[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Jllitinck 'Heilig ding'; (Göseken 1660: 327) Jllitinck 'rose, morbus'; (Helle 1732: 99) illiting 'die Rose (erylipelas)'; (Hupel 1766: 58) kui on illiting, siis ei pea sa mitte selle nilbiga woidma; (Hupel 1780: 161) illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; (Hupel 1818: 42) helleting u. helliting r. d.; helleting u. helliting, -i r. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; (Lunin 1853: 18, 26, 35) elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K(elliting Pil); eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran (EMS I: 683); Obune oli eleting, ei sengä saa tie pääl soitada 'kartlik, peru' Kuu (EMS I: 683)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg, helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg, hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; Wiedemann 1893: 94 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu (helitiṅg, hilitiṅg) 'Rose, Entzündung'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)';
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillich dink ~ ee hele- (EEW 1982: 184, 325); < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' (Liin 1964: 58; Raag 1987: 322); < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' (EES 2012: 60)
Läti keel: lt ilģes, ilģi alle Heiligen < mnd. hilgen 'die Heiligen' (Sehwers 1953: 41); iļģi die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen < mnd. de hilligen 'die Heiligen' (Jordan 1995: 64)

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)

kruvi, kruvi 'kruvi; laevakruvi' < kasks schruve 'Schraube'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) kruw, -i 'Schraube'; (Göseken 1660: 430) Kruw, -i 'Schraube'; (Vestring 1720-1730: 94) Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; (Helle 1732: 121) kru 'die Schraube'; (Hupel 1780: 191) kru, krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; (Hupel 1818: 101) kru, krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; (Masing 1821: 149) Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; (Lunin 1853: 72, 73) kru, krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, щрупъ'
Murded: kruvi VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu, `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v), kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv, kruvvi T; kruvv (-v´v-), kruvvi TLä V (EMS III: 891)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; Wiedemann 1893: 395, 396 kruwi, kruwi (P, SO) '= krūw'; krū, krūi, krū '= krūw'; krūw, krūwi (krui, krūi, krū) 'Schraube'; krūwima, krūwin; krūwitama, -tan (kruima, krūima, krūitama, rūima) 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrūve (Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; EES 2012: 185); < kasks schruve (Raun 1982: 52; Liin 1964: 51); < kasks schrûve 'Schraube' (GMust 1948: 26, 80)
Läti keel: lt skrũve Schraube < mnd. schrūve 'Schraube' (Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107); skrūve, skruve Schraube; Schraube am Spinnrad < mnd. schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' (Jordan 1995: 88); skrũvêt schrauben < mnd. schrūven 'schrauben' (Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107); skrūvēt, skruvēt schrauben, erpressen < mnd. schrûven 'schrauben' (Jordan 1995: 88);
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] Schraube < rts, vrd skruv 'ruuvi' (‹ kasks schrūve 'Schraube') (SSA 3: 115); sm ruuvi Schraube < asks schrûve Schraube, Gewinde ~ rts skruv 'Schraube' (Bentlin 2008: 178); vdj kruuvi kruvi; шруп (VKS: 490); lv skre̮ù̯v, skriù̯v Schraube < kasks schruve (Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327); skre̮ù̯və̑ schrauben < kasks schruven (Kettunen 1938: 373); skrõuv kruvi; skrūve (LELS 2012: 295); skrõuvõ kruvida; skrūvēt (LELS 2012: 295)

krööm, kröömi 'raas' < kasks krome 'Krume'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; (Hupel 1818: 101) krömokenne r. d. 'Krümchen'; (Lunin 1853: 72) krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
Murded: krööm, kröömi 'kübe; raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm, `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m, kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm, röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-m´), röömi M San (EMS III: 923)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm, krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes';
Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' (EEW 1982: 1010; Liin 1964: 54; EES 2012: 185)

lustima, (ma) lustin 'lusti omama' < kasks lusten 'Lust haben'

