[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < kasks hütte 'Hütte'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 30) hüt, -ta d. 'горница, хижина'
• Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´, hüti 'Hütte'; Wiedemann 1893: 1278 hüt´t´, hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
• Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks... (EEW 1982: 474); < asks hütt(e) (Raun 1982: 16); < sks Hütte ~ asks hutte (EES 2012: 86); < asks hutte 'maja, onn' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766; hytty 1678] koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte < rts hytt 'hytti, koju' (‹ asks hütt, hütte) (SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231)

kütt, küti 'jahimees' < kasks schütte 'Schütze'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 105) Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; (Göseken 1660: 458) Kütti kuub 'schützen-Rock'; (Göseken 1660: 459) kütti 'schütze'; (Hornung 1693: 33) Püssi-Mees 'ein Schütze'; (Virginius 1687-1690) Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; (Vestring 1720-1730: 98, 192) Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; (Helle 1732: 123) küt 'der Schütz'; (Helle 1732: 163) püssi-mees 'der Schütze'; (Piibel 1739) Ja küttid tewad temmale kibbedat ja lassewad ammoga; (Hupel 1780: 183, 193) kit r., d. 'Schütze, Jäger'; küt, kütti r., d. 'Jäger, Schütz'; (Hupel 1818: 87, 105) kit, -ti r. d. 'Schütze, Jäger'; küt, -ti r. d. 'Schütz, Jäger'; (Lunin 1853: 61, 75) kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; kiü, kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
• Murded: küt´t, küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I M TLä San V; kütt, küti Hi; kütt, kütti VNg Lüg; küttä Vai (EMS IV: 721)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; küt´t´ima, -da 'auf die Jagd gehen'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; Wiedemann 1893: 435 küt´t´, küti 'Schütze; Jagd'; kütis käima 'auf die Jagd gehen'; küt´t´ima (küt´mä, küttama) 'auf die Jagd gehen'; õnne-küt´t 'Glücksjäger'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
• Käsitlused: < kasks schutte (EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EES 2012: 215); < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, mrts skytte (Raag 1987: 338, 341); < rts skytta, skytte (SSA 1: 466)
• Läti keel: lt šķutas Schutzbrett < nd. schütt 'Schütze an Mühlenschleusen' (Sehwers 1953: 134);
• Sugulaskeeled: sm kyttä (1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase') metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel; is küttä metsästäjä; krj küttäkoira ajokoira; vdj šküttä metsämies; ee kütt metsämies; lv küt mīez metsämies < mrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' (‹ kasks schutte) (SSA 1: 466; SKES: 257); is küttämês [Porkka, 1885] kütt (Laanest 1997: 92); lv küt̄ mìe̯z Jäger, Schütze < vrd kasks schutte, mrts skytte (Kettunen 1938: 175); lv kitmīez kütt; mednieks (LELS 2012: 125)

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'Latte'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) Lat, lattist 'Latte'; (Gutslaff 1648: 224) Rôde / Latte 'Latte'; (Göseken 1660: 291) latti 'Latte'; (Vestring 1720-1730: 110) Lat, -ti 'Eine Latte'; (Piibel 1739) Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; (Hupel 1780: 201) lat, latti r. 'die Latte'; (Hupel 1818: 116) lat, -ti r. d. 'die Latte'; (Lunin 1853: 85) lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
• Murded: lat´t, lat´i (lati) 'peenike puu' Sa L K I eL; lat´t, lati Hi; latt, latti R(ladi Kuu VNg) (EMS IV: 1000)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; Wiedemann 1893: 462 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 latte 'Latte, tegula'; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'
• Käsitlused: < sks Latte, vrd kasks latte (EEW 1982: 1244); < kasks latte (Raun 1982: 71; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; EES 2012: 229)
• Läti keel: lt † lata [1638 Latte] Latte < mnd. latte (Sehwers 1918: 90, 152); lt lakta, lata, late Latte (Sehwers 1953: 68); lata Latte, Dachlatte < mnd. latte (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: vdj latti laudi (ritvadest või lattidest lagi); жердный настил (VKS: 584); lv lat̄´ Latte < sks (Kettunen 1938: 185); lv laţ latt, roovlatt; lata, latiņa (LELS 2012: 160)

