[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

klaar, klaari 'selge' < kasks klâr, sks klar

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) selg /e 'klar'; (Vestring 1720-1730: 83) Klaarkattel '- -'; (Lithander 1781: 552) kalla keik, mis klaar on, peält ärra
• Murded: klaar (-r´-) 'selge, läbipaistev; korda seatud' Sa Hi L K I T V; `klaari R; laar (-r´-) Sa L VlPõ M (EMS III: 304)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 342, 520 klār´, klāri 'klar, rein, fertig'; lār´, lāri '= klār´'; Wiedemann 1893: 309 klār´, klāri (lār´) 'klar, rein, liquid, nüchtern, fertig, in Ordnung'; klār olema 'fertig sein'; aṅkur on umb-klāris 'der Anker ist nicht klar (wenn das Tau sich um die Docke geschlungen hat)'; ÕS 1980: 272 klaar 'kõnek. selge, läbipaistev; arusaadav; korras, valmis olev';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klâr 'klar, hell, strahlend'; 'fertig, bereit'; 'rein, bloss, pur'; klâr maken 'etwas ins reine, in ordnung bringen' = klaren; MND HW II: 1 klâr, klâre(e) 'hell, strahlend, leuchtend';
• Käsitlused: < sks klar ~ kasks klar (EEW 1982: 861); < sks klar (SKES: 203); < kasks klâr (Raun 1982: 42); < asks klar 'klar' mere-klaar 'seeklar' (in vorschriftsmässigem, ordnungsgemässem Zustand befindlich) ‹ lat. clarus (GMust 1948: 78); < asks klār ~ sks klar (EES 2012: 164)
• Läti keel: lt *klãrs klar < mnd. klār (Sehwers 1918: 150; Sehwers 1953: 50);
• Sugulaskeeled: sm klaari (1638) kirkas, selkeä, selvä / klar, deutlich < rts klar 'kirkas, selkeä' (‹ kasks klar); is klāri < ? ee klaar 'selkeä, kirkas' (SSA 1: 378); vdj laari klaar, puhas, selge; ясный, чистый (VKS: 557); lv klå̄rə̑m Klarheit, Lauterkeit; klō̬r klar < kasks klār (Kettunen 1938: 140); lv klǭr klaar, selge; skaidrs, klārs (LELS 2012: 127)
• Vt klaarima

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'Latte'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) Lat, lattist 'Latte'; (Gutslaff 1648: 224) Rôde / Latte 'Latte'; (Göseken 1660: 291) latti 'Latte'; (Vestring 1720-1730: 110) Lat, -ti 'Eine Latte'; (Piibel 1739) Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; (Hupel 1780: 201) lat, latti r. 'die Latte'; (Hupel 1818: 116) lat, -ti r. d. 'die Latte'; (Lunin 1853: 85) lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
• Murded: lat´t, lat´i (lati) 'peenike puu' Sa L K I eL; lat´t, lati Hi; latt, latti R(ladi Kuu VNg) (EMS IV: 1000)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; Wiedemann 1893: 462 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 latte 'Latte, tegula'; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'
• Käsitlused: < sks Latte, vrd kasks latte (EEW 1982: 1244); < kasks latte (Raun 1982: 71; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; EES 2012: 229)
• Läti keel: lt † lata [1638 Latte] Latte < mnd. latte (Sehwers 1918: 90, 152); lt lakta, lata, late Latte (Sehwers 1953: 68); lata Latte, Dachlatte < mnd. latte (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: vdj latti laudi (ritvadest või lattidest lagi); жердный настил (VKS: 584); lv lat̄´ Latte < sks (Kettunen 1938: 185); lv laţ latt, roovlatt; lata, latiņa (LELS 2012: 160)

manna, manna 'nisutangud' < asks manna, sks Manna

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Hi͠mlisch Manna / daß wir essen'; (Brockmann 1643: 171) Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; (Stahl LS II 1649: 107) ∫e∫t ∫allaja∫t Manna∫t 'vom dem verborgenen Manna'; (VT 1686) Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; (Piibel 1739) Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
• Murded: `manna R(mann, `manna Kuu); manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann, manna KPõ I M San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl), manna, manna 'Manna'; Wiedemann 1893: 570 mann (bl), manna, manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'; (mhd. manna ‹ lat. manna ‹ gr. mánna ‹ hbr. mān, mannā)
• Käsitlused: < sks Manna (EEW 1982: 1500); < asks Manna (1599) (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39); < vn manna 'peentangud' (Ariste järgi) (Raun 1982: 89); < asks manna 'taevast sadanud imetoit' (‹ heebrea mān 'anne, and') (EES 2012: 275)
• Läti keel: lt manna (LELS 2012: 183);
• Sugulaskeeled: sm manna [Agr] Manna < rts manna ~ lad ~ kr (‹ aramea manna ‹ heebrea man ‹ araabia mann 'lahja') (SSA 2: 147); vdj manna manna; манная крупа (VKS: 700); lv manna manna; manna (LELS 2012: 183)

