[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aader, aadri 'veresoon' < wruss ader(e) ~ âder(e) 'Ader'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 35) ader, adri∫t 'Ader'; (Stahl HHb IV 1638: 259) ∫ihs ka∫wit Adrit ninck leeha nende pehle; (Stahl LS I 1641: 234) luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnnd Adern'; (Gutslaff 1648: 206) Son /e 'Ader (Vena)'; (Göseken 1660: 283) Ader, -i 'Ader'; (Göseken 1660: 307) ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; (Göseken 1660: 705) werri Sohn 'Blut-Ader'; (Göseken 1660: 692) Waimo Sohn (tuiksoon, arter) 'PulsAder'; (Helle 1732: 83) Adrit laskma 'zur Ader lassen'; (Hupel 1766: 3) Nüüd ei sa sinno werri mitte nende adritte läbbi jooksma
• Murded: `aader R(`aatri Vai); `aader eP(`oa- Juu Kos, `voa- Juu); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V (EMS I: 44); `aater, `aatre JJn; `vuater, `vuatri Juu (EMS I: 69)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder, ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; Wiedemann 1893: 59 āder, ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 † aader 'veresoon';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ader(e) 'Ader, Blutröhre'; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre';
• Käsitlused: < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' (EEW 1982: 2); < sks Ader (Hinderling 1981: 51); < kasks ader(e) 'Ader' (Raun 1982: 1; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt *ãdere Ader < mnd. ādere (Sehwers 1918: 141); ādere Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend < mnd. âder(e) (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r, Ader (Kettunen 1938: 19, 266)

kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
• Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)

lekkima, (see) lekib 'vett läbi laskma' < kasks lecken, sks lecken

• Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad (EMS V: 87)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (legkken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'
• Käsitlused: < sks lecken (EEW 1982: 1277); < kasks lecken (Raun 1982: 73); < asks lecken 'leck sein' (GMust 1948: 26, 81); < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' (EES 2012: 236)
• Läti keel: lt liķêt lecken < nd. licken 'lecken' (Sehwers 1953: 72);
• Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ lecken (Kettunen 1938: 187); lv lekkõ lekkida; sūkties, laist cauri šķidrumu (LELS 2012: 165)
• Vt lekk

meister, meistri 'asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'Meister'

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61, 125) Mester Saxa ordenß lifflandi maell; (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 95, 103) Burgermeister; (Müller 1600-1606: 209-210) oma Arma Issanda ninck Meistre kz; (Müller 1600/2007: 84) echk ÿx Meister (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 213) ei olle meye mitte enamb all se Meistri, sest teye ollete kihk Iummala latzet; wihket se ruwa|meistri kette, ninck nemmat Weyet; (Stahl HHb II 1637: 48) eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; (Stahl HHb III 1638: 26) ninck wihket ∫e Rogkamei∫tri kette 'vnd bringets dem Spei∫emei∫ter'; (Gutslaff 1647-1657: 270) Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma, Sest ütz om teye Meister Chr[ist]us; (Göseken 1660: 291) meister, -i 'Meister'; (Göseken 1660: 496) meister 'meister'; meistri töh (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; meistri kunst (proovitöö) 'meisterStück / Probe'; Meister-Stück (proovitöö) 'Probe / Muster Kunst'; (Göseken 1660: 576) Puuseppa Meister 'Bawmeister'; (Göseken 1660: 597) Rohga meister (toidukambri- ja veinikeldri ülem) 'Schlosser (promus)'; Rohga meister 'speise-Meister (promus)'; (Göseken 1660: 652) Tallmester 'stallmeister'; (Göseken 1660: 703) Wechtmeister (vehklemisõpetaja) 'Fechtmeister'; (Göseken 1660: 705) weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; (Hupel 1766: 118) siis piddi temma kül omma tööd … weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; (Hupel 1780: 215) meister, -tri r., d. 'der Meister'; (Hupel 1818: 139) meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; (Lunin 1853: 104) meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
• Murded: `meister, `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V; `möister, `möistiri Jäm Khk Mus Kaa Pha (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister, meis´tri (meistre) 'Meister'; Wiedemann 1893: 593 meister, meis´tri (meistre) (meistre, mēster) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; mêster-, meister-man 'ein jeder selbständige Handel- oder Gewerbetreibende; Ältermann eines Gewerkes?'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; mester-, meisterman 'Handwerksmeister, auch von selbständigen Kaufleuten, Handelsherren'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'; meysterman, mê(i)ster-, mester- 'selbständiger Handwerksmeister, Gilde-, Zunftmeister; gewählter Vorsteher einer Zunft; selbständiger Kaufmann in der hansischen Kontoren Nowgorod, Bergen London'
• Käsitlused: < ... 'Meister' (EEW 1982: 1525); < kasks meister (Raun 1982: 91); < kasks mester, meister (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; EES 2012: 280)
• Läti keel: lt meĩsteris Meister (Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78); † mestri Ordensmeister in Livland < mnd. mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' (Sehwers 1918: 154); meisteris Meister, Handwerksmeister < mnd. meyster (Jordan 1995: 78); meisterêt meistern (Sehwers 1953: 78; Jordan 1995: 78); meisterstiķis Meisterstück (Sehwers 1953: 78);
• Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] mestari, opettaja / Meister, Lehrer < rts mästare (‹ kasks meister, mēster); krj mestari etevä; mestari, taituri < sm (SSA 2: 162); is maasteri (Hev) meister (Laanest 1997: 112); vdj maasteri, meisteri meister, мастер (VKS: 687, 716); lvS meister Meister [lat´tmeister ’Hutmacher’] (SLW 2009: 120); lv mēstar, mēstar´ Meister < sks (Kettunen 1938: 220); mēstar meister; meistars (LELS 2012: 187)

