[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

hööveldama, (ma) hööveldan 'laaste lõigates silendama' < kasks hȫvelen 'hobeln'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 355) höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwli kaas weddama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; (Virginius 1687-1690) Kolmest riidast, ärra rajotu Kiwist, nink üht ridda ärra Höweltut Seedri-Puist; (Vestring 1720-1730: 37) Hööwlima 'Hobeln'; (Helle 1732: 94) hööwlima 'hobeln'; (Hupel 1780: 156) höweldama, höwlima r. 'hubeln'; (Hupel 1818: 45) höweldama r. d. 'hobeln'; (Lunin 1853: 29) hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üeveldama Amb VMr VJg); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; Wiedemann 1893: 728 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
Käsitlused: < ee höövel (EEW 1982: 466); < kasks hovelen (Liin 1964: 51)
Läti keel: lt ẽvelêt (1638 Ehweleht) hobeln < mnd. höveln (Sehwers 1918: 87, 147); ẽvelêt hobeln < mnd. hȫveln, hȫweln (Sehwers 1953: 34); ēvelēt hobeln < mnd. hōvelen (Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: sm höylätä < rts hyvel; krj höylätä < sm (SSA 1: 218); vdj heveltää hööveldada; строгать (VKS: 255); lv ēviĺt́̆t́ə̑ hobeln (Kettunen 1938: 50); lv ēviļtõ hööveldada; ēvelēt (LELS 2012: 60)
Vt höövel

jõlama, (ma) jõlan 'lärmama' < asks gellen 'gellen'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: ???) jellama 'Beffen 'haukuma, lärmama''; Koijr jellan 'der Hund beffet 'hawwub''; (Vestring 1720-1730: 51) jöllama 'Haseliren'; (Helle 1732: 100) jöllama 'haseliren'; (Hupel 1780: 163) jõllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; (Hupel 1818: 56) jöllama r. d. 'haseliren'; jõllama d. 'umberschlendern'; (Lunin 1853: 37) jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh Mar PJg Tor Trm Lai; jölama Sa (EMS II: 247); jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv (EMS II: 248)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'; Wiedemann 1893: 161 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern';
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
Käsitlused: < ………. 'kläffen' (EEW 1982: 546); < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen (Liin 1968: 48)

kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 139) mea tæma meile schencknut on; (Müller 1600/2007: 194) suhrest rochkest Armust on andnut ninck schenckenut (25.12.1601) 'kinkinud'; (Rossihnius 1632: 145) awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl 1637: 106) kenckima, kenckin, kencksin, kenckinut '∫chencken'; (Stahl HHb II 1637: 8) omma arma poja kahs kenckinut 'mit ∫einem lieben Sohn verehrt'; (Gutslaff 1648: 234) kinckma /e 'schencken'; (Gutslaff 1647-1657: 79) ninck kinckis Abrahammille; (Gutslaff 1647-1657: 91) Minna kincke Sulle sedda; (Göseken 1660: 295) kinckima 'Schencken'; (Göseken 1660: 494) meeleheht kinckima 'bestechen (mit Gelde)'; (Göseken 1660: 412) kinckima 'Bescheren (verehren)'; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkima 'Schenken'; (Helle 1732: 113) kinkima 'schenken'; (Piibel 1739) Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; (Hupel 1780: 181) kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; (Arvelius 1787: 4) olli … wannad wöllad kinkinud; (Hupel 1818: 84) kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; (Lunin 1853: 59) kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kin´kmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls (EMS III: 165)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; Wiedemann 1893: 287 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima;
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' (EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EES 2012: 158)
Läti keel: lt *šķiñķuõt schenken < mnd. schenken (Sehwers 1918: 162); šķiņ̃ķuôt schenken (geben) < nd. schinken (Sehwers 1953: 133);
Sugulaskeeled: lvS sk´in´k, -ub schenken (SLW 2009: 176); lv škiŋ̄k̆kə̑ schenken < kasks schenken (Kettunen 1938: 396); škinkõ kinkida; dāvināt (LELS 2012: 312)
Vt kink1

klaarima, (ma) klaarin 'selgitama, korraldama' < kasks klaren 'klar machen'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) laarima 'Klaren'; (Göseken 1660: 418) Laarima 'klaren (Branntwein)'; (Vestring 1720-1730: 83) Klarima '- -'; (Hupel 1780: 183, 197) klaarma r., d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; (Lithander 1781: 505, 552) wotta ka 16 Loti riwitud ja soölutud Sukrut - - 16 Loti klaritud woid; kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; (Hupel 1818: 88, 110) klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; (Lunin 1853: 62, 80) klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
Murded: `klaarima 'puhastama; settima; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaar´ma T V; `laarima Sa L; `laar´ma Sa M (EMS III: 305)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima, lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; Wiedemann 1893: 309 klārima, -rin (lārima) 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
Käsitlused: < ee klaar (EEW 1982: 861); < kasks klaren (Liin 1964: 55); < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' › ee klareerima (GMust 1948); < asks klaren, kleren (EES 2012: 164)
Läti keel: lt *klārêt klären < mnd. klāren (Sehwers 1918: 150); klārēt Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren < nd. klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' (Sehwers 1953: 49);
Sugulaskeeled: sm klaarata (1731) kirkastaa, selvittää < rts klara 'kirkastaa, selvittää' (‹ kasks klār ‹ ‹ lad clarus); is klārata selvittää < sm klaarata (SSA 1: 378); vdj laarata (purje)laeva klaarida; очищать портовые сборы (VKS: 557); lv klō̬rə̑ sich aufklären; klaren; klar werden (Schifferausdrücke) < kasks klāren (Kettunen 1938: 140); lv klǭrõ klaarida, selgitada; skraidrot, klārēt (LELS 2012: 127)
Vt klaar

kliisterdama, (ma) kliisterdan 'kliistriga kleepima' < kasks klîsteren 'kleistern'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kliisterdama 'kliistriga kleepima' Hi Lä Ris Jä VJg I; kliisterdämä Juu Nõo; kliisterdõmõ Krl; `kliisterdama R(`kliistrima Vai); liisterdama Sa Muh L; liisterteme M (EMS III: 322)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; Wiedemann 1893: 311 klīsterdama, klīstertama 'kleistern'; ÕS 1980: 274 kliisterdama;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 klîsteren 'kliestern, durch Stärke steif machen'; MND HW II: 1 klîsteren '(Wäsche) stärken'
Käsitlused: < sks klistern (EEW 1982: 866); < asks klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema'
Läti keel: lt *klĩsterêt kleistern < mnd. klīsteren (Sehwers 1918: 150); klĩsterêt kleistern < nd. klīstern (Sehwers 1953: 51); klīsterēt kleistern < mnd. klîsteren '(Wäsche) stärken' (Jordan 1995: 66);
Sugulaskeeled: lv klīstə̑rt̆tə̑ kleistern < kasks klīsteren (Kettunen 1938: 140); lv klīstõrtõ kliisterdada; klīsterēt (LELS 2012: 127)
Vt kliister

