[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aalandi|juur, -juure 'vaak (rohttaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'Alantwurzel' Osaliselt tõlkelaen.

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 312) Alandi Juur, Alandi Rocht 'Aland'; (Helle 1732: 297) Alandi jured 'Alant-Wurzel'; (Hupel 1766: 21) Kewwade kaewa ennesele üles need Alandi juured; (Hupel 1780: 141) alandi juur (r.) 'Alantwurzel'
• Murded: aalant, aalandijuur Jäm (EMS I: 49); aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūr´ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūr´ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant (d) 'Alantwurz, Glockenwurz';
• Käsitlused: < sks Alantwurzel (Teilübersetzung) (EEW 1982: 3); < kasks ālant (-d) (Liin 1964: 58)
• Läti keel: lt ālants Alant (Pflanze) < mnd. ālant (Sehwers 1953: 6); ālanda, ālande < mnd. ālant 'Alant' (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri; 1788 aalanninjuuri] isohirvenjuuri / Alant < rts, vrd mrts aland, rts ålandsrot, kasks alant (SSA 2: 269)

laad, laadi 'püssipära' < kasks lade 'Lade'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 479) luude kaas öhhe püssi lahdi ehhitama (? püssitoru kaunistama) 'einlegen (ein Rohr mit Knochen)'; (Hupel 1780: 197) püssi laad 'der Flinten-Schaft'; (Hupel 1818: 110, 194) laad r. 'die Breite'; püssi laad r. d. 'Flintenschaft'; (Lunin 1853: 80, 150) laad r. 'ширина'; püssi laad 'прикладъ, ложа'
• Murded: laad, lae R Muh Lä Tõs Ris Hls; laad´, lae Mär Pä Koe KJn; `laadi Vai; laad, laadi VJg Trm; laat´, laadi Puh San V (EMS IV: 753, 774)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lād´, lāe (lāt´, lādi) 'Lade'; püs´s´i lād´ 'Flintenkolben'; Wiedemann 1893: 469 lād´, lāe (lāt´, lāde, lādi) 'Lade'; püs´s´i lād´ 'Flintenkolben'; ÕS 1980: 345 laad, lae '(püssil)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Laffette für ein Geschütz'; MND HW I büssenlāde 'Lafette, Gestell'
• Käsitlused: < sks Lade ~ kasks lade (EEW 1982: 1188); < kasks lade (Raun 1982: 66; EES 2012: 217); < kasks [büssen]lāde (Liin 1964: 46; Liin 1968: 54); < kasks (büssen) lāde, vrd rts... (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt lãde [1638 Lade] Lade < mnd. lade (Sehwers 1918: 90, 152); lāde Flintenschaft < mnd. lāde 'Lafette, Untergestell des fahrsbaren oder eingebauten Geschützes, Pulverkasten, -kammer am Handfeuergewehr' (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: vdj looža püssilaad, -pära; ложа, приклад ружья (VKS: 634)
• Vt laadima

loor, loori 'õhuke (näo)kate' < kasks flôr, sks Flor

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 477) wloor 'traur schleier'; wlohr 'überwurff / (Flor)'; wlor kapp 'haube; Schleyer'; (Hupel 1818: 128) loor-kap r. d. 'Flohrkappe'
• Murded: loor, loori 'õhuke (näo)kate' Sa Muh L; luor, luori KPõ Iis; luor, `luori R; lu̬u̬r´, loori Trv Hls San Krl; ploor VNg Jäm Rei; vluor VNg (EMS V: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 *lōr´, lōri 'Flor'; lōr´-kapp, pale-lōr´ 'Schleier'; Wiedemann 1893: 530 *lōr´, lōri (wlōr´) 'Flor'; lōr´-kapp, pale-lōr´ 'Schleier'; EÕS 1925: 416 loor '(Flohr)'; ÕS 1980: 381 loor; Tuksam 1939: 323 Flor '(dünnerr Stoff) gaasriie';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 flôr 'Flor, Blüte, Kraft, Ansehen'
• Käsitlused: < ... 'Flor, Schleier' (EEW 1982: 1363); < sks Flor (Raun 1982: 79); < asks Flor, vrd sks Flor (Liin 1964: 57); < asks flōr ~ sks Flor 'gaas(riie), loor(riie)' (EES 2012: 250); < asks flōr 'gaasriie, loorriie' (EKS 2019)
• Läti keel: lt pluore Flor (ein Zeug); Schleier; dünner Anzug < mnd. flôr 'Blüte' (Sehwers 1953: 93; Jordan 1995: 82); lt flōrs Flor (dünner Stoff) (VLV 1944: 206);
• Sugulaskeeled: sm fluuri, luuri, luori, pluuri [1733 Floria] harsokangas / Schleier, Flor, Kull < rts flor (‹ asks flōr) (SSA 1: 117); lv plùo̯r´ Schleier < kasks flôr (Kettunen 1938: 304); lv plōr loor; plīvurs (LELS 2012: 249)