pillama, pillata 'pillutama' < kasks spillen

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 266) ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; (Müller 1600/2007: 234) Se Kochnret olli meidt keick errapillanut (15.05.1603) 'segadusse ajanud'; (Müller 1600/2007: 324) tæma piddÿ -- needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603) 'et ta need ristiinimesed üksteisest eemale pillutaks'; (Rossihnius 1632: 283) kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Pea meid Issand sinno Sönna man n. pilla se Pawesti n. Türcki tappetusse; (Stahl HHb III 1638: 52 'ära hävitama, hukkama') ∫e errapillap 'der zu∫trewet'; (Stahl LS II 1649: 447) ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; (Gutslaff 1648: 241) pillama 'strewen'; (Göseken 1660: 737) errapillotama 'zerspillen (dispergere)'; (Virginius 1687-1690) Sest sinoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; (Vestring 1720-1730: 180) Pillama 'Verspillen'; (Piibel 1739) Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; (Hupel 1780: 242) pillama r., d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; (Hupel 1818: 181) pillama r. d. 'zerstreuen, verspillen'; (Lunin 1853: 140) pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
• Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har) (EKI MK); `püllama Pöi (EKI MK; EMS VII: 477)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama, pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama, pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; Schiller-Lübben spillen, spilden 'aufbrauchen, verwenden, besonder zu unnützen Dingen, verschwenden, neben ab fallen lassen'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < ? kasks spillen, spilden (EEW 1982: 2046-2047); < kasks spilden, spillen (Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59); < vrd ee pilduma; < kasks spillen (Raun 1982: 122); < kasks spillen (SSA 2: 364); < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' (EES 2012: 370; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm pillata [1702] kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' (vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa; küsks spildan 'tuhota') (SSA 2: 364); vdj pillata maha loksutada, maha pillata; проливать, расплескать (VKS: 920); lv pi`llə̑ verschwenden, zerstreuen < rts spilla, kasks spilden (Kettunen 1938: 289); lv pillõ pillata; šķērdēt (LELS 2012: 242)
• Vrd pilduma