Esmamaining: HuH 1654
Vana kirjakeel: (HuH 1654) lustima (lüstima) 'lusti omama'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'
Murded: `lus´tima 'tahtma; lõbutsema' Ris VJg Trm MMg; `lus´tma KJn Plv; `lustima R Sa Muh Kse PJg Iis (EMS V: 526)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´tima, -tin 'gelüsten, Lust haben'; Wiedemann 1893: 553 lus´tima, -tin (lus´titama) 'gelüsten, Lust haben';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, belieben'; Schiller-Lübben lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, Gefallen an etwas finden, belieben'; MND HW II: 1 lüsten, lusten 'gelüsten, Lust, Freude machen; Lust, Freude haben'
Käsitlused: < kasks lusten (Liin 1964: 60; Ariste 1972: 97; EES 2012: 256)
Läti keel: lt lustêt lustig, fröhlich sein < nd. lusten 'Lust haben' (Sehwers 1953: 75); lt lustēt (Kettunen 1938: 209); lustēt lustig, fröhlich sein; sich freuen; Lust haben, gefallen < mnd. lusten (neben lüsten) 'Freude machen, gelüsten, gefallen; Freude haben' (Jordan 1995: 76);
Sugulaskeeled: sm lystätä [Agr] haluttaa (ruokaa), tehdä mieli < mrts lysta 'haluta'; is lustia lystätä; krj lystäillä huvitella < sm (SSA 2: 119); lv luš́̄tə̑ lustig sein, Lust haben < kasks lust (Kettunen 1938: 209)
Vt lust

meski, meski 'rukkijahuleotis' < kasks mêsch, meisch 'Maische'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 497) mechkil 'tranck (potus)'; (Hornung 1693: 23) Mesk 'Mesch im Brauen'; (Vestring 1720-1730: 136) Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; (Helle 1732: 139) mesk 'die Mesche vom Bier'; (Hupel 1780: 216) mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `mes´ki K Trm MMg Lai; mõs´k, mõse (`mõs´ki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; mes´s, mes´si Kod T Rõu Vas Se (EKI MK); miss, mis´si 'meski' Hää Saa Vil eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; Wiedemann 1893: 595 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski; meske, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) (met´t´, mis´s´, mõs´k) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; meisch = mêsch; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks mêsch, meisch (EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91); < kasks (masch) mesch (Liin 1964: 55); < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' (EES 2012: 281)
Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk (SKES: 360); sm mäski Schlempe, Treber; Maische < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' (Bentlin 2008: 147)

† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)

paslik, pasliku 'sobilik' < kasks paslik 'passlich, passend'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `paslik, -u (-s´-) 'sobiv, kohane' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `pas´lik, `pas´ligu TLä Krl (EKI MK); `passilik, `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-s´s-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 pas´lik, pas´liku = pas´s´ilik; pas´s´ilik, -u (pas´lik) 'passlich, passend'; Wied 1869/1893: 852/773 pas´s´ilik, pas´s´iliku (pas´lik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
Käsitlused: < kasks passen (EEW 1982: 1951); < kasks paslik (Raun 1982: 117; EES 2012: 356)
Läti keel: lt pasêt < nd. passen (Sehwers 1953: 86);
Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig (‹ kasks passen) (SSA 2: 321); lv paššiji paslik; piemērots, pasīgs (LELS 2012: 229)
Vt passima1

prügitama, (ma) prügitan '(teed) sillutama' < kasks brüggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 188) Prüggima 'Brücken (Reval)'; (Helle 1732: 162) prüggima 'pflastern, brücken'; prüggitud 'gepflastert'; (Piibel 1739) Parbari jures öhto pool olli nelli prüggitud ulitsa jures; (Hupel 1780: 247) prüggima d., H. (selt.) 'pflastern, brücken'; (Hupel 1818: 191) prüggima r. d. 'pflastern, brücken (die Straße)'; (Lunin 1853: 148) prüggima r. d. 'мостить'
Murded: prügima 'kruusatama' Kuu Jäm Ris Koe MMg; prüg´üme San; rügima PJg (EKI MK); prügidama Jõe Lüg; prügitama Khk Pha Hää Koe Plt; prügitämä Kod; prügitämmä (prügü-) Har (EKI MK; EMS VII: 783)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügima, -gin 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; Wiedemann 1893: 881 prügima, -gin (prügama) 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; EÕS 1930: 840 prügitaja '(Pflasterer)'; ÕS 1980: 541 prügitama '(sillutama)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen (oder Bohlen) eine Strasse pflastern'; Schiller-Lübben bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern, in ältester Zeit auch mit Bohlen belegen'; MND HW I brüggen 'eine Brücke legen; mit Steinen pflastern'
Käsitlused: < ? kasks... 'brücken, pflastern' (EEW 1982: 2190)
Läti keel: lt bruģêt [1631] pflastern; mit Bohlen belegen < mnd. bruggen pflastern, mit Bohlen belegen (Sehwers 1953: 18); bruģēt pflastern < mnd. brüggen (Jordan 1995: 57);
Sugulaskeeled: lv bri’ggə̑, bri’ktə̑ (brü’ktə̑) pflastern < kasks bruggen (Kettunen 1938: 29); lv bri'ggõ prügitada, sillutada; bruģēt (LELS 2012: 48)
Vt prügi

