[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kuur, kuuri < kasks schûr 'Scheuer, Scheune'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kuur, kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuur´, kuuri M San V; kuur, `kuuri R (EMS IV: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; Wiedemann 1893: 424 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, ○schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
• Käsitlused: < kasks kûr ~ schur (EEW 1982: 1075); < kasks schûr (Raun 1982: 58); < kasks kūr (SSA 1: 458); < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' (EES 2012: 197)
• Läti keel: lt skũra, skũre das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens < mnd. schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' (Sehwers 1953: 109); lt šķũre, šķũris ein Anbau mit Dach, Abschauere < nd. schũr 'Schauer' (Sehwers 1953: 134); lt kūre, kūris kalade soolamisruum < lv kūŕ ~ ee kuur ‹ asks kûr (Vaba 2020: 995);
• Sugulaskeeled: sm kuuri (1756) kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' (‹ kasks kūr) (SSA 1: 458); lv kūr´ Scheuer, worin Fische eingesalzen werden < kasks kûr (Kettunen 1938: 171); lv kūr kuur; šķunis (LELS 2012: 153)

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < kasks luke, sks Luke

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) ja taewa lugid tehti lahti; Wata, kui Jehowa teeks lukisid taewas, kas se assi peaks sündima?; (Hupel 1818: 131) luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; (Lunin 1853: 97) luuk, -ir. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
• Murded: luuk, luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´, luugi sporT V; luuk, `luugi R (EMS V: 540)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk, lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; Wiedemann 1893: 555 lūk, lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
• Käsitlused: < kasks, sks Luke (EEW 1982: 1397); < kasks luke (Raun 1982: 82); < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' (GMust 1948: 24); < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' (GMust 1948: 82); < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' (EES 2012: 257)
• Läti keel: lt lũka Luke < mnd. luke (Sehwers 1918: 38, 153); lũka Luke < nd. lūk, lūke 'Luke' (Sehwers 1953: 75); lūka Luke < mnd. lûke (Jordan 1995: 75);
• Sugulaskeeled: sm luukku, luuku (1741) ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe < rts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks (SSA 2: 115); lv lū`k Luke < kasks luke (Kettunen 1938: 209); lv lūk luuk; lūka (LELS 2012: 177)

luup, luubi 'suur paat' < asks Slupe, slup, slûp 'Schalupe'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: luup, luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup, `luubi R; `(s)lüüpi, `(s)lüübi Vai (EMS V: 546)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp, lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; Wiedemann 1893: 556 lūp, lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)';
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' (zu mnd. slupen 'gleiten');
• Käsitlused: < asks slûp ~ rts slup (EEW 1982: 1399); < asks Slupe (Raun 1982: 82); < asks slûp 'Schaluppe' (‹ hol sloep) (GMust 1948: 15, 82); < hol sloep 'kolmemastiline sõjalaev' (Mereleksikon 1996: 229); < asks slūp, slūpe 'väikepaat' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šļupe kleines, schlechtes Boot < dt. Schluppe (Sehwers 1953: 136);
• Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi (1863) tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe < rts slup (‹ asks slūp, slupe, hol sloep) (SSA 2: 115); vdj bootta, bootti luup, (ühemastiline) paat; бот (VKS: 167)

puur1, puuri 'looma või linnu hoiukoht' < kasks bûr 'Bauer, Käfig'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 475) Linno puur 'Baur / Vogelbaur'; (Göseken 1660: 665) Toaliken (linnupuur) 'Vogelbaur (cavea)'; (Helle 1732: 395) [mesilane] pane puri sisse 'thut sie ins Meysel-Häusgen'; (Lunin 1853: 153) puur, -i d. 'клѣтка'
• Murded: puur, `puuri R(`puuri Vai); puur, puuri 'linnupuur; pesakast; kanatool' Sa Muh Hi Mär Kse sporPä Ha JMd Koe Iis Kod Äks Plt M Puh TMr San Har VId (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūr´, pūri 'Bauer, Käfig'; Wiedemann 1893: 906 pūr´, pūri 'Bauer, Käfig'; ÕS 1980: 551 puur '(kinnipidamiseks)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bûr 'Bauer, Gehäuse'; MND HW I bûr 'Bauer, Käfig'; bûrkrûze, bûrbôm 'Dorfgemeinde zeichen („Vogelstange“)'
• Käsitlused: < kasks bur 'Bauer; Gehäuse' (EEW 1982: 2261); < kasks bûr (Raun 1982: 133; Liin 1964: 64); < asks būr '(linnu)puur, koda, karp' (EES 2012: 397)
• Läti keel: lt bũris Käfig, Vogelbauer < mnd. būr 'Käfig, Vogelbauer' (Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 23); būris Vogelbauer; Zelt; schlecht gebauter Anbau < mnd. bûr (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm puuri [1826; 1787 pyyry] (linnun)häkki, pesäpaikka t. -pönttö / Vogelbauer, Käfig < mrts bur, kasks būr 'aitta, mökki; pieni huone' (SSA 2: 445; SKES: 665-666)