puurima, puurida < kasks bōren 'bohren'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 44) oherdimme kahs lasckma 'bohren'; (Gutslaff 1648: 208) laskma /e 'bohren'; (Göseken 1660: 535) ohherdimme ka laskmine (puurima) 'Bohren (mit dem bohr)'; (Helle 1732: 128) lasse augo 'bohre ein Loch'; (Lunin 1853: 152) purima r. d. 'сверлить, буравить'
• Murded: `puurima 'auku sisse laskma' R Sa Muh Rei L sporKPõ Iis Trm KJn; `puur´ma (-me) Saa eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūrima, -rin 'bohren'; Wiedemann 1893: 906 pūrima, -rin 'bohren'; ÕS 1980: 551 puurima;
• Saksa leksikonid: MND HW I bōren (baren) 'bohren, anbohren'
• Sugulaskeeled: sm porata [1797] < mrts borra 'porata'; krj porata < sm (SSA 2: 397); sm puuria [1880] räjäyttää kalliota, porata, nävertää; kangeta < vn burit´ (SSA 2: 445); vdj buravoittaa puurida; буравить (VKS: 176); vdj puuria puurida; бурить, сверлить (VKS: 983)
• Vt puur2

püss, püssi 'laskeriist' < kasks busse 'Büchse'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 287) Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; (Müller 1600/2007: 272) nÿ suhret hirmsat Raudtristat ninck püßith (19.08.1603); (Stahl 1637: 101) Püs, püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; (Stahl 1637: 45; 98) pü∫∫irocht; Pü∫∫irocht 'büch∫enpulver; Pulver'; (Gutslaff 1648: 209) Püsse 'Büchse'; (Gutslaff 1648: 232) püsse 'Rohr, Büchse'; (Stahl LS I 1641: 105) kudt needt püssi meehet 'wie die Schützen'; (Göseken 1660: 283) Püß, -i 'Büchs'; (Göseken 1660: 584, 585) Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Püssi laskma 'die büchse loß schiessen'; püssi toitma (püssi laadima) 'die büchse laden'; Püssi laskia 'büchsen Schütz'; Püssi mees 'büchsen Schütz'; püssi Rocht 'büchsen Pulver'; (Göseken 1660: 636) Suhr püssi 'geschütz'; (Göseken 1660: 585) püssilöhd 'Kugel (glans)'; (Göseken 1660: 585) püssi Rachk (püssikukk) 'schneller am Rohr'; Püssi Rocht 'Pulver (pulvis)'; Püssi Rohhi Sarw 'Pulverhorn'; (Göseken 1660: 482) löhzi püssi (puhkpüss) 'klatz Rohr'; löhzi püß 'Paust Rohr'; (Göseken 1660: 573) pohhu püssi 'paust Rohr'; pohhu püß (puhkpüss) 'Paust Rohr (sclopus)'; (Göseken 1660: 584) püssi lasckma 'schiessen (eiaculare)'; (Hornung 1693: 33) Püs, Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; (Vestring 1720-1730: 191) Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; (Helle 1732: 163) püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; püssi-mees 'der Schütze'; (Helle 1732: 322) püs 'die Büchse'; (Hupel 1780: 249) püs, -si r., d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; (Hupel 1818: 194) püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; (Lunin 1853: 150) püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
• Murded: püss, `püssi (-ü) R; püs´s, püs´si (-ss-) eP M T; püs´s, püssü Khn San Urv; püs´s, püssä San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püs´s´, püs´s´i ; püss, püssü (d) 'Flinte, Büchse'; Wiedemann 1893: 911 püs´s´, püs´s´i ; püss, püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2349); < kasks busse (Ariste 1972: 96; Liin 1964: 46; Raun 1982: 137; EES 2012: 408); < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' (Ariste 1963: 102); < kasks büsse, busse (SSA 2: 451; SKES: 672); < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser (Raag 1987: 338)
• Läti keel: lt bise [1638 Bi∫∫a, 1644 büsse] Flinte, Büchse (Sehwers 1918: 56, 84, 143); bise Büchse, Flinte < mnd. büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' (Sehwers 1953: 12); lt busa, buse Büchse (Gewehr) < nd. busse (Sehwers 1953: 22); bise Büchse, Flinte < mnd. büsse (Jordan 1995: 55);
• Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse < mrts byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' (‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu'); is püssü; krj pyssy < sm (SSA 2: 451); is püssü (Kos) püss (Laanest 1997: 161); vdj püssü püss; ружьё (VKS: 1016); lvS püss Büchse, Flinte (SLW 2009: 161; Kettunen 1938: 323); lv bis̄ (büs̄) Büchse, Flinte, Schiessgewehr < kasks büsse (Kettunen 1938: 23); bis püss; bise (LELS 2012: 44)

