[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kross, krossi 'rahaühik' < kasks grosse(n) 'Groschen'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 36) ninck ∫ait üx igkalick omma gro∫∫i 'vnd empfieng ein jglicher ∫einen Gro∫chen'; öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; (Göseken 1660: 430) Rossi 'grosch'
Murded: kross, `krossi 'rahaühik' R; kross, krossi Hi; kros´s, krossi Jäm Mar Tõs T V; kros´s, kros´si K I; ros´s, rossi Sa Kse Pä M
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 kros´s´, kros´s´i (ros´s´) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; Wiedemann 1893: 392; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
Käsitlused: < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош (EEW 1982: 997); < kasks grosse(n) (Raun 1982: 52); < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' (Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48); < asks grosse, krosse 'kross' (EES 2012: 184); < asks grosse, grossen 'kross' (EKS 2019)
Läti keel: lt grasis Groschen < mnd. grosse (Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62);
Sugulaskeeled: vdj groošša, groošši kross (endisaegne münt); грош (VKS: 238); lvS groš Groschen (SLW 2009: 58); lv groš̄ Groschen < slaavi [Endzelīns] (Kettunen 1938: 61); groš kross; grasis (LELS 2012: 65)

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'malen'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) saab meddÿ Silmade ette malituth; (Müller 1600/2007: 174) malib kaas keickede Inimeste silmade ette (25.12.1601) 'maalib silme ette'; (Rossihnius 1632: 203) Kui enge sel ammetil, kumb lebi se sädusse tappab, ninck neine kiwide sisse mahlitut; (Stahl 1637: 88) mahlima 'Malen'; (Piibel 1739) keik nende malitud kuiud hukka saatma; (Hupel 1780: 211, 214) maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; (Lithander 1781: 503) mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle kui sa tahhad ja moistad; (Hupel 1818: 132) maalma d. 'malen'; (Lunin 1853: 98, 102) maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maaĺma Kod KJn Vil M Puh San V (EKI MK); maal, `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-ĺ), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; Wiedemann 1893: 580 mālima, -lin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima;
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z. B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' (EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EES 2012: 269)
Läti keel: *malêt malen < mnd. mālen (Sehwers 1918: 153);
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] malen < mrts mala, maala 'maalata, kuvata' (‹ kasks mālen) (SSA 2: 135); sm maalata < asks mâlen ~ rts måla (Bentlin 2008: 141-142); vdj maalia halvasti värvida, plätserdada; грубо, неумело раскрашивать (VKS: 682); lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] malen (SLW 2009: 117); lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ malen, anstreichen; mōĺ Farbe (Kettunen 1938: 229); mǭļţõ maalida; gleznot, krāsot (LELS 2012: 192)
Vt maaler. Vrd värvima

pilt, pildi 'pilt, maal, foto' < kasks bilt 'Bild'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 42) Pild, pildi∫t 'Bild'; (Stahl LS I 1641: 49) ep kahs ∫e kulda∫e Bildi 'noch das gülden Bilde'; (Gutslaff 1648: 208) Palck /e 'Bilde'; (Göseken 1660: 283) pild, -i 'Bild'; (Göseken 1660: 565) pild (kuju, skulptuur) 'Bild (statua)'; (Göseken 1660: 751) üx suhr pild (tohutu suur kuju) 'Ruland (colossus)'; (Göseken 1660: 421) kohho (pilt, kujutis) 'bild'; (Göseken 1660: 207) kohho 'gemälde (pictura)'; kojo 'gemälde (pictura)'; (Helle 1732: 121) kuio 'das Bild'; (Hupel 1818: 181) pild, -i r. d. 'Bild, Kupferstich, Gemälde'; (Lunin 1853: 140) pild, -i r. d. 'картина'
Murded: pilt, `pildi Kuu Lüg IisR Vai; pil´t, pildi (-l´-) Sa Muh Rei L sporKPõ I Plt KJn eL (EKI MK; EMS VII: 481)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 903 pil´t, pil´di 'Bild'; Wiedemann 1893: 818 pil´t, pil´di 'Bild'; ÕS 1980: 514 pilt;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 belde (belt), bilde (bilt) 'Bild; Vorbild, Muster'; Schiller-Lübben belde, belt, bilde, bilt 'Bild; Vorbild, Muster'; Schiller-Lübben bilt (s.v. belde) 'Bild'; MND HW I bē̆lde, bilde, bē̆lt, bilt 'Bild (Malerei und Plastik), Figur; Abbild, Sinnbild, Vorbild, Beispiel, Muster'
Käsitlused: < sks Bild ~ kasks bilt (EEW 1982: 2056-2057); < kasks bilt (Raun 1982: 122; Ariste 1963: 101); < kasks bilde, bilt (Liin 1964: 53); < asks bilde, bilt 'pilt; mudel, eeskuju; muster' ~ sks Bild 'pilt; ettekujutus' (EES 2012: 370); < asks bilt 'pilt' (EKS 2019)
Läti keel: lt bil̃de [1638 Bilde] Bild < mnd. bilde (Sehwers 1918: 83, 143); bilde Bild < mnd. bilde (neben bēlde/bĕlde) (Jordan 1995: 55);
Sugulaskeeled: lv bīlda, bīldə̑ Bild < kasks bilde (Kettunen 1938: 23); lv bīlda pilt; bilde (LELS 2012: 44)