puuk, puugi 'pisuhänd, kratt' < kasks spûk 'Spuk', vrd rts puke

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 576) pughk (kratt) 'zwerg (pumilio)'; (Hupel 1818: 197) puuk, pugi r. 'Genius oder Drache, welcher Milch von Andern zuschleppen soll'; (Lunin 1853: 153) puuk, pugi r. 'генiй, змѣй, коnорый долженъ носить отъ других молоко'
Murded: puuk, puugi Khk Kaa Pha Vll Jaa Pöi Kul Kod MMg Äks Ksi Lai Plt KJn Hel T V(-k´); puuk, puuga Jäm Mus Muh; puuk, puugu Saa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūk, pūgi, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt'; Wiedemann 1893: 906 pūk, pūgi, pūgu, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt' = empli (d); ÕS 1980: 550 puuk 'lestaline (Ixodes); kratt';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spôk, spûk 'Spuk, und concr. spukhaftes Wesen, Gespenst'; MND HW III spôk (spoyk, spouk), spůk, spôke 'Spuk, gespenstisches Wesen; Unwesen; Spukgestalt, Gespenst, Scheingestalt'
Käsitlused: < kasks puuk (EEW 1982: 2259-60); < asks puuk ~ rts puke (Raun 1982: 133); < kasks spôk, spûk (Liin 1964: 65); < rts puke 'kratt' ~ asks spōk, spūk 'kummitus, tont' (EES 2012: 397)
Läti keel: lt spuoks Spuk, Gespenst < mnd. spôk (Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 94);
Sugulaskeeled: lv pùi̯`k, pū`k Drache; Windstoss, Windhose < germ (Kettunen 1938: 313, 321); lv spùo̯k̀ Spuk, Gespenst < kasks spōk (Kettunen 1938: 380); lv pūik kratt, puuk; pūķis (LELS 2012: 256)

püür, püüri 'padjakott' < kasks bure 'Bühre'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: püür, `püüri Kuu VNg Lüg Vai; püür, püüri Sa Rei Trm Kod; püir, püiri Vll Muh Käi Lä Tõs sporKPõ Plt; pöör, pööri Mär Aud PJg Saa Lai KJn; pü̬ü̬r, pöörä (-a) MMg M sporT Har VId (EKI MK; Saareste I: 1063)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 943, 1008 pȫr´, pȫri '= pǖr´'; pǖr´, pǖri 'Bühre, Ueberzug'; pad´ja-pǖr´ 'Kissenüberzug'; Wiedemann 1893: 914 pǖr´, pǖri (pȫr´) 'Bühre, Ueberzug'; pad´ja-pǖr´ 'Kissenüberzug'; EÕS 1930: 972 püür '(Bühre, Überzug)'; ÕS 1980: 566 püür '(padjal)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bure 'Bühre, Zieche'; MND HW I büre 'Bett-, Kissenbezug'
Käsitlused: < kasks bure, vrd sks Bühre (EEW 1982: 2357); < kasks bure (Raun 1982: 137; EES 2012: 409)
Läti keel: lt † biẽris Kissenbezug < nd. büre (Sehwers 1918: 143); ķisen-bīris, -biẽris Kissenbezug < nd. Kissen-bǖre 'Küssen-büre' (Sehwers 1953: 67); ķisenbiers Kissenbezug < mnd. küssenbü̂re (Jordan 1995: 73)