korsten, korstna < kasks schor-stên 'Schornstein'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) sihs Tulli ütz sauwo sest Kaiwust ülles, Kui ütte suhre korsteini sauw; (Göseken 1660: 297) Korstein 'Schorstein'; (Göseken 1660: 428) korstein 'Camin (Schorstein)'; (Piibel 1739) kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; (Hupel 1766: 126) teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; (Hupel 1780: 190) korsten r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; (Arvelius 1782: 43) piddi korstnad puhhastama; (Hupel 1818: 99) korsten, korstna r. d.; korsten od. korstein, -i od. -a r.; korsna r., korstna d. 'Schornstein'; (Lunin 1853: 71) korsten, korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten), `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten, `kors(t)ne M; korstan, `korstna L Ha Kad TLä; korsan, `korssna Nõo Rõn; korsen, `korssne Trv Krk; `korssen, `korssna R I Trv Pst; korsnas, `korssna S L; `kor´ssna T V (EMS III: 717); kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha (EMS III: 749)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten, korstna 'Schornstein'; korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; Wiedemann 1893: 349 korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; korsten, korstna (korsen, korsnas, kõrsnas, kõrstus) 'Schornstein'; ÕS 1980: 304 korsten;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêͥn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein';
Käsitlused: < kasks schorstên (EEW 1982: 959); < kasks schor-stên (Raun 1982: 49); < kasks schorstên, asks schorstein(e) (Liin 1964: 52); < asks schorstēn 'korsten' (SSA 1: 406; EES 2012: 179)
Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] Schornstein < mnd. schorstēn (Sehwers 1918: 29, 95, 158); skurstienis, skurstenis, skurstins Schornstein < mnd. schornstēn 'Schornstein' (Sehwers 1953: 108); skurstenis, -tinis, -tins, -tīns, -tiens Schornstein, Kamin < mnd. schorstên (Jordan 1995: 89);
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd < rts skorsten 'tulisija' (‹ kasks scorenstein, schorstēn 'savupiippu') (SKES: 220; SSA 1: 406); lvS ∫koar∫ken [1846] Schornstein (SLW 2009: 176); lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń Schornstein < kasks schorstên (Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328); lv kuoŕššǝn Schornstein; lv kūoršnig, kūoršõn korsten; skurstenis (LELS 2012: 151)

krookima, (ma) kroogin 'voltima' < kasks kroken 'falten, runzeln'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) krookima 'Falten'; (Vestring 1720-1730: 94) Krokima 'In Falten legen (Reval)'; (Helle 1732: 103, 120) käiksid krokima 'die Obertheile in Falten legen, krocken'; krokima 'in Falten legen'; (Hupel 1780: 191) krokima r. 'in Falten legen'; (Hupel 1818: 101) krokima r. 'in kleine Falten legen; lf. kroken'; (Lunin 1853: 72) krokima r. 'складывать въ маленькiя складки'
Murded: `krookima 'kurrutama' Mar Mär TaPõ; `kruokima R KPõ Iis; `kru̬u̬kma Kod KJn(`r-) (EMS III: 865)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōkima, -gin 'fälteln'; Wiedemann 1893: 392 krōkima, -gin 'fälteln'; ÕS 1980: 311 krookima 'krookeid tegema, krookesse seadma';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; krokele, krakele 'Falte, Runzel'; kroken, krokelen 'runzeln, Falten machen'; Schiller-Lübben krokinge 'des Runzeln'; krokeraftich 'faltig, gerunzelt'; MND HW II: 1 krōken, krāken 'falten'; krōke, krāke 'Falte, bes. Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 kroken 'in kleine Falten legen'; 'Kroke, die; daher das Zeitwort kroken'
Käsitlused: < sks... 'fälteln' (EEW 1982: 995); < kasks kroke(le)n (Raun 1982: 52); < kasks kroken (Liin 1964: 56; EES 2012: 183)
Läti keel: lt *kruõķêt Falten machen (Sehwers 1918: 151); kruõķêt Falten machen < mnd. krōken 'runzeln' (Sehwers 1953: 59); kruõka Falte, Runzel < mnd. kroke (Sehwers 1918: 151; Sehwers 1953: 59); kruoka Falte, Runzel < mnd. krōke (Jordan 1995: 69); kroka krooge, volt; krokot krookida (LELS 2012: 66)
Vt krooge

krussima, (ma) krussin 'kähardama' < vrd kasks krusen

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: (Masing 1822: 251) ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
Murded: `krus´sima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `krus´ma Kod Ran; `rus´sima Han PJg; `krousima 'krookima; lokkima' R Hi Var Saa Ris Jür Amb; `kroussima Hää; `krousma Nõo; `kraus´ma San Kan Vas; `rousima Han (EMS III: 874, 882; Saareste IV: 574)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423, 435 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; Wiedemann 1893: 384, 395 kras´s´, kras´s´i 'Rauhheit'; kras´s´i wedama 'rauh, schrumpfig werden'; krus´s´, krus´s´i = kras´s´; kras´s´i wedama 'kraus machen'; Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; Wiedemann 1893: 396 krūzima (rūzima) 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
Käsitlused: < kasks krusen 'kruusima / kräuseln, lockig machen' (EEW 1982: 1001; EES 2012: 184); < vrd kasks krusen (Raun 1982: 52)
Läti keel: lt † skrũzêt kräuseln (vom Haare) < mnd. krūsen (Sehwers 1918: 57, 158); krũzêt, skrũzêt kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken < mnd. krūsen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60, 107); krūzēt kräuseln, kraus machen < mnd. krü̂sen (Jordan 1995: 70);
Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
Vt kruss

kruus3, kruusi 'kruss' < kasks krûs 'Krause'

Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'; (Lithander 1781: 502, 534) agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema; Woia need Musli Wormid woiga illusast ärra - - et keik Wormi Krusid ehk wahhed täide sawad
Murded: kruus, kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruus´, kruusi Kan Krl Vas(kruusa) (EMS III: 888)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf'; Wiedemann 1893: 396 krūz´, krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūz´-pea 'Lockenkopf';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
Käsitlused: < kasks krûs (EEW 1982: 1001)
Läti keel: lt krũze (1587 vdenne Kru∫es) Krause < mnd. krūs; † krũzs kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 80, 151); krũze, krũsa Krause < mnd. krūse 'Krause'; krũzêt < nd. krusen 'krausen, kraus machen' (Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs; krūze Krause < mnd. krûse 'Falte' (Jordan 1995: 70);
Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' (‹ sks Krause) (SSA 1: 420); sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422); lv krūzlimi kraus (Kettunen 1938: 158)
Vrd kruss

kunskoppi 'ääriveeri' < kasks kun(t)schop 'teade'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿß thodi tæmalle se Kundschop 'teade'; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 436) kundsckoppi 'Kundschaffer, explorator 'maakuulaja''; kundskoppi 'Ausspäher'
Murded: kuns(s)koppi 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim; kun´sskoppi JMd VJg Plt; kuntskoppi (-n´-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim (EMS IV: 38); `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu (EMS IV: 43)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskoppi [küsima] 'ääri-veeri, kavalasti, kaudsel teel'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd. ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis(nahme), Bekanntschaft, Freundschaft, Umgang usf'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme'; kuntschoppen 'Kundschaft, Bekanntschaft, Freundschaft machen'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kundschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
Käsitlused: < kasks kun(t)schop (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schop (Liin 1968)
Vrd kunskopp

kärpima1, (ma) kärbin 'teritama' < kasks scherpen 'scherfen'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 453) kerpima (teravaks lõikama, teritama) 'schärffen (das Holtz)'; (Piibel 1739) omma raud-labbidast kerpima; (Hupel 1780: 168) hobbose raudu kärpma d. 'die Hufeisen schärfen lassen'; (Hupel 1818: 64) kerpima r. 'schärfen'; (Lunin 1853: 56) kerpima r. 'острить, точить'
Murded: `kärpima (-mä) 'teritama, õhemaks tegema' R; `kär´pmä (-me) Kod eL (EMS IV: 507; Saareste II: 731)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275 kär´pima, -bin 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; Wiedemann 1893: 249 kär´pima, -bin (kar´pima, kerpima) 'schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ÕS 1980: 336 kärpima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 scherpen 'schärfen, spitzen'; MND HW III scherpen, schirpen, scharfen '(Werkzeug, Waffen) scharf machen, schärfen an Schneide und Spitzen; (Pfähle) zuspitzen'
Käsitlused: < ?... 'schärfen, abscheren, beschneiden' (EEW 1982: 1142); < kasks scherpen 'teritama' (Ariste 1972: 97); < ? kasks scherpen 'teritama' (Raun 1982: 63); < asks scharpen (Liin 1964: 54); < kasks scherpen 'teritama' (Uibo 2010: 373)
Läti keel: lt šķẽrpêt schärfen, wetzen, kratzen < nd. scherpen 'schärfen' (Sehwers 1953: 132); lt šķērpēt schärfen, wetzen < mnd. scherpen (Jordan 1995: 101)