puur2, puuri 'oherdi, tööriist' < kasks bor 'Bohrer'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 39) oherdi: oherdim, oherdimme∫t 'Bohr / damit man bohren (oherdi, lusikpuur)'; (Gutslaff 1648: 208) Oherith 'Bohr'; (Göseken 1660: 535, 591) ohherdim (puurimisriist) 'Bohrer'; Rattaste ohherdim 'Gros bohr'; (Helle 1732: 209) winnal 'der Bohrer'
• Murded: puur, `puuri Jõe VNg Lüg Vai; puur, puuri Sa Rei sporL Juu JMd Koe VMr Sim I Äks Plt Vil eL(-r´) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūr´, pūri 'Bohrer'; Wiedemann 1893: 906 pūr´, pūri 'Bohrer'; ÕS 1980: 551 puur 'puurimisvahend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bor 'Bohrer'; MND HW I bōr (bar) 'Bohrer'; bōren 'bohren, anbohren'
• Käsitlused: < ? kasks bor 'Bohrer' (EEW 1982: 2261); < kasks bor (Raun 1982: 133); < asks bōr (Viires 1960: 49); < vn bur 'puur' (SKES: 665; EES 2012: 397)
• Läti keel: lt buoris, buoritis ein kleiner Bohrer < mnd. bōr 'Bohrer' (Sehwers 1953: 21); buoris Bohrer (Instrument zum Bohren) < mnd. bōr (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm pora [1860; 1797 põrata] Bohrer < rts bor (SSA 2: 397); sm puura rautakanki / Brecheisen < vn bur 'maa-, kallio-, kivipora' ( ‹ sks Bohr või hol boor) (SSA 2: 445); is pora kaira, suuri veivari; krj pora (kivi)pora < sm pora (SSA 2: 397); vdj burafka, burava puur (väiksem kui oherdi) < vn бурав (VKS: 176); vdj puuri puur; бурав (VKS: 983); lv bu’oŕ Bohrer (Kettunen 1938: 32)
• Vt puurima

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < kasks stôr 'Stör'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 673) Töri kalla 'Stör (sturio)'; (Vestring 1720-1730: 63) Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; (Hupel 1780: 292) tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
• Murded: tüir, tüira Mus; stüir, stüira Phl (EKI MK); `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää (EKI MK); töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1893: 1231 tūr, tūra; tūra-kala 'Stör'; Wiedemann 1869: 1372 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1893: 1240 tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; Wiedemann 1869: 1305 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); Wiedemann 1893: 1181 tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' (Acipenser Sturio); ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser);
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), ○stür 'Stör'
• Käsitlused: < ... 'Stör' (EEW 1982: 3390); < kasks stor(e) (Raun 1982: 186); < kasks stôr (Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190); < ? asks stōr 'tuur' (EES 2012: 559)
• Läti keel: lt stuõre Stör < mnd. stōr 'Stör' (Sehwers 1953: 127); lt stūre, store Stör (acipenser sturis) < mnd. stü̂r (neben stȫr(e)) (Jordan 1995: 99); lt stora Stör (VLV 1944: 506);
• Sugulaskeeled: lvS tǖr Stör (SLW 2009: 207); lv tīr, tǖr, tīr-kala Stör (Acipenser sturio) < asks stur, kasks sture (Kettunen 1938: 424)