geschier (poculum)'; (Virginius 1687-1690) Höbbe Peekride tarwis, igga Peekrille oma Kaal; (Piibel 1739) Ja ma pannin Rekabide suggu laste ette peekrid täis wina; (Hupel 1780: 238, 241) peker, peekri r., d. 'Becher, Kelch'; pikker, -kri d. 'der Becher'; (Hupel 1818: 176) peker, peekri r., d. 'Becher, Kelch'; (Lunin 1853: 136) peker, peekri r., d. 'бокальъ, кубокъ'
• Murded: `peeker, `peekri (-ie-) Kuu VNg IisR Vai Sa Muh Kse Han Var Tõs Tor Ris Juu JMd Ann Koe VJg Iis Kod Trv Puh; `pi̬i̬ker, `pi̬i̬kri KJn; `pieger, `piegri (-ee-) IisR Mus Plt; `peekel, `peekli Khk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 888 pēker, pēkri; pēkri, pēkri (d), 'Becher'; Wiedemann 1893: 806 pēker, pēkre, pēkri; pēkre, pēkre; pēkri, pēkri (d), (piker) 'Becher'; Wiedemann 1869: 898 piker, pikri (G, d, bl) '= peker'; Wiedemann 1893: 814 piker, pikri (G, d, bl) '= peker'; ÕS 1980: 501 peeker;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben beker 'Becher, als bestimtes Mass für flüssige und drockene Dinge'; MND HW I bēker 'Becher, Gefäß; ein Maß'
• Käsitlused: < kasks beker (EEW 1982: 1967; Raun 1982: 118; EES 2012: 358); < kasks bicker (Liin 1964: 56)
• Läti keel: lt biķeris [1586 Bickers] Becher < (vgl. mnd. beker) (Sehwers 1918: 143); biķeris Becher (Sehwers 1953: 12); biķeris Becher, Kelch < mnd. bēker (Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: sm pikari [Agr] jalallinen lasi t. muu juoma-astia, malja / Kelch, Pokal, Becher; is pikkāri; krj pikari; vdj pikari < mrts bikar(e) (SSA 2: 360); vdj pikari viinaklaas, pits; peeker; рюмка, чарка (VKS: 917); lv bik̆kàr Becher < lt bik´eris (Kettunen 1938: 23); lv bikār peeker; biķeris (LELS 2012: 43)

pleht, plehi 'pats, plett' < kasks vlecht(e), sks Flechte

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 567) Vlehhit 'flechte 'pletid, juuksepalmikud''
• Murded: pleht (-h´-), plehi 'plett, palmik' Jõe VNg IisR Khk Emm Mar Han Ha Jä VJg San; leht (-h´-), lehi Khk PJg San (EKI MK; EMS VII: 578)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 pleht, plehi 'Flechte, Haarflechte'; Wiedemann 1893: 838 pleht, plehi 'Flechte, Haarflechte'; ÕS 1980: 520 pleht 'van. (juukse)palmik, punutis';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlechte 'Haarflechte, -zopf'; vlecht 'Geflecht v. Zweigen, Hürde; Geflecht der Haare, Schopf'; Schiller-Lübben vlecht, vlechte 'Flechte; Flechte von Haaren, Bändern etc.'; MND HW I vlecht(e) 'Haarflechte; Weidengeflecht; Flechtzaun'
• Käsitlused: < sks Flechte 'Haarflechte' (EEW 1982: 2097); < mrts flæta (märksõna plett all) (Raun 1982: 124); < rts fläta, sks Flechte (SSA 2: 66); < asks vleht(e) ~ sks Flechte 'pats, palmik' (EES 2012: 375)
• Läti keel: lt blekte eine Binsenflechte zur Herstellung der weichen Unterlage des Kummets < mnd. vlechte 'Flechte' (Sehwers 1953: 14);
• Sugulaskeeled: sm fleeta, fleeta, pleetta, leetti (murt.) palmikoitu vehnäspitko, kahvileipä / Weizenzopf < rts fläta 'palmikko' (SSA 1: 116); sm letti [1787] palmikki / Zopf < rts fläta, mrts flæta 'palmikko'; is letti < sm ~ ee (SSA 2: 66)
• Vt plehtima

