[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

arstima, (ma) arstin 'ravima' < kasks arsten 'heilen'

• Esmamaining: Stahl LS II 1649
• Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 695) Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; (Vestring 1720-1730: 21) arstima 'Heilen, Curiren'; (Helle 1732: 87) arstima 'curiren'; (Piibel 1739) Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; (Hupel 1780: 143) arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; (Arvelius 1782: 71) sind terweks arstib; (Lunin 1853: 15) arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
• Murded: `arstima ~ `ar´stima R eP; `ar´stma T V; `ar´stme M (EMS I: 445)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; Wiedemann 1893: 44 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 arsten, arstedien (arsedien) 'die Heilkunst üben, curieren'; Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
• Käsitlused: < ee arst (EEW 1982: 98); < kasks arsten (Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
• Läti keel: lt ãrstêt heilen, kurieren < mnd. arsten 'heilen, kurieren' (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārstēt kurieren, heilen < mnd. arsten (Jordan 1995: 54);
• Sugulaskeeled: lvS arstub [1829; Prs3Sg] heilen (SLW 2009: 48); lv ar̄´štə̑ heilen, kurieren (Kettunen 1938: 14-15); aŗštõ arstida, ravida; ārstēt, dziedināt (LELS 2012: 35)
• Vt arst

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
• Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)

lööper, lööpri 'kiirkäskjalg' < kasks lö̂per 'Läufer, Schnellläufer'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 203) leper d. 'ein Läufer'; (Hupel 1818: 120, 126) leper r. d. 'Läufer'; löper, -pri r. d. 'Läufer'; (Lunin 1853: 88, 93) leper r. d. 'бѣгунъ, скороходъ'; löper, -pri r. d. 'иноходецъ, бѣгунъ'
• Murded: `lööper, `lööpre 'kiirkäskjalg; eesjooksja' Lä Tor Ha Rak VlPõ; `lü̬ü̬per Hää M; `lüöper Kuu Lüg Vai Iis; `lüeper JJn JMd; `klööper Emm; `klüöper Lüg (EMS V: 787)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 *lȫper, lȫpri, lȫpre (lēper) 'Läufer, Schnellläufer'; tali-lȫper 'Strick eines Flaschenzuges'; Wiedemann 1893: 535 *lȫper, lȫpri, lȫpre (lēper) 'Läufer, Schnellläufer'; tali-lȫper 'Strick eines Flaschenzuges'; EÕS 1925: 446 lööper 'kiirjooksja (meie endistel mõisnikkudel)'; ÕS 1980 lööper 'endisaegne kiirjooksjast sõnumikandja';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loper 'Läufer, (Brief)bote; Fussgänger'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'Läufer, Eilbote; Läufer im Schachspiel; Ausreißer'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1457); < asks löper 'Strick eines Flaschenzuges' (GMust 1948: 83); < asks loper 'jooksja, käskjalg' (Ariste 1930: 97; EES 2012: 266)
• Vrd looper

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'Nachbar'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 224) kudt nüith meddÿ naber; (Müller 1600/2007: 340) kudt nüith meddÿ naber, echk muh Læhemene haikex saab (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 230) Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; (Stahl HHb I 1632: Cij) hehdt Nabrit 'getrewe Nachbarn'; (Stahl 1637: 93) Naber, Nabri∫t 'Nachbar'; (Stahl LS I 1641: 170) Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; (Gutslaff 1648: 228) Nâber 'Nachbar'; (Göseken 1660: 293, 515) Naaber 'Nachbar'; (Vestring 1720-1730: 144) Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; (Helle 1732: 143) naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; (Helle 1732: 322) naber 'der Nachbar'; (Helle 1732: 358) Wagga sigga kotti naber 'stille Wasser gehen tief'; (Hupel 1766: 6) so ommad suggulassed, nabred ehk wannad naesed towad; (Hupel 1780: 220) naber, naabri r., d. 'Nachbar'; (Arvelius 1782: 71) nabori rahwas; (Arvelius 1787: 64) meie nabrimees; (Hupel 1818: 147) naber, -bre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; (Lunin 1853: 111) naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
• Murded: `naaber, `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber, `naabre M Ran; `naabri, `naabri Ote V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) 'Nachbar'; nābur, nāburi '= nāber'; Wiedemann 1893: 651 nāber, nābri, nābre, nābru; nābre (d) (nābur) 'Nachbar'; ÕS 1980: 445 naaber;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
• Käsitlused: < kasks nabûr ~ Erts nâbur (EEW 1982: 1647); < kasks naber (Raun 1982: 100; Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; EES 2012: 303)
• Läti keel: lt *nãburgs Nachbar < mnd. nāber (Sehwers 1918: 154); lt nãburgs Nachbar < vrd and. nābūr 'Nachbar' (Sehwers 1953: 83); nāburgs, nābargs, nābergs Nachbar < mnd. nâber (Jordan 1995: 79);
• Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] Nachbar; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mrts nabor 'naapuri' (‹ kasks nābur) (SSA 2: 200; SKES: 363); sm naapuri Nachbar < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur (Bentlin 2008: 148); is naapuri (Hev) naaber (Laanest 1997: 123); vdj naapuri naaber, naabripere; сосед, соседи (VKS: 785); lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d Nachbar (SLW 2009: 127); lv i’ĺ-taràli, i’ĺt̆-taràli; nō̬berɢ Nachbar < kasks naber (Kettunen 1938: 72, 252); nǭbõrg naaber; kaimiņš (LELS 2012: 210)