sant, sandi 'kerjus, vigane' < kasks sante 'heilig'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Santh, Mert; (Tallinna Linnaarhiiv 1571) Santekarck, Jurgen ''sandikark''; (Tartumaa 1582) Sondyhans = ? Sandi Hans; (Müller 1600-1606: 312) kuÿ nedt paliadt nĩck Allaste Santit tullema; (Müller 1600/2007: 110) keriab kudt v̈x waÿne Sant (23.01.1601); (Stahl 1637: 37) ∫ant, ∫anti∫t 'Ein armer'; (Brockmann 1643: 171) Olcko Kucker sant echk rickas; (Gutslaff 1648: 208) Sant/e 'Betler'; (Göseken 1660: 611) Sant, -i 'armer'; sant, -i 'betler'; (Göseken 1660: 697) wanna santi kuub 'betlers Mantel'; (Göseken 1660: 630) subbi sant 'gar arm'; (Hornung 1693: 28) Sant, Sandi / Acc. pl. Santa 'ein Bettler'; (Hornung 1693: 61) Sant, Sandi / Comp. Sandimb 'schlecht; Bettlerisch'; (Vestring 1720-1730: 215) Sant, -di 'Arm, schlecht, gering, ein Bettler'; (Helle 1732: 173) sant, g. i 'arm, schlecht, gering; ein Bettler'; (Helle 1732: 351) Puhho olleme rikkad, teise sandid 'bald reich, bald arm, bald gar nichts'; (Piibel 1739) omma wennale, omma häddalissele ja omma sandile ommal maal; (Hupel 1766: 102) nemmad peawad santi wisil omma leiba moisas palluma; (Hupel 1780: 264) sant, sandi r.; santi d. 'der Bettler; schlecht, arm, gering'; (Hupel 1818: 216) sant, -i d.; sandi r. 'schlecht; arm; gering; ein Bettler'; (Lunin 1853: 167) sant, -i d.; sandi r. 'худой; бѣдный, убогiй, нищiй'
Murded: sant, `sandi 'paha, halb; kerjus; vigane' R(`santi VNg Vai); san´t, sandi eP sporeL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1109 san´t, san´di 'arm, ärmlich, Bettler'; Wiedemann 1893: 1004 san´t, san´di 'arm, ärmlich, Bettler'; ÕS 1980: 618 sant;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sante 'heilig (von Heiligennamen)'; santen, santelen 'Weichen, heiligen, santificare'; Schiller-Lübben sent, sunt(e) 'sanct'; MND HW III sante, sente, sinte, sünte 'sanctus'
Käsitlused: < kasks sante 'heilig' [‹ lad sanctus] (EEW 1982: 2699-2700); < kasks sante 'püha' (Raun 1982: 152; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 43; EES 2012: 460)
Sugulaskeeled: sm santti [1787; 1564 sanchtt johannexen] arkipyhä / nicht auf einen Sonntag fallender kirchlicher Feiertag < rts, vrd mrts sankte 'pyhä' (‹‹ lad sanctus) (SSA 3: 155; SKES: 368); lvS san´d, san´ted/san´tid [1828 ∫and] schlecht; schwach, elend; arm, Bettler (SLW 2009: 172); lv san̄´`t´, san̄´`t Bettler; gebrechlich, lahm; schwach, elend; arm < lad sanctus (Kettunen 1938: 354-355); saņt sant, kerjus; ubags (LELS 2012: 280)

veebiliides @ veebihaldur