prügi, prügi 'kivisillutis' < kasks brügge 'Brücke, gepflasteter Weg'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 188) Prüggi 'Gruß von Stein und Kalck (Reval)'; Prüggi Kiwwid 'Pflaster Steine'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; prüggi-kiwwid 'Pflaster-Steine'; (Helle 1732: 309) prügulits 'die Brückstrasse'; (Piibel 1739) sa pead tuggewad liñnad raiskama prüggi hunnikuks; (Hupel 1780: 247) prüggi r., d. 'Schutt, Gruuß'; prüggi kiwwid r. 'Pflastersteine'; (Hupel 1818: 191) prüggi r. d.; prükki d. 'Schutt; lf. Gruuß'; prüggikiwwi r. d. 'Pflasterstein'; (Lunin 1853: 148) prüggi r. d.; prükki d. 'мусоръ, щебень'
• Murded: prügi 'praht; risu, puru' R Jäm Khk Rei sporL sporHa JMd Koe VMr Kad sporI Plt KJn Trv TLä Kam; prügü Ote San V(-g´-); rügi Sa Muh Vig Tor KJn Hls Krk (EKI MK; EMS VII: 782)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügi, prügi 'Schutt; Pflastern'; Wiedemann 1893: 881 prügi, prügi (prüga, rügi, rüga) 'Schutt; Pflastern'; prügi-kiwi 'Pflasterstein'; ÕS 1980: 541 prügi;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brugge 'Brücke (u. Strasse)'; Schiller-Lübben brugge 'Brücke'; MND HW I brügge (brücge, brüge, brücke) 'Brücke, Landungs-, Anlandebrücke; Pflaster, gepflasteter Weg'
• Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 2189-2190); < kasks brugge 'sild, tänav' (Raun 1982: 128; EES 2012: 387)
• Läti keel: lt bruģis, bruģe Steinpflaster < mnd. brugge (Sehwers 1953: 18); bruģis gepflasterte Straße, Straßenpflaster < mnd. brügge Brücke, Pflaster, gepflasteter Weg (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: lv bri’ɢ (brü’ɢ) Stufen vor der Tür; Steinpflaster < kasks brugge (Kettunen 1938: 29); lv bri'g kivisillutis; bruģis (LELS 2012: 48)
• Vt prügitama

päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < kasks besemer

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; (Göseken 1660: 492) marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; marcka-püh (margapuu) 'schnel-Wage / Besemer'; pehsemer 'schnel-Wage / Besemer (statera)'; (Göseken 1660: 583) pehsomer 'Schelwage (statera)'; Pehsemer 'Besemer'; (Göseken 1660: 509) möhta Puh 'Besemer'; (Helle 1732: 136) märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; (Hupel 1780: 234, 240) päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
• Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer, `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer, `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper, `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv (EKI MK); päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´, päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer, päs´mri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer, pes´mri '= päsmer'; Wiedemann 1893: 789 päsmer, päs´mri; päsül (d), (pesmer) 'Besmer; Handwage'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd. margapuu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
• Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks (EEW 1982: 2324); < kasks besemer (Raun 1982: 136); < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' (EES 2012: 405)
• Läti keel: lt bezmẽrs Schnellwage < mnd. besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' (Sehwers 1953: 10); bezmērs (neben bezmēns) Schnellwage, Besemer < mnd. bēsemêr (Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: sm päsmäri [1787] komentelija / Wichtigtuer < alkuperä epäselvä (SSA 2: 460); vdj bezmeni margapuu, päsmer < vn безмен (VKS: 161); lvS pǟsmer Besmer, Handwaage (SLW 2009: 160; Kettunen 1938: 326); lv bä’zmə̑r Besemer < kasks besemer (Kettunen 1938: 34); bä'zmõr margapuu, päsmer; bezmēņs (LELS 2012: 43)