lüht1, lühi 'latern' < kasks lüchte 'Leuchte'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) lücht, lüchti∫t 'Latern'; (Gutslaff 1648-1656) tulli sinna lüchtede Kahn, Törwakühnlade kahn, n. söddarihsta kahn; (Göseken 1660: 291) Lücht, -i 'Leuchte'; (Göseken 1660: 485) lüchte, -i 'Latern'; (VT 1686) sis tulli temmä sinnä Törwakühnle Lüchtä n. Söarihstoga; (Vestring 1720-1730: 125) Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; (Helle 1732: 134) lüht 'die Laterne'; (Helle 1732: 322) lüht 'die Leuchte'; (Piibel 1739) tulleb ta senna lühtide lampide ja söariistadega; (Hupel 1780: 210) lüht, lühi r. lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Hupel 1818: 130) lüht, lühi r.; lüht, lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; (Lunin 1853: 96) lüht, lühhe r.; lüht, lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
• Murded: lüht, lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t, lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se (EMS V: 797)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'; Wiedemann 1893: 557 lüht, lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
• Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' (EEW 1982: 1460; Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96); < kasks luchte, lüchte (SSA 2: 116-117)
• Läti keel: lt lukte, lukts (1638 Luckte) Leuchte < mnd. luchte (1530, im ersten Gesangbuch von Riga) (Sehwers 1918: 33, 91); lt lukts, lukte < mnd. luchte 'Leuchte, Laterne'; likte, likta < dt. Licht (Sehwers 1953: 72, 73); lukte Leuchte, Laterne, Fackel < mnd. luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' (Jordan 1995: 76);
• Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] valaisin / Laterne, Leuchte < mrts lykta 'lyhty' (‹ kasks luchte, lüchte) (SSA 2: 116-117)

lüht2, lühi 'voki osa' < kasks vlucht 'Flug, Flügel'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 210) lühte hakid r. 'die Haken in den Flügeln der Spule'; (Hupel 1818: 185) plüht, plühhi Pp. 'Spulen-Flügel am Spinnrade'
• Murded: lüht, lühi 'voki osa' R(lühü Jõh, lüht, `lühti VNg Vai); lüht (lüh´t), lühi L K I M TMr Võn; lühi IisR Rid Rak (EMS V: 797)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht, lühi (plüht) 'Spulenflügel (am Spinnrocken)'; Wiedemann 1893: 557 lüht, lühi (plüht, luht) 'Spulenflügel (am Spinnrocken)';
• Saksa leksikonid: MND HW I vlucht 'Flug, Fliehen der Vögel, Flugbild; fliegendes Getier, Geflügel; Flügel, Fittich'
• Käsitlused: < kasks vlucht 'siipi' (SSA 2: 117); < rts flyht 'voki osa' ~ asks vlucht 'lend; tiib; lendav' (EES 2012: 266)
• Sugulaskeeled: sm lyhty, lyhti (1787) siivenmuotoinen rukin osa / Flügel der Spindel am Spinnrad; is lüht́ü < rts flykt, flyht, flikt (SSA 2: 117); vdj lühti lüht (vokil); гребень веретена (VKS: 673)

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'Bütte'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 301) Sadda pütti öli; (Gutslaff 1648: 221) Puetti uwrd, -e 'Ki͠ming'; (Gutslaff 1648: 242) Pütt /o 'Tonne'; (Gutslaff 1648: 224) Püttikenne 'Lechel'; (Gutslaff 1647-1657: 80) se wessi löppis erra se pütticko sissest; (Göseken 1660: 585) pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; (Göseken 1660: 392) karrane püttiken (plekknõu) 'blächern büchslein'; (Hornung 1693: 33) Püt, Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; (Vestring 1720-1730: 192) Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; (Helle 1732: 163) püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; (Helle 1732: 348) Nenda kui püt on, nenda kaas 'dignum patella operculum'; (Hupel 1780: 249) püt, -ti r., d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; (Hupel 1818: 194) püt, -ti od. selt. -ta r. d. 'Bütte, Tonne, Faß, hölzernes Gefäß'; (Lunin 1853: 151) püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
• Murded: pütt, pütti R(pütti, püdi VNg); püttü, püdü Kuu Vai; püt´t (-tt), püti S(pütt, püta Jäm Kär Kaa); püt´t, püti L(pütt, püta Kse Var Tõs Hää); püt´t, püti K I M T; püt´t, pütü Võn San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; Wiedemann 1893: 912 püt´t´, püti; pütt, pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
• Käsitlused: < kasks bütte, vrd sks Bütte (EEW 1982: 2352); < kasks butte (Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; EES 2012: 408); < kasks bütte (SKES: 674); < asks Butt, Butte (Liin 1964: 53)
• Läti keel: lt bute [1638 Buttes] Butte < nd. butte (Sehwers 1918: 85, 145);
• Sugulaskeeled: sm pytty [1637] kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel < mrts bytta (SSA 2: 452; SKES: 674); is püttü; krj pytty; vdj pütt´sü < sm (SSA 2: 452); vdj püttü pütt, puunõu; кадка, деревянная посуда (VKS: 1017); lvS pütt [1769 pütki] Fass (SLW 2009: 161-162); lv pit̄ (püt̄) Tonne < vrd sks Bütte, rts bytta (Kettunen 1938: 293); pit pütt, tünn; muca, muciņa; bentsīnpit, tȭra pit bensiinivaat, tõrvatünn; benzīna muca, darvas muca (LELS 2012: 43, 245)