prassima, (ma) prassin 'priiskama, pummeldama' < kasks brassen / pras-

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97) pra∫∫ima, Pra∫∫in, pra∫∫i∫in, pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; (Stahl LS I 1641: 146) Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; (Gutslaff 1648: 231) hähwtma /a 'prassen'; (Göseken 1660: 283) prassima 'Brassen'; (Göseken 1660: 571) prassima 'prassen'; prassia 'prasser'; prassya 'Schlemmer / Pancketirer'; prassiminne 'Schwelgeey (luxus)'; (Göseken 1660: 570) Prasser (prassija, pummeldaja) 'Demmer / Schlemmer'; (VT 1686) Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; (Vestring 1720-1730: 188) Prassima 'Prassen'; (Helle 1732: 162) prassima 'prassen'; (Piibel 1739) ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; (Hupel 1780: 247) prassima r., d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; (Hupel 1818: 191) prassima r. d., prasma d. 'prassen'; (Lunin 1853: 147) prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
• Murded: `prassima (-s´s-) 'priiskama; praalima; lärmama' R Jäm Muh Rei Lä Vän Tor Hää Ris JMd Koe VMr VJg Sim Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `ras´ma (-me) Saa KJn Kõp M; `pras´ma Hel TLä V (EKI MK); (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj (EMS VII: 720)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 pras´s´ima, -in 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 pras´s´ima, -in (pras´ma, prāt´sima, ras´s´ima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I +vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
• Käsitlused: < sks prassen (EEW 1982: 2167); < kasks prassen (Ariste 1963: 101); < kasks brassen (Liin 1964: 59); < kasks brassen, pras (Raun 1982: 127); < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' (EES 2012: 384)
• Läti keel: lt brasêt prassen, saufen, schmoren, schlemmen < nd. brassen 'schwelgen, prassen' (Sehwers 1953: 16); lt brasēt schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden < mnd. brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: vdj prassia riielda, kärkida; бранить, браниться (VKS: 959)
• Vrd rassima