rekk, reki 'räpane' < kasks dreck, sks Dreck

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 210) ßitt /a 'Dreck'; (Helle 1732: 167) rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; (Hupel 1780: 256) rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
• Murded: rekk, reki 'kasimatu, ropp' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane, rekase, rekatse; rekk, reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane, rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'porine, räpane' murd.;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
• Käsitlused: < kasks..., sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä (EEW 1982: 2455); < ee deskr, vrd sm retku 'lodev' (Raun 1982: 141); < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' (EES 2012: 424)

rung, runga 'vankrikorvi külgtugi' < kasks runge 'Wagenrunge, Leiterstütze'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rüng, `rünga 'vankriosa, vankrirõuk' Lüg Jõh; rung, runga 'vankriredeli tugi' Trm Kod Äks Ksi Lai T Rõu Plv Räp Se; run´g, run´gi Hel Rõn San Kan Urv Krl Rõu; ron´g, ron´gi Ote San Krl Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1091 ruṅg, ruṅṅa (SO) 'Runge, Leiterstütze am Bauerwagen'; Wiedemann 1893: 987 ruṅg, ruṅṅa (SO) (roṅk) 'Runge, Leiterstütze am Bauerwagen'; EÕS 1937: 1170 rung 'rõuk; post vankriredeli püstihoidmiseks (Runge)'; ÕS 1980: 602 rung, runga 'murd. rõuk (vankril)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben runge '(Wagen)runge'; MND HW II: 2 runge, ronge 'hölzerne Stange; Querholz unter dem Obergestell des Wagens; an der Seite eines Transportfahrzeugs angebrachte Stange als Halterung für die Seitenbretter und -leitern'
• Käsitlused: < kasks runge 'Leiterstütze am Bauerwagen' (Koponen 1998: 160); < asks runge 'vankrikorvi püstine külgtugi' (EES 2012: 439)
• Läti keel: lt ruñga Runge, Knüttel, Prügel < mnd. runge (Sehwers 1918: 24; Sehwers 1953: 103); lt runga (Kettunen 1938: 349); ruñga (SLW 2009: 167);
• Sugulaskeeled: sm runko [1747] puun varsiosa; vartalo Stamm, Rumpf, Gestell, Basis, Rahmen < ? germ (SSA 3: 103); lvS ruŋg Knittel, Stange; Stütze für die Leitern am Bauernwagen (SLW 2009: 167); lv rūŋga Knüttel; Wagenstütze < kasks runge (Kettunen 1938: 349)

tann, tanni 'puunõu' < kasks stanne, stande 'Kübel'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660) tann 'paksmagu'; (Vestring 1720-1730: 242) Tan, -ni 'Ein Küfen, Hülper'; (Hupel 1780: 280) tan, -ni W. 'Küfen, Kübel'
• Murded: tan´n, tanni 'suurem puunõu' S L M San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tan´n´, tan´n´i 'Bottich, Kufe, Kübel (kleiner als tõr´s)'; Wiedemann 1893: 1117 tan´n´, tan´n´i 'Bottich, Kufe, Kübel (kleiner als tõr´s)'; ÕS 1980: 695 tann 'murd. suur tõrs';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stande 'Kübel von Holz oder Metall, unten breit und oben schmal, Stellfass'; MND HW III stande, stanne 'Kübel aus Holz oder Metall, spez. aus Zinn'
• Käsitlused: < asks Stann 'Kübel, Bottich' (Liin 1964: 57); < asks stande 'ülalt kitsenev tõrs', stann 'tõrs, toober' (EES 2012: 514)
• Läti keel: lt stañda ein stehendes Gefäß, Zuber, Tonne aus einem Stück (Sehwers 1953: 119); lt stanga ein kleiner Zuber, eine Halbtonne < dt. stange 'Stande' (Sehwers 1953: 119); standa ein aus einem runden Baumstück gehöhltes zylindrisches Gefäß, stehendes Gefäß, Zuber, Tonne aus einem Stück < mnd. stande 'Kübel von Holz oder Metall' (Jordan 1995: 94)

