?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < kasks klên 'klein'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi(kleinokene Emm); leenuke Krj Mär Koe (EMS III: 317-318)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene, klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
- Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein (EEW 1982: 864); < vrd asks kleenken '(noor laps)' (Raun 1982: 42); < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' (EES 2012: 165); < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kliens (LELS 2012: 127);
- Sugulaskeeled: sm kleini [1786] hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' (‹ kasks kleine, klēne); krj kleini hento < sm (SSA 1: 379); lv klīen kleenuke; vājš, kliens (LELS 2012: 127)
klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'Klippe'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lipp 'Klippe'
- Murded: klipp, klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp, lipi Mus Khn (EMS III: 325)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp, klipi (D) 'Klippe, Schäre';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'
- Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip (GMust 1948: 9, 79); < asks klippe 'Klippe' (Liin 1964: 61); < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe (Liin 1968: 50)
- Läti keel: lt klipe, klipjis Klippe (Sehwers 1953: 51);
- Sugulaskeeled: lv klip̄ Klippe (Kettunen 1938: 140)
klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
- Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
- Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
- Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
- Vrd vöör
leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 469) Leusck 'Centner (Lispfund)'; (Vestring 1720-1730: 112, 113) Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; (Helle 1732: 130) leisik 'das Lihs-Pfund'; (Hupel 1780: 203) leisik, -o r. 'das Ließpfund'; (Hupel 1818: 119) leisik, -o r. 'Liespfund'; (Lunin 1853: 87) leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
- Murded: leisikas, leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas, leesika Vll Käi L Ha; `leisikas, `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik, leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk, `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm (EMS V: 74); `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg (EMS V: 86)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas, leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; Wiedemann 1893: 486 leizikas, leizika (leiskas, lēzik, lezikas) 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîs-punt, lives-punt, talentum livonicum 'liefländisches Pfund = 14 Pfund'; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'
- Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- (EEW 1982: 1275; SSA 2: 61); < kasks lîspunt (Raun 1982: 73); < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' (EES 2012: 235)
- Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund < mrts lifspund (‹ kasks līvesch pund 'liivinmaalainen punta' (SSA 2: 61); sm leiviskä Liespfund < ee leivisk, leisik, leisikas (Bentlin 2008: 73)
murjan, murjani 'moorlane, neeger' < kasks moriân 'Mohr'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 16) ümber keick se morjani rahgwa mah; (Gutslaff 1648-56) Sest temma olli ütte Murriani naist wötnut; (Göseken 1660: 298) mustmah rahwas (moor, moorlane) 'mohr (æthiops)'; (Vestring 1720-1730: 143) Murjan 'der Mohr'; (Arvelius 1782: 62) selle Murjani saksad
- Murded: `murjan, -i RId Rei Hää Ris Trm Lai Pst; mur´jand, -i Kod (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 698 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; Wiedemann 1893: 631 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; EÕS 1925: 532 murjan 'neeger (Mohr)'; ÕS 1980: 435 murjan 'must, kasimata laps; van. neeger';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'
- Käsitlused: < ? kasks moriân (EEW 1982: 1578); < kasks moriân 'neeger' (Raun 1982: 94); < sm murjaani, rts morian (Ariste 1980a: 55-56); < rts morian 'murjan (neegri kohta)' ~ asks morian 'neeger; maur' ~ sm murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane' (EES 2012: 289)
- Läti keel: lt muôris der Mohr (Sehwers 1953: 81);
- Sugulaskeeled: sm murjaani [1642] musta ihminen, neekeri; äkäisen näköinen juro ihminen / Mohr; schmutziger oder mürrischer Mensch < rts morian 'murjaani' (‹ kasks mōrian) (SSA 2: 181)
- Vrd moorlane
määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < kasks merkatte, sks Meerkatze
- Esmamaining: Hupel 1780: 428
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 428) määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; (Hupel 1818: 132) määrkas, -si d. 'Meerkatze'; (Lunin 1853: 98) määrkas, -si d. 'мартышка'
- Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkas´s 'fig. määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas (EKI MK); määrkatt Lüg Jõh (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; Wiedemann 1893: 591 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt. kriimsilm, kasimatu laps';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
- Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze (Viires 1969: 350; Raun 1982: 98); < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' (EES 2012: 297)