märss, märsi 'kott' < kasks merse, vrd rts märs Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi kasuks.

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 130, 139) Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; (Helle 1732: 136) märs, g. re 'der Fischkorb'; (Hupel 1780: 212) märs, märre; märts, -o H. 'der Fischkorb, Fischsack'; (Hupel 1818: 134) märs, märre; märts, -o r. 'Fischkorb, Fischsack'; (Lunin 1853: 99) märs, märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
• Murded: merss, `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu; märss, `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mär´ss, märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks (EKI MK); mär´ss, märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mär´ss, mär´si eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´s, mär´si, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mär´s, mär´si (mär´ts, mär´z, mer´s) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 +merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse, lat. merx)'
• Käsitlused: < rts märs (EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151); < kasks mers(e) 'kott' (Raun 1982: 97); < kasks merse (mersche), marse (Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98); < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' (EES 2012: 296)
• Sugulaskeeled: sm marsio [1637] kalakassi t. -kontti / Fischsack < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi; is merssi verkkopussi < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' (SSA 2: 151)

paabu|lind, -linnu 'lind (Pavo cristatus)' < kasks pâwe-lûne + ee lind 'Vogel'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) Pâwi 'Pfaw'; (Göseken 1660: 293) Pawluun 'Pfau'; (Göseken 1660: 544) pawluhni hend 'Pfawen-schwantz 'paabulinnu saba''; (Hupel 1780: 443) Pfau 'wau d.'
• Murded: paabulind (-lend) Lüg Sa Mar Mär Kse Tõs Plt KJn Trv Hls Plv; `paabu`lindu Vai (EKI MK); paabukana 'vau' Khk; paabukukk Jäm Khk Hls; paalilind Har (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 856, 858 pābu-lind, -linnu 'Pfau; Papagei'; pāwi-lind, linnu '= pābu-lind'; Wiedemann 1893: 777 pābu-lind, -linnu (pāwi-lind) 'Pfau; Papagei'; Wiedemann 1893: 777 pābis, pābise; pābis-lind 'Pfau'; EÕS 1930: 670 paabu = paabis 'paabulind'; ÕS 1980: 482 paabulind 'zool. (Pavo cristatus)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paw(e)-, pagelûn 'Pfau; Pfauenwedel'; pav-, pawe-, paulûne, (meist) paulûn 'Pavillon, Zelt; Thronhimmel, Baldachin'; Schiller-Lübben pau-, pawe-, pagelûn 'Pfau' (= frz. pavillon, lat. papilio, weil der Pfau seinen Schweif wie ein Zelt ausspannt); pauwelûn, paulûn 'Zelt, Zeltdach, Thronhimmel' (‹ frz. pavillon); MND HW II: 2 pâwelûn (paweluen), pâwlûn(e), (paulune), pâgelûn, bâwelûn 'Fasanenvogel, Pfau'; pâwlûn, pâwelûn, pâwelôn, pâwlûm, pâlûn 'Behausung, Zelt; tragbares Stoffdach, Baldachin; Verdeck auf Schiffen; Dachschmuck'
• Käsitlused: < sks Pfau- + lind (EEW 1982: 1859); < kasks pa(u)we (Raun 1982: 112); < kasks bâwelûn, pâwelûn (Liin 1964: 64); < asks pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind' (EES 2012: 341)
• Läti keel: lt pãvs [1638 Pawis] Pfau < mnd. pāwe (Sehwers 1918: 92, 155); pāvs, pāve Pfau < mnd. pawe, pauwe (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: vdj pavl´ina paabulind, павлина (VKS: 890); lvS pā, paop Pfau (SLW 2009: 141); lv pǭp̀-kanà Pfau < kasks pawe (Kettunen 1938: 307); pǭpkanā paabulind; pāvs (LELS 2012: 250)