tonn, tonni 'tünn' < kasks tonne, sks Tonne

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 242) Pütt /o 'Tonne'
• Murded: ton´n, tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 ton´n´, ton´n´i 'Tonne'; Wiedemann 1893: 1171 ton´n´, ton´n´i 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd. tünn';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tunne, tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tunne, tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tunn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
• Käsitlused: < kasks tonne (Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96); < kasks tonne ~ sks Tonne (EEW 1982: 3223; EES 2012: 537)
• Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki Tonne, Tönnchen < sks Tonne (Kettunen 1938: 427)
• Vrd tünn

torm, tormi 'tugev tuul, maru' < kasks storm 'Sturm'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 119) Torm, tormi∫t '∫turm'; (Stahl LS I 1641: 468) needt suhret tormit ninck tuhlet 'die grossen Sturmwinde'; (Stahl LS II 1649: 633) kudt üx ∫uhr Torm 'wie ein Sturm'; (Göseken 1660: 297) Torm 'Sturm'; (Göseken 1660: 667) Torm 'Sturm (procella)'; tormi Tuul 'Sause Wind (circius)'; (Vestring 1720-1730: 254) Torm, -mi 'Der Sturm'; (Helle 1732: 190) torm 'der Sturm'; (Piibel 1739) Ja kui se torm laewasse kinni hakkas; (Hupel 1780: 287) torm, -i r., d. 'der Sturm'; (Hupel 1818: 250) torm, -i r. d. 'Sturm'; (Lunin 1853: 198) torm, -i r. d. 'буря, непогода, штормъ'
• Murded: torm, `tormi R; tor´m, tormi S L KPõ Kod Ksi Lai Plt Pil KJn eL; torm, torma Var Tõs Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 tor´m, tor´mi 'Sturm'; Wiedemann 1893: 1173 tor´m, tor´mi (tor´n) 'Sturm'; ÕS 1980: 721 torm;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 storm 'Sturm, Sturmwind, Unwetter'; Schiller-Lübben storm 'Sturm, Ungestürm'; MND HW III storm 'starker Wind, Sturm, Unwetter'
• Käsitlused: < kasks storm (EEW 1982: 3244-45; GMust 1948: 10, 93; Ariste 1963: 105; Liin 1964: 61; Raun 1982: 180; SSA 3: 312; EES 2012: 541)
• Läti keel: lt *stũrme [1638 Sturrmis] Sturm (Sehwers 1918: 97, 161); lt sturme Sturm < mnd. storm 'Sturm' (Sehwers 1953: 127); sturme Sturm; Regenschauer mit Wind < mnd. storm (Jordan 1995: 99);
• Sugulaskeeled: sm tormi (torma) [1637 stormi] myrsky < rts storm 'myrsky, rynnäkkö' (vrd kasks storm, hol storm, sks Sturm) (SSA 3: 313); is tormi < ee; krj torma < vn штoрм (‹ khol resp. kasks); vdj tormi < is ~ ee (SSA 3: 312); lvS torm [1828] Sturm < kasks storm (Kettunen 1938: 428; SLW 2009: 198)