renn, renni 'kraavike, kanal' < kasks renne 'Rinne'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) Rönni 'Rinne'; (Gutslaff 1647-1657: 131) neihde rönnede sisse; (Göseken 1660: 295, 594) Rönni 'Rinne'; (Göseken 1660: 703) wee rönni 'plumpe (antlia)'; (Vestring 1720-1730: 202) Ren, -ni 'Eine Rinne'; (Piibel 1739) wötsid wet ja täitsid need rennid; (Hupel 1780: 256) ren, -ni r. d. 'die Rinne'; (Hupel 1818: 204) ren, -ni r. d. 'die Rinne'; (Lunin 1853: 158) ren, -ni r. d. 'жолобъ у крыши; канавка, протокъ'
Murded: renn, `renni Kuu; ren´n, renni Khk L Trm Kod eL(rin´n Vas); ren´d, renni Muh KPõ Plt KJn; rönn, `rönni VNg RId; rön´n, rönni Iis; rõnn, rõnni MMg (EKI MK; Saareste II: 361)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048, 1085 ren´n´, ren´n´i 'Rinne, Ausguß, Röhre zum Abfluss des Birkenwassers'; rõn´n´, rõn´n´i '= ren´n´'; Wiedemann 1893: 950 ren´n´, ren´n´i (rõn´n´) 'Rinne, Ausguß, Röhre zum Abfluss des Birkenwassers'; ÕS 1980: 585 renn;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 renne 'Rinne, Wasserröhre, Dachtraufe, Gosse, Rinnstein'; Schiller-Lübben renne, ronne, runne 'Renne, Canal'; MND HW II: 2 renne, rinne, rönne, rünne 'längliche schmale oben offene Vertiefung zur Durchleitung von Flüssigkeiten, Rinne; Abflußrinne, Gosse; Wasserleitung; Wasserbehälter, Tränke'
Käsitlused: < mnd.... (EEW 1982: 2457); < kasks renne (Raun 1982: 141); < kasks renne (Kobolt 1931: 151); < kasks renne, ronne (Liin 1964: 58); < kasks renne, rönne (Ariste 1972: 96); < asks renne, ronne, runne 'renn, kanal' (EES 2012: 424)
Läti keel: lt rene [1638 Renne] Rinne < mnd. renne (Sehwers 1918: 93, 156); rene Rinne < mnd. renne 'Rinne' (Sehwers 1953: 99); rene Rinne, ein kleiner Graben zum Ableiten von Regenwasser; Brunnenröhre < mnd. renne 'Rinne, Wasserröhre' (Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: sm ränni [1637] kouru, kuurna / Rinne < rts ränna 'kouru, ränni' (SSA 3: 126; Kettunen 1938: 333); krj ränni (tukku)ränni, (räystäs)kouru < sm (SSA 3: 126); sm ränni Rinne, Dachrinne < asks renne, rinne, rönne 'Wasserrohr; Rinnstein; Röhre' ~ rts ränna 'Rinne' (Bentlin 2008: 180); lv reń̄, reń̄ᴅ Rinne < kasks renne (Kettunen 1938: 333; Raag 1987: 328); reņ renn, rentsel; noteka, renstele (LELS 2012: 266)
Vrd rentsel

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'Ratte'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 98) Rot, Rotti∫t 'Ratz'; (Göseken 1660: 295) Rott, -i 'Ratze'; (Göseken 1660: 600) Rott, -i 'Ratze (glis)'; (Hornung 1693: 34) Rot, Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; (Vestring 1720-1730: 209) Rot, -ti 'Die Ratze'; (Helle 1732: 170) rot 'die Ratze, Rotte'; (Piibel 1739) Körged mäed on kiwwi-kitsede ja kaljud mäe-rottide warjopaigad; (Hupel 1780: 260) rot, -ti r., d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; (Hupel 1818: 210) rot, -ti r. 'Ratte, Ratze'; (Lunin 1853: 163) rot, -ti r. d. 'крыса'
Murded: rott, rodi 'suur näriline' Kuu; rotta, roda VNg Vai; rott, rotti Hlj Lüg IisR; rot´t, roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t, roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; Wiedemann 1893: 974 rot´t´, roti 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' (EEW 1982: 2545-2546; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; Raag 1987: 325; EES 2012: 437); < kasks rotte 'rott', Erts rott 'hiir' (Raun 1982: 145)
Läti keel: lt rate Ratte (Sehwers 1953: 98); lt rate < mnd. ratte (Jordan 1995: 84);
Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] Ratte < mrts rotta 'Ratte' ( ‹ kasks rotte) (SSA 3: 96); lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' (SKES: 846); lvS rot´t´~ rot´, rotid Ratze, Ratte (SLW 2009: 166); lv rot´ < kasks rotte (Kettunen 1938: 343)