- Läti keel: lt mẽrkaķis Meerkatze < mnd. mērkatte 'Meerkatze' (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
- Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] Meerkatze < rts markatta (‹ kasks merkatte) (SSA 2: 149); vdj marakatti ahv, pärdik; määrkass; обезьяна, мартышка (VKS: 701); lvS mer kas´s´ Meerkatze, Affe (SLW 2009: 120); lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš ´̄, nǟr-kaš̄´, Affe < kasks merkatte (Kettunen 1938: 220); lv mēr-kaš̄ Affe (Raag 1987: 328); nǟrkaš ahv; mērkaķis; nǟrkaš määrkass; sušķis (LELS 2012: 206)
nipp, nipu 'nibu' < kasks (s)nibbe 'Spitze'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 526) Nipp '(linnu saba(ots), päranipp), Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; (Hupel 1780: 224) nip, -po d.; nips, -o r. 'ein Schnippchen, Knippchen'; (Hupel 1818: 153) nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; nips, -o r. d.; -i d. 'Schnipps, Schnippchen; lf. Knipschen'; (Lunin 1853: 116) nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
- Murded: nipp(u), nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp, nippu VNg Lüg Jõh; nipp, nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp, nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp, nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp, nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
- Käsitlused: < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' (EEW 1982: 1689); < kasks (s)nibbe 'nokk' (Raun 1982: 103); < kasks snibbe 'Schnabel' (Hinderling 1981: 113); < kasks snibbe, nibbe 'nibu' (Liin 1964: 58); < asks snibbe 'nokk, tila' (EES 2012: 311)
- Läti keel: lt nibe [1705] kleiner Vogelschnabel < mnd. nibbe 'Schnabel' (Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80);
- Sugulaskeeled: sm nippa huippu, kärki, nipukka / Spitze < lms deskr, vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' (SSA 2: 223)
tipp, tipu 'hari, ülaosa' < kasks tip 'Zipf', vrd rts tip
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 284) tip d. 'die Spitze'; (Hupel 1818: 246) tip, -po r. d. 'Spitze, Zacke'; (Lunin 1853: 194) tip, -po r. d. 'зубчикъ, кончикъ'
- Murded: tippu, tibu 'ots; hari; teravik' Vai; tipp, tippu Lüg Jõh IisR; tipp, tipu Sa Muh Rei sporLä Khn Tor Ris Hag Juu sporJä VMr VJg Trm Kod Lai sporVlPõ M sporT Kan Rõu Plv Vas; tipp, tippi 'sakk' VNg; tipp, tipi 'sakk, teravik' Khk Vll Pöi Muh Hls Krk Ran Vas (EKI MK); tipid 'niplispits' Ris (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1282 tipp, tipu, tipi 'Punkt, Spitze, Zacke, Letter, (D) Seezeichen'; Wiedemann 1893: 1160 tipp, tipu, tipi (tibu, nibu, tips) 'Punkt, Spitze, Zacke, Letter, (D) Seezeichen'; ÕS 1980: 713 tipp;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 timpe 'das in eine Spitze auslaufende Ende eines Dinges, Zipfel'; Schiller-Lübben timpe 'die in eine Spitze auslaufende Extremität eines Dinges, Zipfel, Ende'; Schleswig-Holstein Tipp 'Spitze'; küsks zipf; kasks tip; hol, fr tip
- Käsitlused: < ? kasks timpe ~ ? rts tipp (EEW 1982: 3182); < germ, vrd rts tipp 'Spitze, Zipfel', nor tip(p), kasks timpe, sks Zipfel (SKES: 1309); < germ, vrd rts, asks tipp (Raun 1982: 177); < asks tip 'teravik, tipp, latv' ~ rts tipp 'ots, tipp' (EES 2012: 532); < asks tip 'teravik, tipp, latv' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: lv ti’ʙ zapfenartiges Gehänge in der Tür; Türzapfen < vrd ee tibu, tipp 'Spitze, Zacke' (Kettunen 1938: 417)
topp4, topi 'ülaosa, tipp' < kasks topp 'Zopf, die Spitze'
- Murded: topp, toppi 'masti ülemine ots' VNg; topp, topi Emm Rei Khn Ris (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1172 topp, topi (D) 'Stropp (ringförmig zusammengepleisstes Tau)' = tropp; ÕS 1980: 720 topp 'masti või tengi ülaots';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben top 'Zopf, die Spitze, das höchste Ende einer Sache, Wipfel des Baumes, einer Pflanze; Spitze des Mastes'
- Käsitlused: < ? kasks topp (EEW 1982: 3236-3237); < asks topp ~ hol topp 'Spitze der Masten und Stengen' (GMust 1948: 36, 93); < asks top 'ots, tipp, latv; mastitipp, pea; salk, tutt, tuust, kimp' (EES 2012: 540); < ingl top (VL 2012: 997)
- Läti keel: lt tops topp kargos plīkšķ topā 'lipp topis plagiseb' (ELS 2015: 896)
- Vrd topsel
vimpel, vimpli 'pikk kitsas lipp' < kasks wimpel, sks Wimpel
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `vimpel, `vimpli 'võlts inimene' VNg (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1510 wimpel, wimpli, wimple 'Wimpel'; Wiedemann 1893: 1363 wimpel, wimpli, wimple 'Wimpel'; EÕS 1937: 1670 vimpel 'kolmnurkne pikk kitsas lipuke'; ÕS 1980: 793 vimpel '(kolmnurkne) kitsas lipp'; Tuksam 1939: 1127 Wimpel 'vimpel (lipuke)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wimpel, wumpel 'Kopftuch, Schleier; lange, schmale Fahne, Banner'; Schiller-Lübben wumpel, wimpel 'Schleier, als Kopfbedeckung; lange, schmale, schleierähnliche Fahne, Banner'
- Käsitlused: < sks Wimpel (EEW 1982: 3857; EKS 2019); < asks wimpel 'Wimpel, langes, schmales Flaggenzeichen mit langem Spalt am Ende' (GMust 1948: 54, 96)
- Läti keel: lt † vi͠mpele Wimpel < mnd. wimpel (Sehwers 1918: 164); lt vimpele Wimpel, Flagge < nd. wimpel 'schmale Flagge' (Sehwers 1953: 158); lt vimpelis Wimpel (VLV 1944: 649); lt vimpelis vimpel (ELS 2015: 1013)