tuhlis, tuhli 'kartul' < asks Tuffel, sks Kartoffel

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `tuhlis, `tuhli Kuu Hlj VNg(`tuhvlid); tuhl, `tuhli Lüg; `tohvel, `tohvli Kuu; tuhlis, `tuhli S(`tuhvled Krj Pha, `tuhvel Rei, tuhl, tuhli Rei Phl); tuhlis, `tuhli LNg Kir Lih Juu Kos; `tuhvel, `tuhvli LNg Mär Lih Kse Han Pär Vän Ha JMd Iis Plt Pil; tuhel, tuhli Kse Han Juu Rak VJg Plt; tihvel, `tihle Var Tõs Aud Krk; `tohver, `tohvre Kul (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1341 tuhwel, tuhwli; tuhwlis, tuhwli 'Kartoffel'; Wiedemann 1893: 1213 tuhl, tuhli (D); tuhles, tuhle (O) 'Kartoffel'; tuhwel, tuhwli; tuhwlis, tuhwli 'Kartoffel'; ÕS 1980: 735 tuhlis 'murd. kartul';
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 233 Tuffel (ostfriesisch, oldenburgisch) 'Kartoffel'
• Käsitlused: < sks Kartoffel (EEW 1982: 719; EES 2012: 133; EKS 2019); < asks Tuffel (Raun 1982: 183)
• Läti keel: lt kartupelis Kartoffel < dt. (Sehwers 1918: 68); lt tupelis, tupulis Kartoffel < nd. tuffel 'Kartoffel' (Sehwers 1953: 147); lt kartupelis < vrd asks kartuffel (SLW 2009: 79);
• Sugulaskeeled: lvS kartup, tartup Kartoffel < lt kartupelis, vrd asks kartuffel (SLW 2009: 79)

vikk, viki 'pulk, prunt' < kasks swik, Bsks Zwick

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk, viki 'prunt' S Rid Kse Han Khn Tor Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd. punn, prunt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838-39); < asks swik 'punn, prunt' (EES 2012: 605); < asks swik ~ Bsks Zwicke 'punn, prunt' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sviķis Zwick < mnd. swik (Sehwers 1918: 70, 161); sviķis der Zwick in der Tonne < mnd. swik (-ck-) 'Luftzapfen am Faß' (Sehwers 1953: 128); sviķis Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches < mnd. swik 'Luftzapfen am Faß' (Jordan 1995: 99);
• Sugulaskeeled: lv svīk̀ Holzzapfen (Kettunen 1938: 391)
• Vrd tapp

viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse, rts viss

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 410) se on wiß nĩck toßÿ; (Müller 1600/2007: 224) is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; (Müller 1600/2007: 372) se on nÿ wiß ninck Toßÿ (11.11.1603); (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; (Stahl HHb I 1632: Biij) Se on wi∫∫i∫t tö∫∫i 'das i∫t gewißlich wahr'; (Stahl HHb II 1637: 11) ∫elle ∫ahp ∫e iggawenne ello wi∫∫i∫t 'dem wird die ∫eligkeit gewiß'; (Stahl LS I 1641: 90) ∫e on wi∫∫i∫t tö∫∫ine Ju͠mal 'der i∫t gewiß warer GOtt'; (Stahl LS I 1641: 413) Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'; (Göseken 1660: 287) wissi 'Gewiß'
• Murded: wis´s, wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´, wis´s´i (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd. kindel, tugev, vastupidav';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
• Käsitlused: < vrd rts viss, kasks wisse (EEW 1982: 3892); < kasks wis(se), vrd rts viss (Raun 1982: 207); < kasks wisse, wis 'sicher, fest' (Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65)
• Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr < mrts vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̄ fest, stark, schwer zerreissbar < sks (Kettunen 1938: 490); lv viš vastupidav, tugev, kõva; stirps (LELS 2012: 367)
• Vrd vissisti

