?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 70) krassima 'kratzen'; (Göseken 1660: 429) krassima 'kratzen'; (Hupel 1818: 100) kratsma r. d. 'kratzen'; (Masing 1825: 79) [peawad] tullist wallu ja pärrast paisetust teggema, mis kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; (Lunin 1853: 72) kratsma r. d. 'чесать'
- Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V(-mõ Krl); `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi Vig Kse Han Vän Tor Saa SJn; `rat´sma Var KJn sporM(-me) (EMS III: 816); `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo (EMS III: 916)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; Wiedemann 1893: 384 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
- Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' (EEW 1982: 890; EES 2012: 182); < asks kratzen 'kratsima, kraapima' (EKS 2019)
- Läti keel: lt skrāpēt kraapima, kratsima (ELS 2015: 343)
maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
- Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
- Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
- Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
- Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
- Vt maaler. Vrd värvima
tantsima, tantsida 'tantsima' < kasks danzen, sks tanzen
- Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
- Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Tansyalk, Hanß (tantsima + jalg); (Müller 1600-1606: 349) Roside pæl piddame keuwma, echk tantzma, niñck suhre Auwo sid: sÿn ellama; (Müller 1600/2007: 582) Roside pæl piddame keuwma, echk tantzma (26.07.1605); (Rossihnius 1632: 364) Kui enge Herodesse ajast|aicka peiw olli, sihs tantzis Herodisse Tütter neine ehn; (Stahl 1637: 47) tantzima, tantzin, tantzi∫in, tantzinut 'Dantzen'; (Brockmann 1639: 122) Tantzkut agkas röhmsast Jalgk; (Göseken 1660: 297) tantzima 'Tantzen'; (Göseken 1660: 653) Tanzima 'Tantzen (saltare)'; (Virginius 1687-1690) Nink Tawid Tantsis keige jouwoga Issanda ees; (Vestring 1720-1730: 242) Tantsma | Tantsima 'Tantzen'; (Helle 1732: 186) tantsima 'tanzen'; (Piibel 1739) wata kui Silo tütred wälja tullewad riddastikko tantsima; (Hupel 1780: 280) tantsima, tantsma r., d. 'tanzen'; (Hupel 1818: 240) tantsima u. tansma r., d. 'tanzen'; (Lunin 1853: 189) tantsima; tansma r., d. 'плясать, танцовать'
- Murded: `tantsima (-n´-) R S L Ris Juu Jä ViK sporI Plt KJn Vil; `tan´tsma (-me) Mar Tõs Khn Kod M TLä; `tan´dsma T V (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tan´tsima, -sin; tan´tsma (d) 'tanzen'; Wiedemann 1893: 1117 tan´tsima, -sin; tan´tsma (d) (tan´sima, tantsuma, tansuma) 'tanzen'; ÕS 1980: 695 tantsima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 danzen 'tanzen'; Schiller-Lübben dansen, danzen 'tanzen'; MND HW I dansen 'tanzen, springen'
- Käsitlused: < sks tanzen (EEW 1982: 3075-76); < kasks danzen (Raun 1982: 171); < kasks dansen, danzen (Ariste 1963: 104; Liin 1964: 60; EES 2012: 514)
- Läti keel: lt dañcuôt [1638 dantzoht] tanzen < mnd. danzen (Sehwers 1918: 86, 145); lt dañcuôt, dancêt tanzen < mnd. danzen (Sehwers 1953: 25);
- Sugulaskeeled: sm tanssia [1784] < rts dansa (SSA 3: 268; SKES: 1225-26); is tantsiaɢ (Mii, Hev, Kos) tantsida (Laanest 1997: 195); lvS dan´š, -ub ~ da°n´š, -ub tanzen (SLW 2009: 53); lv dan̄´tšə̑ tanzen < vrd lt tanzuot (Kettunen 1938: 36); daņtšõ tantsida; dejot, dancot (LELS 2012: 52)
- Vt tants