liiper, liipri 'teritaja, lihvija' < kasks sliper 'Schleifer'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liiper, `liipre 'libisti' Juu (EMS V: 198); `leepima 'teritama; lihvima' Tõs Tor; `liepima VNg Lüg (EMS V: 37); `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod (EMS V: 198)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līper, līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1893: 512 *līper, līpri, līpre (W, P) 'Schleifer'; Wiedemann 1869: 543 *lēper, lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies'; Wiedemann 1893: 492 *lēper, lēpri 'Schleifer'; lēpri-kiwi 'Schwefelkies';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sliper 'Messer-, Scherenschleifer'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîper 'der Waffen und Werkzeug schleift, Schleifer'
Käsitlused: < kasks sliper 'Schleifer' (EEW 1982: 1263); < kasks sliper (EEW 1982: 1305)
Läti keel: lt slĩpêt schleifen < mnd. slīpen 'schleifen, schleichen' (Sehwers 1953: 111);
Sugulaskeeled: sm liipata (1787) hioa, teroittaa / schleifen < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74)
Vt liipima

liipima, (ma) liibin 'teritama; lihvima' < kasks slipen 'schleifen'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod (EMS V: 198); `leepima Pä; `liepima VNg Lüg (EMS V: 37); `liipama Pä JMd Kod TLä Kam (EMS V: 197)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1893: 511 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama, -bata (pada) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; Wiedemann 1893: 512 līpama, -bata (pada) (limpama) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
Käsitlused: < skand... ~ kasks slipen 'schleifen' (EEW 1982: 1305); < kasks slipen (Raun 1982: 75); < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma', asks slipen 'teritama, ihuma, lihvima' (EES 2012: 240)
Läti keel: lt slĩpêt schleifen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slīpen 'schleifen, schleichen' (Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111); slīpēt schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' (Jordan 1995: 90);
Sugulaskeeled: sm liipata [1787] hioa, teroittaa / schleifen; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); sm liipata seitwärts gleiten, rutschen, schlittern < ? asks slîpen (Bentlin 2008: 232); lv slīp̀ schleifen < kasks slipen (Kettunen 1938: 374)
Vt liiper1

loovima, (ma) loovin 'vastutuult purjetama' < asks lofen 'luven', vrd hol loeven

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 123) Lowima 'Laviren'; (Hupel 1780: 209) lowima r. 'laviren'; (Hupel 1818: 129) lowima r. 'laviren'; (Lunin 1853: 95) lowima r. 'лавировать'
Murded: `loovima S Kse Kei; `luovima R Ris Jõe; loov, loovi 'paut; halss' Khk Mus Muh Rid; luov, luovi Ris; luov, `luovi R (EMS V: 428)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 587 lōwērima, -rin; lōwima, -win 'laviren'; Wiedemann 1893: 531 lōwērima, -rin; lōwima, -win (lūpima) 'laviren'; Wiedemann 1869: 615 lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1893: 556 lūpima, -bin (O) '= lōwima'; Wiedemann 1869: 586 lōw, lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; Wiedemann 1893: 531 lōw, lōwi 'Wendung (des Schiffes), Schlag (beim Laviren)'; anna lōwi 'stelle die Segel zum Wenden, zum Laviren'; ÕS 1980: 381 loovima 'vastu tuult risteldes purjetama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lovêren, lavêren 'lavieren'; lôf 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; Schiller-Lübben laveren 'lavieren'; lof 'die Seite, von welcher der Wind herkommt, Luvseite'; MND HW II: 1 lavêren 'gegen den Wind segeln, kreuzen; (seit 16. Jh. auch bildl.) sich hin und her winden, vorsichtig behandeln'; lôf (loef) 'Windseite, Luv'; Kluge Seemannsprache < kasks lof 'Hilfsruder, sogen. Ruderblatt'
Käsitlused: < asks lofen 'lavieren, luven, das Schiff gegen den Wind drehen' (GMust 1948: 82; SSA 2: 111); < rts lova (Raun 1982: 79; Raag 1987: 334; EKS 2019); < hol loeven (Mereleksikon 1996: 227); < asks lofen 'laeval kurssi muutma' ~ hol loeven 'loovima' (EES 2012: 250)
Sugulaskeeled: sm luovia [1823 luovata; 1787 luovi] purjehtia vastatuuleen, edetä mutkitellen / kreuzen, Umwege machen; is lōvvia luovia < rts lova 'luovia' (‹ asks lōf, hol loef ’tuulenpuoli’); vdj lōvi- < ee (SSA 2: 111); vdj loovia loovida (purjelaeva kohta); лавировать (о парусном судне) (VKS: 635); lv lùo̯i̯lə̑, lùo̯jə̑, lùo̯ĺə̑ hin und her schweben; kreuzen, lavieren (Kettunen 1938: 207); lv luoilõ loovida; lavēt, kreicēt (LELS 2012: 178)
Vrd laveerima

lossima, (ma) lossin 'laeva tühjendama' < kasks lossen 'los, leer, leicht machen'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: lossima 'laeva tühjaks laadima' Hlj Rei Ris; los´sitama 'lossima' Hää; `lossama 'lossima' R Mus Phl (EMS V: 453-454); `les´sima 'lossima' Hää (EMS V: 117); lössima 'lossima' Emm (EMS V: 752)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laewa tühjendama 'ein Schiff löschen'; Wiedemann 1893: 442 laewa tühjendama 'ein Schiff löschen'; ÕS 1980: 382 lossima 'tühjendama (laeva)'; Tuksam 1939: 644 löschen 'fig. (Schiffe) lossima, välja lastima, tühjendama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lossen 'ent-, ausladen, löschen (von Schiff, von Waren)'; Schiller-Lübben lossen 'los, leer, leicht machen; ent-, auslossen, jetzt löschen'; MND HW II: 1 lössen 'Schiffsgut entladen, löschen';
Käsitlused: < ... '(Schiffe) ...' (EEW 1982: 1373); < kasks lossen 'löschen, ausladen' (GMust 1948: 67, 82; Raun 1982: 80; EES 2012: 251)
Läti keel: lt † lasêt löschen (ein Schiff) < nd. lossen (Sehwers 1918: 152);
Sugulaskeeled: sm lossata (1798) purkaa lastia / löschen, aus-, entladen < rts lossa 'purkaa lastia' (‹ kasks lossen) (SSA 2: 95); lv bergõ lossida; izkraut; leššõ lossida; izkraut (kuģi) (LELS 2012: 43, 166)

lustima, (ma) lustin 'lusti omama' < kasks lusten 'Lust haben'