vorm, vormi 'tervik; kuju' < kasks forme, sks Form

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 296) worm 'die Forme zum Abdruck'; (Helle 1732: 212) worm 'die Forme zum Abdruck'; (Piibel 1739) ollete selle öpetusse sanna kuulnud, kelle wormi sisse teid on märgitud; (Hupel 1780: 317) worm, -i r., d. 'die Forme'; (Lithander 1781: 496, 509) Sedda woid ka ühhe koki-wormi sees küpsetada; Woia siis se Worm, ja küpseta sedda koki; (Lithander 1781: 559) et sedda laua peäl woib rullida, ja Porgani wisi wormida; (Hupel 1818: 293) worm, -i r., d. 'die Forme'; (Masing 1822: 63) kui trullid, mis wallaja ühes tükkis korraga wormi wallanud; (Lunin 1853: 235) worm, -i r. d. 'форма'
• Murded: vorm, `vormi R(`vormi Vai); vorm (-r´-), vormi S; vor´m, vor´mi (-r-) L sporKPõ I Äks Plt KJn Vil M TLä Kam Rõn San V(hor´m Se) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1535 wor´m, wor´mi 'Form'; Wiedemann 1893: 1385 wor´m, wor´mi 'Form'; EÕS 1937: 1679 vorm; ÕS 1980: 799 vorm; Tuksam 1939: 327 Form 'kuju, vorm, fassong; mudel, formaat';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 forme 'Bildung, Gestalt; Muster, Modell, Form'; MND HW I forme 'Erscheinungsbild, Äußeres, Gestalt, Figur; Form, Gestaltungsprinzip'
• Käsitlused: < sks Form (EEW 1982: 3920; EES 2012: 613); < kasks forme (Raun 1982: 208); < asks forme 'kuju, muster, mudel, vorm, viis' (EKS 2019)
• Läti keel: lt porme, purma Form < dt. Form (Sehwers 1953: 94); lt vormis, porans muotti < sks (SSA 3: 470); lt vormis, vuorme Form (Sehwers 1953: 160); lt forma Form (VLV 1944: 209);
• Sugulaskeeled: sm vormu [1787; 1637 formu] vuoka, muotti; virka-, asepuku / (Brot-, Guß)form; Uniform < rts form (SSA 3: 470); lv pūorm muotti < lt vormis, murt. porans (‹ sks) (SSA 3: 470); lv for̄´m (pùo̯rm) Form (Kettunen 1938: 54); pùo̯rmli formig (Kettunen 1938: 317); lv form vorm; forma (LELS 2012: 61); vdj forma vorm; форма (VKS: 226)

vöörus, vööruse 'eeskoda' < kasks vȫrhûs, vȫrehûs 'Vorhaus'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 316) wörus r., d. 'das Vorhaus'; (Hupel 1818: 291) wörus r., d. 'Vorhaus'; (Lunin 1853: 233) wörus r. d. 'сѣни; приѣмная'
• Murded: vöörkoda '(talu) eeskoda' Pä Jür Krk; `vüörus (-üe-) 'eeskoda, esik' R(`vüöruks Hlj VNg); vöörus, -e Khk Hi; veerus, -e Kse Pä; vöörus(s), -e Kos JMd Sim I; `vööruks, -e (-üö-) Amb Rak Sim Pal Äks Ksi VlPõ; `vü̬ü̬rüs(s), `vü̬ü̬rus(s), -e eL(`hü̬ü̬rüss Har, `puuruž´ Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫrus, wȫruse, wȫrukse 'Vorhaus'; Wiedemann 1893: 1390 wȫrus, wȫruse, wȫrukse 'Vorhaus'; EÕS 1937: 1695 vöörus 'eeskoda'; ÕS 1980: 812 vöörus, -e 'murd. eeskoda';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vor-hûs 'Vorderhaus, Vorburg, Vorhalle'; Schiller-Lübben vorhûs 'Vorhaus; Vorburg'; MND HW I vörhûs, vörehûs; vȫrhûs, vȫrehûs 'Vorhaus, Vorbau, Vorhalle; Vorderhaus; Vorburg'
• Käsitlused: < kasks vor-hûs (EEW 1982: 4004; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 213); < asks vorhūs 'eeskoda; eeslinnus' (EES 2012: 623)
• Läti keel: lt *puõrũzis Vorhaus < mnd. vōrhūs 'Vorhaus' (Sehwers 1953: 97); puorūzis Vorhaus < mnd. vȫrhûs (Jordan 1995: 84)