marss, marsi 'mastikorv, platvorm masti lõpul' < kasks marse 'Mastkorb, Schiffsmast'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 137) mars-purri r. 'Mars-Segel'; (Lunin 1853: 102) mars-purri r. 'парусъ на марсѣ'
• Murded: marss neer 'nöörid ülemisel marsseilil, milledega saab suure tuule ajal raja maha tõmmata' Ris (EKI MK); (Saareste II: 837)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 mars-puri, mars-seil´ 'Marssegel'; Wiedemann 1893: 573 mars-puri, mars-seil´ 'Marssegel'; ÕS 1980: 408 marss 'platvorm masti lõpul, kus algab teng';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mers(e), mars(e), mersch 'Mars, Mastkorb; der Mast selbst'; Schiller-Lübben merse, (mersche), marse 'Korb oder Helm am Schiffsmast; der Mast selbst'; MND HW II: 1 marse (martze), merse (mersch) 'Topfkastell, Mastkorb des Segelschiffes'
• Käsitlused: < hol mars (EEW 1982: 1508); < kasks marse 'Mars, Mastkorb' (GMust 1948: 36, 83); < hol mars 'korv' (VL 2012: 614)
• Läti keel: lt marszēgele Marssegel (Sehwers 1953: 76);
• Sugulaskeeled: lv mar̄`s Teil des Mastes bei Rahschiffen, Mars; mar̄`s-pūr´az Marssegel (Kettunen 1938: 217); lv mars marss; marss, masta kurvis; marspūŗaz marsspuri; marsbura (LELS 2012: 183)

plaat, plaadi < kasks plate 'Platte'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 592) raud plaati 'plaat (lamina)'; (Virginius 1687-1690) kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; (Piibel 1739) sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; (Lithander 1781: 503) wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; (Hupel 1818: 184) plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; (Lunin 1853: 143) plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
• Murded: plaat, `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat, `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet, laadi Sa Muh; laat´, laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M (EKI MK; EMS VII: 554)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´, lādi '= plāt´'; Wiedemann 1893: 838 plāt´, plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; ÕS 1980: 518 plaat;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2091); < kasks plate (Raun 1982: 124; Liin 1964: 51; EES 2012: 375)
• Läti keel: lt † plãte Platte < mnd. plate (Sehwers 1918: 155); plāte, plāts Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht < mnd. plate 'Platte' (Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: sm laatta [1648] levy, littea kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt < mrts plāta 'tasainen pinta, levy' (‹ kasks plāte) (SSA 2: 33-34); sm laatta Platte, flacher Stein; flach, platt < asks plāte ~ rts plåt (Bentlin 2008: 131); lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ Platte (Kettunen 1938: 303); lv plat plaat; plate; plǭt plaat; plāts (LELS 2012: 247, 248)

plekk1, pleki 'metall' < kasks bleck 'Blech'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 108) kard 'das Blech'; (Helle 1732: 159, 243) plekleier H. 'der Blechschläger, Klempner'; (Piibel 1739) kullasep lööb kullast plekki selle ümber; (Lithander 1781: 503) wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on
• Murded: plekk, plegi (plä-) 'plekkmaterjal' R(plekki Vai); plekk, pleki Jäm Hi Mar KPõ I Ksi Plt T V; lekk (-k´k), leki Sa Muh L KJn Kõp Vil M (EKI MK; EMS VII: 582)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536, 925 lekk, leki '= plekk'; plekk, pleki 'Blech'; Wiedemann 1893: 839 plekk, pleki (lekk) 'Blech'; ÕS 1980: 520 plekk 'õhuke metall';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bleck, blick 'Blech'; blickvlasche 'Flasche von Blech'; Schiller-Lübben bleck, blik 'Blech'; MND HW I blek, blik 'Blech';
• Käsitlused: < kasks bleck 'Blech' (EEW 1982: 2098; Raun 1982: 124; SSA 2: 123; EES 2012: 376; Hinderling 1981: 79)
• Läti keel: lt bleķis Blech < mnd. bleck (Sehwers 1918: 143); bleķis Blech (Sehwers 1953: 14); bleķis Blech; blechernes Gefäß < mnd. blek 'Blech' (Jordan 1995: 56);
• Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [1757] pelti, peltinen maitoastia / Blech; Blechgefäß < mrts bläk 'pelti' (‹ kasks bleck) (SSA 2: 123); sm läkki Blech < asks blek ~ rts bleck, bläck (Bentlin 2008: 140); lv blek̄ Blech < kasks bleck (Kettunen 1938: 24); lv blek, klek plekk; skārds (LELS 2012: 45, 127)