Esmamaining: HuH 1654
Vana kirjakeel: (HuH 1654) lustima (lüstima) 'lusti omama'; (Göseken 1660: 479) lustima 'gelüsten'
Murded: `lus´tima 'tahtma; lõbutsema' Ris VJg Trm MMg; `lus´tma KJn Plv; `lustima R Sa Muh Kse PJg Iis (EMS V: 526)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 lus´tima, -tin 'gelüsten, Lust haben'; Wiedemann 1893: 553 lus´tima, -tin (lus´titama) 'gelüsten, Lust haben';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, belieben'; Schiller-Lübben lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, Gefallen an etwas finden, belieben'; MND HW II: 1 lüsten, lusten 'gelüsten, Lust, Freude machen; Lust, Freude haben'
Käsitlused: < kasks lusten (Liin 1964: 60; Ariste 1972: 97; EES 2012: 256)
Läti keel: lt lustêt lustig, fröhlich sein < nd. lusten 'Lust haben' (Sehwers 1953: 75); lt lustēt (Kettunen 1938: 209); lustēt lustig, fröhlich sein; sich freuen; Lust haben, gefallen < mnd. lusten (neben lüsten) 'Freude machen, gelüsten, gefallen; Freude haben' (Jordan 1995: 76);
Sugulaskeeled: sm lystätä [Agr] haluttaa (ruokaa), tehdä mieli < mrts lysta 'haluta'; is lustia lystätä; krj lystäillä huvitella < sm (SSA 2: 119); lv luš́̄tə̑ lustig sein, Lust haben < kasks lust (Kettunen 1938: 209)
Vt lust

lärm, lärmi 'kära; sõnelus' < kasks allarm, allerm 'Lärm', sks Lärm

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 224) Tüld /e 'Larm'; (Göseken 1660: 484) Lermi 'Larm'; lermi teggema 'Larm blasen / machen'; (Helle 1732: 140) mönno 'der Lerm, Gezäncke'; möllama 'lermen'; (Hupel 1818: 112, 120) lärmama u. lärmima r. 'lärmen'; lärmama u. lermima u. lärmitsema r. 'lärmen, ein Gerücht ausbringen; selt.'; (Lunin 1853: 81, 88) lärmama r. 'шумѣть, кричать'; lärmama, lermima, lärmitsema, lermitama r. 'шумѣть, кричать'
Murded: lärm (-r´-), lärmi Sa L KPõ TaPõ VlPõ M TLä Kam; lärm, `lärmi VNg (EMS V: 710); larm (-r´-), larmi 'lärm' Kaa Muh Rei sporL Hag Juu Jä I Ksi eL; lar´m, lar´mi Trm Kod V (EMS IV: 954)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 506 lar´m, lar´mi (lär´m) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; Wiedemann 1893: 459 lar´m, lar´mi (lär´m) 'Lärm, Gerede, Nachrede'; ÕS 1980: 392 lärm;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 allarm 'Allarm, Waffenruf; später bloss Lerm, Geschrei und Getöse'; MND HW I allārm, allarm, allerm, alārme, alarum 'Alarm, Waffenruf; Lärm, Geschrei, Getöse'; allārm schrîen 'Alarm schlagen'; *larm(e) 'Alarm, Schlachtruf'; larme slân = lärmi lööma;
Käsitlused: < sks... (EEW 1982: 1446); < sks Lärm (Raun 1982: 85); < kasks allarm, allerm 'Lärm' (Liin 1964: 60); < asks allārm, allarm, allerm ~ sks Lärm 'kära, müra; alarm, häire' (EES 2012: 264)
Läti keel: lt lẽrums, lẽrms, lẽrmis Lärm (Sehwers 1953: 71); lt lę̄rums Lärm < dt. (Kettunen 1938: 213);
Sugulaskeeled: lv lär̄m Lärm; lǟrə̑m Lärm, Aufsehen (Kettunen 1938: 212, 213)

moos, moosi 'keedis; puderjas toit' < kasks môs 'Mus'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 284) kop∫e moes 'Lungen muß'; (Hupel 1766: 95) Kui sul olleks kaddaka ehk wlidri moos jure panna, siis olleks weel parrem; (Lithander 1781: 499, 500) Neid [õunu] keedetakse Mosi wisi ja kui naad külmaks sawad, siis woib neid prukida;; keeda neid Sukro-Sirupi sees, et need Mosiks sawad; (Hupel 1818: 483) Mus (von Beeren) 'moos r. d. (vom Mehle)'
Murded: muos, `muosi 'marjakeedis' Kuu VNg Lüg IisR; moos, moosi (-uo-, -ua-) Käi Rei sporLä Tõs Tor Ha Koe VJg Iis Äks Plt; mu̬u̬s´, moosi Kod Trv Hls Har Rõu Räp; moes, moosi Sa Muh sporLä Tõs Tor (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōz´, mōzi 'Mus'; Wiedemann 1893: 613 mōz´, mōzi 'Mus'; ÕS 1980: 251, 429 keedis 'kok. moos; keedetud toit v. jook, keedus'; moos; Tuksam 1939: 694 Mus 'moos, marmelaad';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 môs 'breiartige Speise'; moseken '(Dim. zu môs), Brei, bes. Mehlbrei'; Schiller-Lübben môs 'breiartige Speise; überh. alles breiartige'; MND HW II: 1 môs 'Speise, Essen insbes. in Breiform, Mus, Süßspeise, Obstbrei'
Käsitlused: < kasks môs (EEW 1982: 1553; Raun 1982: 92; Liin 1964: 55); (Ariste 1937: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit' (EES 2012: 284)
Läti keel: lt † muõze Mus < mnd. mōs (Sehwers 1918: 154); muõze Mus < nd. mōs (Sehwers 1953: 81); muõzêt viel, gierig, unapetitlich essen; stampfen; durchprügeln < nd. mōsen 'zu Mus machen, quetschen, drücken, kneten, rühren; essen' (Sehwers 1953: 81); muoze Mus < mnd. môs (Jordan 1995: 79);
Sugulaskeeled: lv kuŋ̄k̆kiĺ-mùo̯z Klunkermuss (Kettunen 1938: 162)

mukkima, (ma) mukin 'ehtima' < kasks smucken '(aus)schmücken'

Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) ähhitama 'schmücken'; (Helle 1732: 88) ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; Wiedemann 1893: 624 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1563); < kasks smucken (Raun 1982: 93; Liin 1964: 57)
Läti keel: lt smuks schmuck, hübsch < nd. smuck 'schön, schmuck, zierlich' (Sehwers 1953: 113)
Vt mukk

määrima, (ma) määrin 'võidma; mustaks tegema' < kasks smeren 'schmieren'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) woidma 'schmieren'; (Lithander 1781: 542, 547) panne need märitud wilokad Pabberi peäle; siis märi sedda ühhe noaga öhhukeste wälja selle rullitud taigna peäle; (Hupel 1818: 134) märima (ärra) r. d. 'beschmieren'; (Lunin 1853: 99) märima (ärra) r. d. 'замарать, засуслить, запачкать; мазать'
Murded: `määrima (-mä) 'võidma, rasvatama; mustaks tegema' R; `määrima (-ea-, -ia-) Sa Muh Rei L K I(`miärmä Kod); `määr´mä (-me) KJn eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟrima, -rin; mǟr´mä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; Wiedemann 1893: 529 mǟrima, -rin; mǟr´mä (d) 'schmieren'; ära mǟrima 'beschmieren, beschmutzen'; ÕS 1980: 443 määrima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smeren 'schmieren, salben; schminken'; Schiller-Lübben smeren 'schmieren'; MND HW III smēren 'schmieren, durch Einschmieren mit Fett beweglich machen; mit Fett einreiben, ölen, einwichsen; einfetten, salben; schminken'
Käsitlused: < kasks smeren (EEW 1982: 1627; EES 2012: 297); < kasks smer (Raun 1982: 98)
Läti keel: lt smẽrêt [1638 ∫mehreht] schmieren < kasks smēren 'schmieren' (Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112); smērēt schmieren < mnd. smēren 'schmieren' (Jordan 1995: 91);
Sugulaskeeled: lv smērõ määrida; smērēt, ziest (LELS 2012: 297)
Vt määre

