[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'Amme'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 10) ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; (Gutslaff 1647-1657: 100) ninck temma Amme; (Göseken 1660: 315) Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; (Virginius 1687-1690) sis surri Tebora, Rebekka Am, nink mattetti maha Petelis; (Hornung 1693: 32) Am, Amme 'eine Amme'; (Helle 1732: 86, 321) am 'die Amme'; (Hupel 1766: 156) Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab; (Hupel 1780: 142) am, amme r., d. 'die Amme'; (Lunin 1853: 13) am, amme r. d. 'кормилица'
• Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel (EMS I: 324)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm, amme 'Amm'; Wiedemann 1893: 29 amm, amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja';
• Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme';
• Käsitlused: < sks Amme ~ kasks amme (EEW 1982: 70); < kasks amme 'Amme' (Raun 1982: 4; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; EES 2012: 50); < sks Amme (SSA 1: 73)
• Läti keel: lt a͠mma, a͠mba, e͠mba, e͠mma [1638 Amba, Amma] Amme (Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31);
• Sugulaskeeled: sm amma [Agr] lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin < rts amma; vrd mrts amma 'imettäjä, lapsenhoitaja ‹ asks amme (SSA 1: 73); lvS ämm, äm Amme (SLW 2009: 228); lv äm̄ Amme (Kettunen 1938: 513); äm amm; zīdītāja (LELS 2012: 41)

trööstima, (ma) trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten, sks trösten

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 362) ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; (Müller 1600/2007: 70) io röhmus ninck tröstlick on (18.12.1600) 'hingekosutav'; (Müller 1600/2007: 150) sen Naÿse Sæme kaas tröstnut (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 381) Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; (Stahl 1637: 122) tröh∫tima 'Trö∫ten'; (Stahl HHb IV 1638: 127) Münno hing ep tahap hend la∫ckma tröh∫tima 'meine Seele wil sich nicht trösten lassen'; (Göseken 1660: 668) tröhstima 'trösten (consolari)'; (Virginius 1687-1690) ja täma weljad tullid tädda Tröstima; (Vestring 1720-1730: 256) trööstima '- -'; (Helle 1732: 323) trööstima 'trösten'; (Piibel 1739) Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; (Hupel 1766: 97) agga se trööstib mind et on ommeti monningad, kes hea melega need kirjad luggewad; (Hupel 1780: 288) trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; (Hupel 1818: 252) trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; (Lunin 1853: 161, 199) rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
• Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬s´tmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬s´tmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõs´tma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; Wiedemann 1893: 1199 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
• Käsitlused: < kasks trôsten ~ sks trösten (EEW 1982: 3288); < kasks trôsten (Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59); < kasks (vt troost) (Raun 1982: 182); < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' (EES 2012: 546)
• Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ trösten < kasks trôsten (Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328)