[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 469) Leusck 'Centner (Lispfund)'; (Vestring 1720-1730: 112, 113) Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; (Helle 1732: 130) leisik 'das Lihs-Pfund'; (Hupel 1780: 203) leisik, -o r. 'das Ließpfund'; (Hupel 1818: 119) leisik, -o r. 'Liespfund'; (Lunin 1853: 87) leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
• Murded: leisikas, leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas, leesika Vll Käi L Ha; `leisikas, `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik, leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk, `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm (EMS V: 74); `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg (EMS V: 86)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas, leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; Wiedemann 1893: 486 leizikas, leizika (leiskas, lēzik, lezikas) 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîs-punt, lives-punt, talentum livonicum 'liefländisches Pfund = 14 Pfund'; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'
• Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- (EEW 1982: 1275; SSA 2: 61); < kasks lîspunt (Raun 1982: 73); < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' (EES 2012: 235)
• Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund < mrts lifspund (‹ kasks līvesch pund 'liivinmaalainen punta' (SSA 2: 61); sm leiviskä Liespfund < ee leivisk, leisik, leisikas (Bentlin 2008: 73)

liist1, liistu 'kingaliist' < kasks līste 'Leisten'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 473) leisti 'leiste (zum Schuhe)'; (Hupel 1818: 118) leest, -i d. 'Schuhleisten'; (Lunin 1853: 86, 90) leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'
• Murded: liist, liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist, `liistu RId; liist, liisti Kod Lai Hls Krk San; list, listi Krl Vas (EMS V: 200)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1893: 492 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1869: 469 laiste, laistme (I) 'Leisten'; Wiedemann 1893: 450 laiste, laistme (I) 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'
• Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste (EEW 1982: 1265)
• Läti keel: liẽste, liests Schuhmacherleiste < mnd. lēste (Sehwers 1953: 71); lieste Schusterleiste; Stück, Teil < mnd. lêst (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] (kengän) malli, muotti / Leisten < rts läst (vrd goot laists 'jälki') (SSA 2: 65); lv lài̯sta, kǟŋgad-lài̯sta Schusterleisten < germ (Kettunen 1938: 182); lv lāista liist (jalatsil); lieste (LELS 2012: 158)

pliiats, pliiatsi 'kirjutusvahend' < rts blyerts, vrd kasks blîertze Murdekeeles esinev pleistik pärineb alamsaksa keelest (bleistick 'tinapulk') ja plehveter baltisaksa keelest (Bleyfeder 'tinasulg')

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `pliiats, -i Jõe Kuu Hlj Lüg; pliiats, -i Jäm Hi K I TLä San Har Vas Se; liia(r)ts, -i Sa Muh; (p)liiats, -i L; liiats (liiäts), -i KJn SJn Kõp M (EKI MK; EMS VII: 586); pleiat´s (-ts), -i VJg Trm Kod Hel T V (EKI MK; EMS VII: 579); `pleistik, -u Han Khn; `pleistük, -i (-ü) Khn Hää; `leistik, -u Hää Saa; leistik, -u SJn M; bläistik, -u Lei (EKI MK; EMS VII: 580); plehveter (-vetter, -veeter), -i Jäm Khk Hi L KPõ Trm Ksi Lai VlPõ; `pleihveeder, -i Kul Var Tõs Saa Võn; `plehvieder, `plehviedri Kuu Lüg Jõh; `plehvetter, -i Hlj Jõh Vai (EKI MK; EMS VII: 579)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plī-pulk, pulga (D) 'Bleistift'; plīats, plīatsi; plīats-pulk 'Bleistift'; Wiedemann 1893: 840 plī-pulk, pulga (D) 'Bleistift'; plīast, plīasti; plīats, plīatsi; plīats-pulk 'Bleistift'; plīerts, plīertsi (plī-wēder) 'Bleistift'; plīs-pulk, pulga; plīstihwt, -i 'Bleistift'; ÕS 1980: 521 pliiats;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bli, blig 'Blei'; sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; MND HW I blîertze (bligartze) 'Bleierz'; Hupel 1795: 26 Bleyfeder 'Bleistift'
• Käsitlused: < rts blyerts 'Graphit' (EEW 1982: 2100; Raag 1987: 334); < vrd rts blyerts (‹ sks Bleierz 'lyijymalmi') (SSA 2: 117); < ? rts blyerts, blyarts, bliarts 'grafiit; pliiats' (EES 2012: 376); < asks Blie-fedder 'pliiveeder' (EEW 1982: 2102); < asks Blijstikken (Raun 1982: 124)
• Läti keel: lt beistiķis Bleistift < nd. bleistick (Sehwers 1953: 14); lt blīstivts (1782) Bleistift (Sehwers 1953: 15);
• Sugulaskeeled: lv blef̆fēdə̑r, bleì̯štik̀ Bleifeder, Bleistift < vrd lt glēf̆fèder, bleì̯stik´s (Kettunen 1938: 24); lv bleifēdõr pliiats; zīmulis (LELS 2012: 44)