nuruma, (ma) nurun 'nurru lööma' < vrd asks snurren, sks schnurren

Murded: nuruma 'nurruma, nurru lööma' Jäm Khk Vll Juu Kod (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 764, 767 nurama, -ran 'knurren, murren, schnurren (wie Katzen)'; nuruma, -run 'murren, schnurren'; Wiedemann 1893: 693, 696 nurama, -ran (nurgama, nürama) 'knurren, murren, schnurren (wie Katzen)'; nuruma, -run 'murren, schnurren'; ÕS 1980: 463 nuruma;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nurren 'knurren'; snurren 'ein schnarrendes Geräusch machen'; MND HW II: 1 nurren 'murren, knurren, Unzufriedenheit zeigen'; snurren, snorren '(lautnachahmend, Insekten:) surren, schwirren, brummen; von mißtönigen Geräuschen; vor sich hinschimpfen'
Käsitlused: < lms 'onom', vrd asks snurren, rts snurra (EEW 1982: 1750); < vrd sks schnurren, asks snurren (Raun 1982: 106); < lms deskr (EES 2012: 321, 322); < sks schnurren 'kerjama' (EKS 2019)
Läti keel: lt † nur̃rât brummen, spinnen (wie die Katzen) < mnd. nurren (Sehwers 1918: 154);
Sugulaskeeled: sm nurista (nurkua, nuurua) (Agr) narista; valittaa / knarren; klagen, nörgeln < lms deskr (SSA 2: 242); lv n´ur̆rà-n´ur̆rà (Interj., zur Katze) < vrd ee kass laulab nurru, sks die Katze schnurrt (Kettunen 1938: 257)

passima1, (ma) passin 'sobima, kõlbama; proovima' < kasks passen 'passen'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `passima (-s´s-) 'sobima; (selga) proovima' R S Lä Tõs Aud Hää Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Äks Ksi Plt KJn; `pas´ma eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 852 pas´s´ima 'passen'; Wiedemann 1893: 773 pas´s´ima 'passen'; ÕS 1980: 497 passima 'sobima, sobitama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 passen 'angemessen sein, geschickt sein, sich eignen; berücksichtigen'; Schiller-Lübben passen 'angemeßen machen'; MND HW II: 2 passen 'etw. passend machen, einrichten; angenehm sein, gelegen sein, passen'
Käsitlused: < kasks passen ~ sks passen (EEW 1982: 1951; EES 2012: 356); < kasks passen (Raun 1982: 117; Liin 1964: 54)
Läti keel: lt *pasêt passen (Sehwers 1918: 155); pasêt passen (Sehwers 1953: 86);
Sugulaskeeled: sm passata [1826] sopia, sovittaa / passen; einpassen, anprobieren; krj passata sopia, mahtua; soveltua, kelvattaa; sovittaa < rts passa 'sopia, olla sopiva; sovittaa' (‹ kasks passen (SSA 2: 321); lv pa`š́š́ə̑ passen, aufpassen < sks (Kettunen 1938: 277); lv paššõ sobida; derēt, pasēt (LELS 2012: 229)
Vt paslik

pinnima, (ma) pinnin 'kloppima, taguma (vikatit)' < kasks pinnen pinnen, sks pinnen

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `pinnima '(vikatit) taguma; survet avaldama; välja pressima' R(-mä); `pinnima (-n´n-) sporSa Kse Han Pä K I; `pennima (-n´n-) sporLä; `pin´mä (-me) Kod eL (EKI MK; EMS VII: 505)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 907 pin´n´itama 'klemmen, einspannen, stramm machen; dünner machen, strecken (die Sense, Sichel)'; Wiedemann 1893: 822 pin´n´itama 'klemmen, einspannen, stramm machen; dünner machen, strecken (die Sense, Sichel)'; ÕS 1980: 515-516 pinnima 'teravaks v. laiaks taguma; (andmeid, teadmisi) välja pigistama';
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pinnen 'einsetzen, einschlagen'
Käsitlused: < ee pinn ~ sks pinnen (EEW 1982: 2067); < sks pinnen (Raun 1982: 123); < vrd sks pinnen 'pulgaga kinnitama, naelutama' (EES 2012: 371)
Sugulaskeeled: sm pinnata pingottaa, kiristää; tinkiä, kitsastella / spannen, anspannen (Band), eine Saite aufziehen; sich drücken, schwänzen < rts pinna 'kiinnittää, pingottaa' (SSA 2: 369); lv pi`nnə̑ mit dem Niethammer klopfen, nieten < kasks pinne 'Nagel, Pflock' (Kettunen 1938: 290); lv pinnõ pinnida; kapināt (LELS 2012: 243)
Vt pinn1

plakk2, plaki 'plekk, laik' < kasks plack(e) 'Fleck'

Esmamaining: Lithander 1781
Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 4) Mosi ehk wina plakkid
Murded: plakk, plagi Kuu; plakk, plaki Ris Juu KuuK sporJä Kad; plak´k, plak´i (-ki) Nõo Ote Har Rõu Plv (EKI MK; EMS VII: 562)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 922 plakk, plaki 'Fleck'; plaks, plaksi 'Fleck'; Wiedemann 1893: 836 plakk, plaki 'Fleck'; plaks, plaksi 'Fleck';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 placke '(Schmutz)fleck, Mal'; placken 'placken machen, flecken, mit Kalk, Lehm usf. bekleiben'; Schiller-Lübben plack(e), plecke 'Schnutzfleck, Mal'; MND HW II: 2 placke, plak, plagge; Pl. plecke 'kleiner Fleck, Mal'
Käsitlused: < kasks plack(e) (EEW 1982: 2093)
Läti keel: lt † pleķis Fleck < mnd. plecke (Sehwers 1918: 155); bleķis, bleka; blaks ein Flecken, ein Mal (Sehwers 1953: 13-14); plaka Mal, Muttermal, angeborener Fleck < mnd. plack(e) '(Schmutz-)Fleck' (Sehwers 1953: 90; Jordan 1995: 82); pleķis, pleķe < mnd. vlacke 'Fleck', dt. Fleck (Sehwers 1953: 91);
Sugulaskeeled: sm fläkki [1823] tahra < rts fläck 'pilkku, täplä, tahra; pieni paikka' (SSA 1: 117)
Vrd plekk2

pookima3, (ma) poogin 'peksma, nahutama'

Murded: `pookima (-uo-) 'peksma; vintsutama' Kuu VNg Kaa Vll Ris VJg Pal (EKI MK; EMS VII: 654)
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boken 'klopfen, schlagen; (Flachs) durch Klopfen weich machen'; MND HW I bōken, bȫken 'schlagen, klopfen; Wäsche büken'
Käsitlused: < asks boken 'kloppima, taguma, lööma' (EES 2012: 379)
Läti keel: lt buõkât, buõķêt die nachgebliebenen Ähren, Hacheln überdresche; prügeln < nd. bōken 'schlagen, klopfen, pochen' (Sehwers 1953: 21)

prügitama, (ma) prügitan '(teed) sillutama' < kasks brüggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 188) Prüggima 'Brücken (Reval)'; (Helle 1732: 162) prüggima 'pflastern, brücken'; prüggitud 'gepflastert'; (Piibel 1739) Parbari jures öhto pool olli nelli prüggitud ulitsa jures; (Hupel 1780: 247) prüggima d., H. (selt.) 'pflastern, brücken'; (Hupel 1818: 191) prüggima r. d. 'pflastern, brücken (die Straße)'; (Lunin 1853: 148) prüggima r. d. 'мостить'
Murded: prügima 'kruusatama' Kuu Jäm Ris Koe MMg; prüg´üme San; rügima PJg (EKI MK); prügidama Jõe Lüg; prügitama Khk Pha Hää Koe Plt; prügitämä Kod; prügitämmä (prügü-) Har (EKI MK; EMS VII: 783)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügima, -gin 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; Wiedemann 1893: 881 prügima, -gin (prügama) 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; EÕS 1930: 840 prügitaja '(Pflasterer)'; ÕS 1980: 541 prügitama '(sillutama)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen (oder Bohlen) eine Strasse pflastern'; Schiller-Lübben bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern, in ältester Zeit auch mit Bohlen belegen'; MND HW I brüggen 'eine Brücke legen; mit Steinen pflastern'
Käsitlused: < ? kasks... 'brücken, pflastern' (EEW 1982: 2190)
Läti keel: lt bruģêt [1631] pflastern; mit Bohlen belegen < mnd. bruggen pflastern, mit Bohlen belegen (Sehwers 1953: 18); bruģēt pflastern < mnd. brüggen (Jordan 1995: 57);
Sugulaskeeled: lv bri’ggə̑, bri’ktə̑ (brü’ktə̑) pflastern < kasks bruggen (Kettunen 1938: 29); lv bri'ggõ prügitada, sillutada; bruģēt (LELS 2012: 48)
Vt prügi