pruukima, (ma) pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'gebrauchen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 273) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; (Müller 1600/2007: 306) meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma (16.09.1603); (Stahl HHb I 1632: A) ke temma nimmi kurja∫t pruckip 'der ∫einen Nahmen mißbrauchet'; (Stahl HHb I 1632: Hij) eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; (Stahl 1637: 44) prüchkma, prüchkin, prüchk∫in, prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; (Stahl HHb IV 1638: 155) Keicke asjade eddes pruhcki ∫e pöha öchto∫öhmenaja 'Für allen dingen brauch das heilige Nachtmahl'; (Gutslaff 1648: 439) kurjaste prukma 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 283) pruhkima 'Brauchen'; (Göseken 1660: 571) ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; (Göseken 1660: 728) oigkeste ruuhkima 'Gebrauchen'; (Göseken 1660: 737) erra ruhckitut pöld 'Acker der auß gebrauchet ist'; (VT 1686) nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; (Vestring 1720-1730: 188) prukima '- -'; (Helle 1732: 348) Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; (Piibel 1739) agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; (Hupel 1766: 6) pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; (Hupel 1780: 247, 260) prukima r., d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; (Hupel 1818: 191) prukima, pruukma r. d. 'brauchen, gebrauchen'; (Lunin 1853: 148) prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
• Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh (EKI MK; EMS VII: 770)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'; Wiedemann 1893: 880, 989 prūkima, -gin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
• Käsitlused: < kasks brūken (EEW 1982: 2185; SSA 2: 413); < kasks bruken (Raun 1982: 128; Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; EES 2012: 386)
• Läti keel: lt *brũķêt gebrauchen < mnd. brūken (Sehwers 1918: 144); lt brũķêt < mnd. brūken 'gebrauchen' (Sehwers 1953: 18); brūķēt gebrauchen; trinken, saufen < mnd. brûken 'gebrauchen' (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten < rts bruka (‹ kasks bruken) (SSA 2: 412-413); is prūkata < sm (SSA 2: 413); vdj pruukkia pruukida, kasutada; употреблять, применять (VKS: 966); lvS brūt´, -ub gebrauchen (SLW 2009: 52); lv brùi̭k̆kə̑ gebrauchen < kasks bruken (Kettunen 1938: 30); brūikõ pruukida, tarvitada; lietot, brūķēt (LELS 2012: 49)
• Vt pruuk

tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'Stunde'

• Esmamaining: Völker 1585
• Vana kirjakeel: (Völker 1585, ‹ EKVTS 1997: 81) nink se tunde sisen, meie surmas; (Müller 1600-1606: 365) sen wÿmse Surma Stunni siddes; (Müller 1600/2007: 266) v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); (Müller 1600-1606: 366) kudt se wÿmne tunnikene ligki læhitus on; (Rossihnius 1632: 385) SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; (Stahl HHb I 1632: Ciij) kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; (Stahl 1637: 119) tund, tundi∫t '∫tunde'; (Stahl HHb III 1638: 1) eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; (Stahl HHb IV 1638: 246) hohmicko tund 'die Morgen∫tunde'; (Brockmann 1638: 117) Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; (Gutslaff 1648: 244) Tunni Kella 'Vhr'; (Gutslaff 1647-1657: 233) pois saih terwes selsammal Tundil; (Gutslaff 1647-1657: 262) Keuvi welia Kolmanda Tundi aicko; (Göseken 1660: 297) Tund, -i 'Stund'; (Göseken 1660: 671) Tund 'Stunde (hora)'; tunni kell (päikesekell) 'sonnenVhr (solarium)'; tunni kiwwi 'sonneVhr (solarium)'; tunni pack 'sonnenVhr (solarium)'; (Hornung 1693: 39) Tund, Tunni, Tundi 'eine Stunde'; (Vestring 1720-1730: 260) Tund, -ni 'Die Stunde'; (Helle 1732: 193) tund 'die Stunde'; (Hupel 1780: 291) tund, tunni r., d. 'die Stunde'; (Hupel 1818: 257) tund, tunni r., d. 'Stunde'; (Lunin 1853: 204) tund, tunni r., d. 'часъ'
• Murded: tund, `tunni R(`tundi Vai); tund (-n´-), tunni S; tun´d, tun´ni (-nn-) L sporK I; tun´n, tun´ni Saa eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tun´d, tun´ni 'Stunde'; Wiedemann 1893: 1220 tun´d, tun´ni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung;Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
• Käsitlused: < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde (EEW 1982: 3355); < kasks stunde (Raun 1982: 184); < kasks stunde, stunt (Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; EES 2012: 554)
• Läti keel: lt stuñda [1585 ∫tunde] Stunde < mnd. stunde (Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126); stunda, stunde, stunds Stunde < mnd. stunde (Jordan 1995: 98);
• Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti 'hetki'] Stunde < rts, vrd mrts stund 'hetki' (SSA 3: 327); krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee (SSA 3: 327); lvS tunn, tun´n´ [1829] Stunde (SLW 2009: 201); lv stun̄´ᴅ Stunde < kasks stunde (Kettunen 1938: 383-384); stuņḑ tund; stunda (LELS 2012: 305)