[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

lee, lee '(laeva) tuulealune külg' < kasks lê, vrd rts lä

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: lei 'alttuule parras' Jõe Kuu Hlj Hi Khn Hää Ris (EMS V: 61)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 lē, lēi (D) 'Leeseite'; lēize walama 'leewärts wenden'; Wiedemann 1893: 490 lē, lēi (D) 'Leeseite'; lēize walama 'leewärts wenden';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lê (lêhe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. wo der Wind nicht herkommt'; Schiller-Lübben le (lehe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. von welcher der Wind nicht herkommt'; MND HW II: 1 lê(lee, lehe) 'Schutz, dem Winde abgekehrte, gegen den Wind geschützte Seite; Schutzgebiet'
• Käsitlused: < sks Lee ~ rts lä (EEW 1982: 1257); < asks lee 'Lee' (GMust 1948: 63, 81); < rts lä ~ sm lee (SSA 2: 57)
• Sugulaskeeled: sm lee, lei, leiji [1863] tuulen alapuoli / Lee < rts lä (SSA 2: 57)

leer1, leeri 'välilaager' < kasks leger 'Lager'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 187) sinnu wainlasset sahwat ümber sinno ninck sinnu latzet sinnu kahn, ütte lehri löhma; (Stahl 1637: 83) Leer, leeri∫t 'Leger'; (Stahl HHb III 1638: 112) ninck ümber ∫ünno lap∫et ∫ünno kahs öhe leeri tegkema 'vnd deine Kinder mit dir, eine Wagenburg ∫chlagen'; (Stahl HHb IV 1638: 220) Se J∫∫anda Engel teep öhe leeri nende ümber 'Der Engel deß HERren lagert ∫ich vmb die her'; (Gutslaff 1648: 224) Läer /i 'Läger'; (Gutslaff 1647-1657: 140) maggas seh öh leerin; (Göseken 1660: 291) leer, -i 'Lager'; (Göseken 1660: 468) Leer 'Läger (Feldläger)'; leeri teggema (laagrisse jääma) 'Läger schlagen'; leerima (laagrisse asuma) 'Läger schlagen'; (Vestring 1720-1730: 111) Leer, -ri 'Das Lager'; (Helle 1732: 129) leer 'das Lager'; (Hupel 1780: 202) leer, -i r., d. 'das Lager'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Lager'; (Lunin 1853: 86) leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
• Murded: leer, leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-r´), leeri Trv TLä San Krl VId (EMS V: 38)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
• Käsitlused: < kasks leger, lejre [nach SKES] (EEW 1982: 1264); < kasks leger (Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61); < kasks leger, legger (Liin 1964: 47); < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' (Ariste 1963: 95); < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, mrts lægher (Raag 1987: 338); < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' (EES 2012: 233)
• Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris, 1644 leger] Lager < mnd. leger (Sehwers 1918: 90, 152); lẽģeris Lager < nd. lēger (Sehwers 1953: 71); lēģeris Lager, Kriegslager; Lager, worauf Baubalken gezimmert werden < mnd. leger Lager; Heerlager, Feldlager (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm leiri [1605] Lager < rts läger '(sota)leiri' (‹ kasks leger) (SSA 2: 61); lv lēgə̑r Lager < kasks leger (Kettunen 1938: 189)

leer2, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'Lehre'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 184) eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; (Müller 1600/2007: 134) Minckperrast se Leerpois eb olle mitte v̈lle tæma Meistri (30.01.1601); (Stahl HHb III 1638: 99) Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; (Stahl LS II 1649: 685) Se Leerpois ep olle mitte ∫uhremb kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht vber ∫einen Mei∫ter'; (Göseken 1660: 468) leeri Rahha 'schul-Geld'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
• Murded: leer, leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier, lieri KPõ Iis Kod; lier, `lieri R; li̬i̬r (-r´), leeri Kod Pal eL (EMS V: 37)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
• Käsitlused: < Bsks Lehre (EEW 1982: 1264); < kasks lêre (Raun 1982: 72); < kasks lere, lare (Liin 1964: 61); < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' (Ariste 1963: 95); < asks lere 'õpetus, õppimine' (EES 2012: 233)

neet, needi 'kinnitusvahend' < kasks nêt 'Stift, Nagel zum Vernieten'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 104) käride neet 'das Niet in der Scheere'; (Hupel 1818: 151) neet, -i r. d. 'Niet, Niete'; (Lunin 1853: 115) neet, -i r. d. 'заклѢца'
• Murded: niet, `niedi Kuu IisR; `nieti Vai; nee (nie) Jäm Kaa Vll Rei Rid Pä Ha Koe KJn; need (nied) Jäm Pöi Ris Iis; ni̬i̬t´, needi M Ran V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēt, nēdu; nēt´, nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nēt, nēdu; nēt´, nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; ÕS 1980: 452 neet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêde-isern, nêt-isern 'Werkzeug zum Nieten'; nêt-hamer 'Niethammer'; MND HW II: 1 nêt (neit) 'Stift, Nagel zum Vernieten'; nêthāmer; nêtîseren 'Hammer zum Nieten; Werkzeug zum Nieten'
• Käsitlused: < kasks nêt 'Niete' (EEW 1982: 1680); < kasks (Ariste 1963: 136); < mnd. (Raag 1987: 324); < asks nēt, nede- 'neetima' (EES 2012: 309)
• Läti keel: lt niẽde Niet < nd. nēd 'Niet' (Sehwers 1953: 83); niēde das Niet < mnd. nêt 'Stift zum Vernieten' (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm niitti päätetty t. kotkattu naula; kotkaus / Niete; Vernietung < rts nit 'niitti' (SSA 2: 219); lv knìe̯də̑, nìe̯ᴅ Niete (Kettunen 1938: 142, 246); lv nīedõz, nīet neet; kniede (LELS 2012: 208)
• Vt neetima

peet, peedi 'juurvili (Beta vulgaris)' < kasks bête 'Bete, rote Rübe'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 558) peetit 'Beeht / rote Ruben'; beeti 'rothe rüben (beta rubra)'; (Helle 1732: 298) petid 'Mangold oder Bethen'; (Hupel 1780: 240) peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; (Lithander 1781: 421) Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; (Lenz 1796: 18) Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid, Zikorid, Skorzonerid, Karajurid, nink Sukkrunaerid.; (Hupel 1818: 176) peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; (Lunin 1853: 136) peet, -i r. d. 'свекла'
• Murded: `pieti (piet), `piedi Lüg Vai; peet (-t´), peedi (-ie-) Sa Muh Rei L Ris Juu Tür Koe Sim IisK I Plt; pi̬i̬t, peedi VlPõ M TLä Ote Kam V(biite Lei) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´, pēdi 'Bete'; Wiedemann 1893: 807 pēt´, pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe';
• Käsitlused: < sks Be(e)te (EEW 1982: 1973); < Bsks Beete (Raun 1982: 118); < kasks bête (Liin 1964: 63); < asks bete 'peet' (EES 2012: 359; EKS 2019)
• Läti keel: lt biẽte rote Rübe < mnd. bēte (Sehwers 1918: 143); biẽte Bete, Rübe < mnd. bēte (Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: lvS biett ~ biet Beete (SLW 2009: 50); lv bìe̬`t, bēt̀ Rübe, Beete < kasks bēte (Kettunen 1938: 23); bīeţõz peet; biete (LELS 2012: 43)