reisima, (ma) reisin < kasks reisen 'eine Reise machen'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 232) seitma /a 'reisen'; (Virginius 1687-1690) Abrami Kutsmine: Reisimine: Rist; (Hupel 1780: 255) reisma d. 'reisen'; (Hupel 1818: 204) reisma d.; reisima W. 'reisen'; (Lunin 1853: 158) reisma d. 'путешествовать'
Murded: `reisima '(ringi) sõitma; rändama' Kuu RId Sa Muh sporL Ha JMd VJg I Plt; `reis´mä (-me) KJn M TLä San Krl Har Plv Räp (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reizima, reiz´mä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; Wiedemann 1893: 949 reizima, reiz´mä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; ÕS 1980: 583 reisima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reisen 'einen Gang, eine Reise machen; eine reise, Kriegszug unternehmen'; Schiller-Lübben reisen 'eine reise, Kriegsfeldzug, unternehmen; einen Gang, eine Reise machen'; MND HW II: 2 rêͥsen, reysen 'eine Fahrt zu einem entfernten Ort unternehmen, reisen; eine Handelsfahrt, eine Pilgerreise, einen Kriegszug unternehmen'
Käsitlused: < ee reis, vrd kasks reisen ~ sks reisen (EEW 1982: 2453); < kasks reisen (Raun 1982: 141; Raag 1987: 324); < kasks reisen, resen (Liin 1964: 49); < asks reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema' ~ sks reisen 'matkama, sõitma' (EES 2012: 424)
Läti keel: lt reĩzuôt reisen (Sehwers 1953: 99);
Sugulaskeeled: sm reissata, reissuta matkustaa; kuljettaa rahtia < mrts resa (‹ kasks reisen) (SSA 3: 62; SKES: 761); lv reìzə reisen (SKES: 761); reì̯zə̑ reisen (Kettunen 1938: 332); reizõ reisida; ceļot (LELS 2012: 266)
Vt reis

rihtima, (ma) rihin 'sättima, sobitama' < kasks richten, sks richten

Murded: `rihtima 'õigeks seadma' Kuu Lüg IisR Kaa Pöi Han Var Pär Saa Jür JMd JJn Trm Krk; `rihtmä Ran Võn Vas Räp; `trehtima Vll (EKI MK)
Eesti leksikonid: ÕS 1980: 590 rihtima 'õigeks seadma';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben richten; richten 'gerade machen; hinrichten; ersetzen, schlichten, vergüten'; MND HW II: 2 richten, gerichten 'gerade machen; in senkrechte Lage bringen; etw. in eine best. Richtung bringen; herrichten, ausstatten; in eine best. Ordnung bringen; begründen, einrichten'
Käsitlused: < sks richten (EEW 1982: 2470; EES 2012: 426); < kasks richten (Raun 1982: 142)
Läti keel: lt riktêt richten (Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 101); lt riktîgs richtig (Sehwers 1953: 101);
Sugulaskeeled: sm rihti [1726] oikea, suora, rehti / ordentlich, richtig < rts riktig 'oikea, kunnollinen, rehellinen' (‹ kasks richtich 'richtig') (SSA 3: 60)

riim, riimi 'luuleriim' < kasks rîm 'Reim'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 295) rijhmi 'Reim'; (Göseken 1660: 595) Riem 'reim (rhytmus)'
Murded: riim, `riimi Kuu VNg IisR Vai; riim, riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Har Plv (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; Wiedemann 1893: 963 *rīm, rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
Käsitlused: < kasks rîm 'Reim' (EEW 1982: 2477; SKES: 874; Liin 1964: 60; Raun 1982: 142; SSA 3: 73); < asks rīm 'riim, luuletus' (EES 2012: 427)
Läti keel: lt *rĩme [1683] Reim < mnd. rīm (Sehwers 1918: 157); rĩme Reim, Gedicht < mnd. rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' (Sehwers 1953: 102); rīme Rein; Gedicht < mnd. rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt reimen < mnd. rīmen (Sehwers 1918: 157); rẽmêt reimen; dichten < mnd. rīmen 'reimen, Verse machen' (Sehwers 1953: 102); rīmēt reimen; dichten < mnd. rimen (Jordan 1995: 85);
Sugulaskeeled: sm riimi [1583] loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers < mmr rim, riim 'säe, runo, riimi' (‹ kasks rīm) (SSA 3: 73; SKES: 784); lv rīm Reim (Kettunen 1938: 340)

sült, süldi 'külm liharoog' < kasks sulte 'Sülze'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 645) Sültkruut (hoidis) 'Eingemachte Sachen'; (Vestring 1720-1730: 233) Sült, -di 'Die Schültze, so gekocht u. gesaltzen'; Sült Kaapstat 'Eingemacht Kohl'; Sült Oat 'Eingemachte bohnen'; Sea sült 'Schweins Sültze'; Lihha Sült 'Eingesaltzen fleisch'; (Helle 1732: 181) sült 'die Silze, was ausgekocht und eingesalzen ist'; sültkapstad 'eingemacht Kohl'; sült-oad 'eingemachte Bohnen'; lihha-sült 'eingesalzte Fleisch'; sea-sült 'die Schwein-Silze'; (Hupel 1780: 274) sült, süldi r., d. 'Sülze, alles aufgekochte und eingesalzene'; sea sült 'Schweinsülze'; sültkapstad r., d. 'geböhnter Kohl'; (Hupel 1780: 473) sült r., d.; silt r. 'Silze'; (Lithander 1781: 159) Wüllitud porsa sült 'Gefüllte Ferkelsültze'; (Hupel 1795: 268) silt, -i r. 'Sülze'; (Hupel 1818: 561) sült r., d.; silt r. 'Sülze'; jahhe lihha d. 'Sülzfleisch'; (Lunin 1853: 173, 180) silt, -i r. 'студень'; sült, -di r. d. 'студень, холодное'
Murded: sült, `süldi R(`sülti VNg Vai); sült, `süldü Kuu; sül´t, sül´di (-l-) eP M TLä TMr San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1215 sül´t, sül´di 'Sülz, Gallert'; Wiedemann 1893: 1100 sül´t, sül´di 'Sülz, Gallert'; Wiedemann 1869: 1215 sül´tima 'naβ machen, einweichen'; Wiedemann 1893: 1101 sül´tima 'naβ machen, einweichen'; ÕS 1980: 679 sült;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sulte 'Sülze, gallertartiger Absud'; sulten 'Sülzen, überh. einmachen'; Schiller-Lübben sulten 'sülzen, überh. einmachen'
Käsitlused: < kasks sulte (EEW 1982: 3011-3012; Raun 1982: 167; EES 2012: 502); < kasks sulten 'sülzen, überh. einmachen' (Liin 1964: 55; Liin 1968: 57); < ? kasks sulten 'sülzen' (EEW 1982: 3012)
Läti keel: lt † zil̃te Sülze < mnd. sulte, nd. sült (nd. = nnd.) (Sehwers 1918: 30, 165); lt zil̃te Sülze < nd. sült 'Sülze'; zulši Sülze < mnd. sulte 'Sülze' (Sehwers 1953: 164, 165); zilte Sülze, Sülzfleisch < mnd. sulte (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm syltty [1637] paloitellusta lihasta ja sisälmyksistä keitetty hyytelö / Sülze; Häcksel < rts sylta '(päästä ym. huonommista teuraspaloista keitetty) syltty' (‹ kasks sulte 'syltty; suolavesi') (SSA 3: 230); lv zuĺ̄t̀ Sülz (Kettunen 1938: 402); lv zuļţ sült; galerts (LELS 2012: 378)