seerima, (ma) seerin 'saalima' < kasks spassêren (spacêren) 'spazieren'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn (EKI MK; Saareste II: 270)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama, -rata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima = sērama; Wiedemann 1893: 1036 sērama, -rata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima = sērama; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spassēren, spatzēren 'spazieren'; Schiller-Lübben spasseren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren (EEW 1982: 2735); < asks spasseren 'jalutama' (EES 2012: 464)
Läti keel: lt ciẽrêt spazieren < mnd. spacēren (Sehwers 1953: 24); lt siẽrêt spazieren < mnd. spassêren 'spazieren' (Sehwers 1953: 105);
Sugulaskeeled: sm paseerata [1748 passerata] kuljeskella, olla kävelyllä / spazierengehen < rts spatsera 'olla kävelyllä, kuljeskella' (‹ kasks spatzēren) (SSA 2: 320); lvS sier, -ub spazieren (SLW 2009: 175); lv tsērə̑ < sks spazieren (Kettunen 1938: 433)

suhvel, suhvli 'laegas, sahtel' < kasks schuf-lade, Bsks Schublade

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 431) Kuuflahd 'Kastlein, capsula'; (Hupel 1818: 230, 234) suhwlaad, -i r. d. 'Schublade'; suuwlaad, -i r. d. 'Schublade'; (Lunin 1853: 179, 183) suhwlaad, -i; suhwlaekas r. d. 'выдвижной ящикъ'; suuwlaad, -i r. d. 'выдвижной ящикъ'
Murded: `suhkel, `suhkli 'sahtel' Lüg; `suhvel, `suhvli IisR Han Kod MMg KJn Vil Puh Rõn; `suhvli Nõo Võn Ote V(`suhli Vas); `suhtel, `suhtli Hi; `suhftel, `suhftli Trm; suhv, suhvi Hel; `suhtlakka, `suhtlaga Vai (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1197 suhw-laegas, laeka; suhw-lādikas, lādika, suhw-lāt´, lādi; suhwel, suhwli (suhwli) 'Schieblade'; Wiedemann 1893: 1085 suhw-laegas, laeka; suhw-lādikas, lādika, suhw-lāt´, lādi; suhwel, suhwli (suhwli) 'Schieblade'; ÕS 1980: 662 † suhvel 'laegas';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schûf-lade 'Lade mit Schiebdeckel; Kasten in einem grösseren Behältnis'; MND HW III schûflāde 'Lade mit Schiebdeckel; Schublade'
Käsitlused: < Bsks Schublade, Schuflade (EEW 1982: 2898); < sks Schuffel (Raun 1982: 162); < asks schūflade 'liigutatava kaanega laegas; sahtel' (EES 2012: 486; EKS 2019)
Läti keel: lt *šũplãde Schublade (Sehwers 1918: 162)

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tober 'Zuber'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 301) Tower 'Zuber'; (Göseken 1660: 710) wijhna tower 'weinZuber (orca)'; (Hornung 1693: 59) Tower, Toowri, Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; (Vestring 1720-1730: 255) Tower, -ri 'Ein Zuber'; (Helle 1732: 190) tower, g. i 'der Zuber'; (Hupel 1780: 287) tower, toowri r., d. 'der Zober, Zuber'; (Hupel 1818: 251) tower, -wri r. d. 'Zober, Zuber'; (Lunin 1853: 199) tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
Murded: `toober, `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber, `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover, `tuorvi (`tuovri) R(-ua- Jõh); `toover, `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover, `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver, `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s), `tu̬u̬rja Har VId; toor, `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris, `toori PJg Vän Tor Hää (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber, tōbri 'Zuber'; tōr, tōri (D); tōwer, tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber, tōbri (tōwer, tohwer, tōr´, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
Käsitlused: < kasks tōver (Viires 1960: 99); < kasks tover (EEW 1982: 3225); < kasks tober (Raun 1982: 179); < kasks tover (tober) (Liin 1964: 53; EES 2012: 538)
Läti keel: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] Zuber < mnd. tōver 'Zuber' (Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146); tuoveris, tuovēris Zuber, großes Wassergefäß < mnd. tover (Jordan 1995: 105);
Sugulaskeeled: lvS tuovar Zuber < vrd kasks tover (SLW 2009: 202)