tellima, (ma) tellin 'taotlema, teha laskma' < kasks stellen, sks (be)stellen

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 192) tellitama d. 'заказывать; вмѣсте приходить'
Murded: `tellima (-mä) 'paluma, kutsuma; seadma, reguleerima' R S L KPõ Iis Trm Lai Plt SJn; `tel´ma Mar Vig Tõs Kõp; `tel´mä (-me) Kod KJn eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tellama, -ata (-ada) '= tel´lima'; tel´l´ima, -in 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; tel´litama '= tellima'; Wiedemann 1893: 1143 tel´l´ima, -in (tellama, tel´l´itama, tõllama) 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; ÕS 1980: 704 tellima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; betreiben, machen; einrichten'; be-stellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; Schiller-Lübben stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; trachten nach etwas'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; MND HW III stellen 'in bestimmter Weise stellen, richten'; bestellen '(Waren) bestellen; eine Botschaft bestellen, etw. verrichten; anweisen, hinweisen'
Käsitlused: < kasks stellen, vrd sks bestellen (EEW 1982: 3123-24); < kasks stellen (Raun 1982: 174; EES 2012: 523)
Läti keel: lt stellêt stellen; senden, schicken < mnd. stellen 'stellen; liefern, hinstellen, bereitstellen' (Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 95);
Sugulaskeeled: sm tellätä < rts ställa (SKES: 1476); lvS tell, telub; tel´l´, -ub stellen; ordnen, einrichten; ausrichten, bestellen (SLW 2009: 194); lv te`ĺĺə̑ stellen, ordnen, bestellen; sich anschicken, vorgeben < kasks stellen (Kettunen 1938: 412)

tihtima, (ma) tihin 'kinni toppima, takutama' < kasks, sks dichten

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `tihtima '(laevakülgi) tihendama' Krj Emm Var Khn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihtima, tihin 'dicht machen, kalfatern'; Wiedemann 1893: 1154 tihtima, tihin 'dicht machen, kalfatern'; ÕS 1980: 710 tihtima '(takkudega) kinni toppima';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dichten 'dicht machen, füllen'; MND HW I dichten 'dicht machen, ausfüllen; kalfatern'
Käsitlused: < sks dichten ~ kasks ? dichten ~ ee tiht (EEW 1982: 3150); < kasks dichten (Raun 1982: 175); < kasks dichten 'kalfatern, dicht machen' (GMust 1948: 22, 93); < sks dichten 'tihendama, tihtima' (EKS 2019)
Läti keel: lt diktêt, sadiktêt zusammenfügen < mnd. dichten 'dicht machen, ausfüllen, Fugen dichten' (Sehwers 1953: 26)
Vrd triivima2

topp2, topi 'punn, prunt, tropp' < kasks stoppel 'Stoppel'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) topp (tropp) 'weiche zur wunden'; (Hupel 1818: 250) topp, -pi r. 'Pfropf, Stöpfel'; (Lunin 1853: 198) topp, -pi r. 'пробка, втулка, затычка'
Murded: topp, toppi 'punn; tropp' VNg Jõh; topp, topi Khk Kaa Krj Pöi Muh Käi Mar Kse Juu Pee Kad Sim (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 topp, topi, topa 'Propfen, Stöpsel'; Wiedemann 1893: 1172 topp, topi, topa 'Propfen, Stöpsel'; ÕS 1980: 720 topp 'tropp (= nutsak, topp)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppel 'Stoppel'; stoppen 'zustopfen, verstopfen; anhalten, hindern'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; fließende Bewegung hindern'
Käsitlused: < ee toppima ~ ? kasks stoppe (EEW 1982: 3237); < asks stopp(e) ~ ee deskr-sõna (Raun 1982: 180); < asks stoppen 'Propf' (Liin 1964: 58; EES 2012: 540; EKS 2019)
Sugulaskeeled: sm toppi, stoppi seisaus, pysähdys; este < rts stopp (SSA 3: 310); sm topata pysähtyä, lakata; pysäyttää, lopettaa / stoppen < rts stoppa; vdj topata pysäyttää < sm (SSA 3: 310)

toppima, (ma) topin 'sisse suruma, täitma' < kasks stoppen 'stopfen'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 118) topma, Toppin, top∫in, topnut '∫topfen'; (Göseken 1660: 297) toppima 'Stopffen'; (Göseken 1660: 667) toppima 'Ausstopffen'; toppima 'Stopffen (Loch)'; (Göseken 1660: 413) kinni toppima 'verstopffen (die Ohren)'; (Vestring 1720-1730: 254) Toppima 'Stopfen'; (Helle 1732: 190) toppima 'stopffen'; (Hupel 1780: 287) topma d.; toppima r., d. 'stopfen'; (Hupel 1818: 250) toppima r. d.; topma d. 'stopfen'; (Lunin 1853: 198) toppima r. d. 'затыкать, забивать'
Murded: toppima R(tuppima Vai); toppima S L Ris Juu JMd JJn Koe Kad VJg Sim I Äks VlPõ; `top´ma (-me) eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 toppima, topin 'stopfen, stossen, drängen'; Wiedemann 1893: 1172 toppima, topin (toppama) 'stopfen, stossen, drängen'; ÕS 1980: 720 toppima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppen 'stopfen, verstopfen'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; füllen, stopfen; fest stecken, stopfen'
Käsitlused: < kasks stoppen, sks stopfen (EEW 1982: 3237-38); < kasks stoppen (Raun 1982: 180; Ariste 1963: 105; Liin 1964: 54; EES 2012: 540)
Sugulaskeeled: sm topata [1880] ahtaa täyteen; täyttää; pehmustaa / vollstopfen; auswattieren, auspolstern; ausstopfen < mrts stoppa 'pysäyttää, estää; tukkia, täyttää' (‹ kasks stoppen = khol stoppen); is toppa- topattu; krj topata pehmustaa topauksin, topata; parsia < sm (SSA 3: 310); lv te`ppə̑, tö`ppə̑ stopfen, hereinstossen < kasks stoppen (Kettunen 1938: 413)

triikima, (ma) triigin < kasks striken 'streichen'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 10) kui süddame al wallutab siis wannad naesed trikiwad tedda; (Hupel 1818: 252) trikima r. d. 'streichen, bügeln, plätten'; (Lunin 1853: 199) trikima r. d. 'гладить, стирать, утюжить'
Murded: `triikima 'ääretasa mõõtma; siledaks pressima; hõõruma, masseerima' R Jäm Emm Rei Mar Mär Kse KPõ I Plt; `triik´mä Kod TLä San Har Plv Vas Se; `riikima (-me) Sa Muh Vig Pä; `riikmä (-me) Vil M (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīk, trīgi 'Streichen'; trīkima, , -gin; trīkmä (d) 'streichen, plätten, bügeln, streicheln'; Wiedemann 1893: 1197 trīk, trīgi 'Streichen'; trīkima, , -gin; trīkmä (d) 'streichen, plätten, bügeln, streicheln'; ÕS 1980: 726 triikima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 striken 'glätten, plätten'; strik-iseren 'Schabeisen der Gerber'; Schiller-Lübben streichend etwas thun, eben machen, plätten; MND HW III strîken '(Kleidungsstücke) am Körper glatt ziehen, glatt streichen, plätten, bügeln'
Käsitlused: < kasks striken (EEW 1982: 3269; Raun 1982: 181; EES 2012: 545)
Läti keel: lt *strĩķêt [1638 ∫triekeju] streichen < mnd. strīken (Sehwers 1918: 97, 160); lt strĩķêt streichen, die Sense, Ziegelsteine streichen; Wäsche bügeln, das Getreidemaß abstreichen < nd. strīken 'streichen, schärfen, etze, das Kornmaß abstreichen, hlätten, plätten' (Sehwers 1953: 125); lt strĩķdzelze Plätteisen < nd. strīkīsen 'Streich-, Plätteisen' (Sehwers 1953: 125);
Sugulaskeeled: lv strīk̆kə̑, strīktə̑; trīk̆kə̑ schärfen; streichen < kasks striken (Kettunen 1938: 382, 383; 431); lv krīk̀-rōda, trīk̀-rōda Plätteisen (Kettunen 1938: 155, 431)
Vrd triiki