veimed pl, veimed '(pruudi) kaasavara' < kasks weme, wedeme 'Donation'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 703) Weime Kirst 'Braut Kasten'
Murded: `veimed (veimed) Nai Lüg L Rap JMd Tür Trm Pal Lai Kõp Vil; veime M KodT Rõn San; `väimed Iis; veemed Vig Pä Pil KJn SJn; `veime[vakk] (veime-) 'kaasavara' R S L sporK Trm MMg Lai M; veeme[vakk] Kul Vig Mih Tõs KJn; `väime[vakk] Hi Noa KPõ Iis Plt (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1486, 1470 weim, weime, pl. weimed 'Geschenke, welche die Braut bei der Hochzeit vertheilt'; wäim, wäime '= weim'; Wiedemann 1893: 1342 weim, weime, pl. weimed (waim, wäim) 'Geschenke, welche die Braut bei der Hochzeit vertheilt'; ÕS 1980: 781 † veimed 'mitm. mõrsja kingid pulmalistele';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wedeme 'Wittum, Leibgedinge, bes. das, welches der Mann seiner Frau aussetzt; Dotation der Kirche'; wedemen 'stiften, ausstatten, dotieren'; Schiller-Lübben wedem(e), weme 'Dotation, bes. Dotation für die Kirche, geistliche Güter, spec. das Pfarrhaus'
Käsitlused: < lms (tüvest vē- ) (EEW 1982: 3783); < kasks we(de)me 'kaasavara' (Raun 1982: 201); < vrd kasks wedem(e), weme 'Dotation' (Liin 1964: 65; EES 2012: 597)

värss1, värsi 'luulerida; salm' < kasks vers(ch) 'Vers'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 420) ninck ollet teÿe sa|sama Iütluße siddes löhitelt kulnuth, sest Eßimeße Versist, nellÿ|sarnast Oppetußest; (Müller 1600/2007: 144) igka Versse iures saab lauletuth (30.01.1601) 'iga salmi järel'; (Hupel 1780: 302, 310) wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r., d. 'ein Vers'; (Tarto-maa 1806) 04.04: Öige om mes Jummala sönna ütlep Piibli lauloraamatun 37 pätükkin 37 wersin.; (Hupel 1818: 272, 283) wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r. d. 'der Vers'; (Lunin 1853: 218, 227) wärs, -i r. d. 'стихъ, вирша'; wers, -i r. d. 'стихъ'
Murded: värs (vers) Kuu Vai; vär´ss, värsi (-r´-) Jäm Khk Hää VJg Kod MMg M TLä San V(ver´ss) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1491 wär´s, wär´si 'Vers, Paragraph, Punkt'; wer´s, wer´si '= wär´s'; Wiedemann 1893: 1334 wär´s, wär´si (wer´s) 'Vers, Paragraph, Punkt'; ÕS 1980: 810 värss 'luulerida';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vers, versch, versche 'Vers, Strophe'; Schiller-Lübben versc(e) 'Vers'; MND HW I versc(e) (varsch), ○versch, ○vers 'Vers, Reimvers, Bibelvers, Psalmvers; Besprechungsformel'
Käsitlused: < kasks vers, versch (EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 3: 483); < kasks versch(e) (Liin 1964: 60; EES 2012: 621)
Läti keel: lt *per̃ša Vers < mnd. versche (Sehwers 1918: 155); perša Vers (namentlich Bibel- oder Gesangbuchvers) < mnd. versch(e) 'Vers, Bibelvers, Psalmvers' (Sehwers 1953: 87; Jordan 1995: 81);
Sugulaskeeled: sm värssy (värsy) [Agr wersu] säkeistö / Strophe < rts, vrd mrts värs 'säe, säkeistö, värssy, runo' (SSA 3: 483); sm värssy [Agr] < rts vers (Häkkinen 2004: 1520); is verz (Hev) (rahva)laul (Laanest 1997: 221); lv fer̄š̀ (spēršk, pēršk); pēršk(ə̑z), per̄š Vers < kasks versche (Kettunen 1938: 54, 283, 378); lv spēršk, spērškõz salm; pants (LELS 2012: 302)
Vrd regi|värss

veebiliides @ veebihaldur