vehkima, (ma) vehin 'käsi liigutama' < kasks vechten, sks fechten

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: (Helle 1732: 207) wehtleb 'es zeigt sich ein phaenemenon am Himmel'; (Piibel 1739) ma wehhin omma moögaga nende silma ees; (Hupel 1780: 309) wehtleb 'es ist ein Himmelszeichen zu sehen'; (Hupel 1818: 281) wehklema d. 'sich flechten'; (Lunin 1853: 226) wehklema d. 'виться, заплетаться'
Murded: `vehkima (-mä) 'käsi liigutama; kiiresti töötama, tegutsema' R Sa Muh Mär Kse Tor Hää sporK Iis; `vehkmä Mar Kod; `veh´kmä Hel Nõo Kam San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1485 wehkima, -hin (wehtima) 'blinken lassen'; mȫgaga wehkima 'fechten'; wehtima, wehin '= wehklema'; wehklema (wõhklema, wehtlema) 'fechten, wedeln, mit Händen und Füssen herumfechten'; Wiedemann 1893: 1341 wehkima, -hin (wehtima) 'blinken lassen'; mȫgaga wehkima 'fechten'; wehklema (wõhklema, wehtlema) 'fechten, wedeln, mit Händen und Füssen herumfechten'; wehtima, wehin '= wehklema'; ÕS 1980: 781 vehkima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vechten 'fechten, streiten'; Schiller-Lübben vechten 'die Hände oder Arme hin und her rasch bewegen; mit den Händen um sich schlagen, fechten, streiten'; MND HW I vechten 'kämpfen, fechten, streiten; mit den Händen fechten, die Hände, Arme heftig bewegen'
Käsitlused: < kasks vechten (EEW 1982: 3780); < vrd sm vehkiä, kasks vechten (Raun 1982: 201); < asks vechten 'kätega vehkima; võitlema' (EES 2012: 597)
Läti keel: lt pektiņš Gefecht < kasks vechtinge 'Gefächt, Schlägerei' (Sehwers 1918: 36, 155; Sehwers 1953: 87);
Sugulaskeeled: sm vehdata toben, tollen; sich zu schaffen machen < asks vechten 'fechten, streiten, kämpfen; fuchteln' ~ vrts fäkta 'fechten, kämpfen' (Bentlin 2008: 198)

vittima, (ma) vitin 'lupjama, valgendama' < kasks witten 'tünchen'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 290) Wikkitut 'Geweist, getüncht Rev.'; (Piibel 1739) Kül Jummal sind lööb, siña wikkitud sein; (Hupel 1780: 312) wikkitud H. 'geweitzt, getüncht'
Murded: vittima 'lubjapiimaga valgendama' Sa (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503, 1523 wikkima, wikin 'tünchen, weissen, mit Kalk'; wit´t´ima, witin (P) = wikkima; Wiedemann 1893: 1357, 1374 wikkima, wikin (wikitama) 'tünchen, weissen, mit Kalk'; wit´t´ima, witin (P) = wikkima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 witten 'weiss machen; tünchen'; Schiller-Lübben witten 'weiß machen, albare'
Käsitlused: < ee vitt 'Tünche' (EEW 1982: 3896)
Läti keel: lt vitêt weißen, weiß tünchen; bleichen < mnd. witten 'weiß machen' (Sehwers 1918: 165; Sehwers 1953: 159; Jordan 1995: 110);
Sugulaskeeled: lv vi`ttə̑, vit̆tuʙ weissen, anstreichen < kasks witten 'weiss machen' (Kettunen 1938: 491); lv vittõ valgendada, lubjata; balsināt (LELS 2012: 368)
Vt vitt

võltsima, (ma) võltsin 'valetama; väärendama' < kasks valschen 'fälschen'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 225) Wölskma /e 'Luegen'; (Gutslaff 1647-1657: 225) Kunn nem. wolsckwat minnu perrast; (VT 1686) nink keüme Pimmedän / sis wölsime / nink ei teh mitte Töttet; (Hupel 1780: 315) wölsma d. 'lügen'; (Hupel 1818: 290) wölsma d. 'lügen'; (Lunin 1853: 233) wölsma d. 'лгать'
Murded: `võl´tsima Tor Hää Saa Hag JMd Koe VJg Trm Kod Plt KJn; `võl´ssma eL(`võl´tsma Ran Nõo Rõn) (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´sima, -in; wõl´sma (d) (wõl´tsima) 'lügen'; Wiedemann 1893: 1395 wõl´sima, -in; wõl´sma (d) (wõl´tsima) 'lügen'; ÕS 1980: 803 võltsima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valschen 'fälschen'; velschen 'falschen, betrügen'; velscherie, velschinge 'Fälschung, Betrug'; velschener, velscher 'Fälscher, Betrüger, Falschmünzer'; Schiller-Lübben valschen 'fälschen'; velscherie 'Fälscherei, Betrug'; velschener, velscher 'Fälscher, Betrüger, Falschmünzer'; MND HW I valschen 'fälschen'; velschen 'fälschen, verfälschen; verändern, falsch machen'; velschinge 'Fälschung, Betrug (erst im 16. Jh.)'; velschenêr(e), velschêr(e) 'Fälscher, Verfälscher, Betrüger, im bes. Falschmünzer'
Käsitlused: < asks falschen (Liin 1964: 45); < kasks velschen 'fälschen', vrd rts förfalska (Raag 1987: 337)
Sugulaskeeled: sm falskata, valskata [1580] pettää, syödä sanansa; väärentää; mennä rikki; vuotaa / hintergehen, fälschen; nachgeben, lecken < mrts falska 'väärentää; pettää, vietellä' (‹ kasks falschen) (SSA 1: 111)
Vt võlts

värkima, (ma) värgin 'kapja või sõrga lõikama' < kasks werken 'den Huf auswirken'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `värkima Jõe Hlj VNg Lüg Kaa Pöi L K I; `vär´kma Mar Vig; `vär´kmä (-me) Kod KJn M Kam San V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476 wär´kima, -gin 'wirken, bearbeiten'; kabja wär´kima 'den Huf auswirken'; Wiedemann 1893: 1333 wär´kima, -gin 'wirken, bearbeiten'; kabja wär´kima 'den Huf auswirken'; EÕS 1937: 1692 värkima 'kapja ([aus]wirken)'; ÕS 1980: 810 värkima 'kapja rautamisel tasandama';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 werken, warken 'schaffen, thun, machen, spec. weben, sticken, schmieden, Teig wirken, den Acker bestellen usw.'; Schiller-Lübben werken, warken, wirken, wurken 'wirken, arbeiten, thätig sein'
Käsitlused: < kasks werken (warken) (EEW 1982: 3986); < asks werken 'tegutsema; töötlema' (EES 2012: 621)
Läti keel: lt † vẽrķêt den Pferdehut auswirken < kasks werken (Sehwers 1918: 164); vērķēt (den Pferdehuf) auswirken < kasks werken (Jordan 1995: 109)

veebiliides @ veebihaldur