staapel, staapli 'laevade ehitus- ja remondiplats' < kasks stapel, sks Stapel

• Murded: `staabel, `staabli 'pikk puuvirn' IisR; `taabeli [lööma] '(plankude laevatrümmi lastimisel)' Vai (EKI MK); `tahvel, `tahvli 'riit, virn; tellingud' Lüg Kaa Pöi Var Hää Saa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´iṅg, -i 'Gestell, Stellage, gerüst'; laewa tel´l´iṅgite pealt maha laskma 'ein Schiff vom Stapel lassen'; Wiedemann 1893: 1143, 1144 tel´l´iṅg, -i 'Gestell, Stellage, gerüst'; laewa tel´l´iṅgite pealt maha laskma 'ein Schiff vom Stapel lassen'; ehituze-tel´l´iṅg 'Stapel'; Wiedemann 1869: 1226 tahwel, tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; Wiedemann 1893: 1110 tahwel, tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; ÕS 1980: 656 staapel 'laevaehituse koht kaldal, kust laev vette lastakse'; Tuksam 1939: 924 Stapel 'mer. staapel; helling, laevaehituskoht'; Mereleksikon 1996: 399 staapel '(hol staapel)'; VL 2012 staapel '(sks Stapel)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stapel 'in der Schiffsbaukunst die Unterlage zur Erbauung eines Schiffes'; MND HW III stāpel 'Unterlage auf der ein Schiff gebaut wird; Warenanhäufung, Warenlager'; Seemannsprache 1911: 746 Stapel 'Stelle oder Gerüst, auf dem das Schiff während des Baues steht'; Kluge Stapel 'Im 17. Jh. übernommen aus dem Niederdeutschen (mndd. mndl. stapel). In der nd. Seemannsprache bezeichnet das Wort die Balken, auf denen ein Schiff gebaut wird.'
• Käsitlused: < sks Stapel, kasks stapel (EEW 1982: 3047); < sks Stapel 'staapel; ladu, laokoht; virn, kuhi' (EKS 2019)
• Läti keel: lt stãpele Stapel < mnd. stāpel (Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 94); lt stãpele Tafel (Sehwers 1953: 120);
• Sugulaskeeled: sm taapeli [1880] (laudoista t. haloista ladottu) ristikkopino, tapuli / Stapel kreuzweise aufgeschichteter Bretter od. Scheite < rts stapel 'pino, tapuli' (‹ vn штапель ‹ sks Stapel); is stāpeli < vn (SSA 3: 249); lv tōp̆piĺ Stapel (Kettunen 1938: 430)

tellima, (ma) tellin 'taotlema, teha laskma' < kasks stellen, sks (be)stellen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 192) tellitama d. 'заказывать; вмѣсте приходить'
• Murded: `tellima (-mä) 'paluma, kutsuma; seadma, reguleerima' R S L KPõ Iis Trm Lai Plt SJn; `tel´ma Mar Vig Tõs Kõp; `tel´mä (-me) Kod KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tellama, -ata (-ada) '= tel´lima'; tel´l´ima, -in 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; tel´litama '= tellima'; Wiedemann 1893: 1143 tel´l´ima, -in (tellama, tel´l´itama, tõllama) 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; ÕS 1980: 704 tellima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; betreiben, machen; einrichten'; be-stellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; Schiller-Lübben stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; trachten nach etwas'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; MND HW III stellen 'in bestimmter Weise stellen, richten'; bestellen '(Waren) bestellen; eine Botschaft bestellen, etw. verrichten; anweisen, hinweisen'
• Käsitlused: < kasks stellen, vrd sks bestellen (EEW 1982: 3123-24); < kasks stellen (Raun 1982: 174; EES 2012: 523)
• Läti keel: lt stellêt stellen; senden, schicken < mnd. stellen 'stellen; liefern, hinstellen, bereitstellen' (Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 95);
• Sugulaskeeled: sm tellätä < rts ställa (SKES: 1476); lvS tell, telub; tel´l´, -ub stellen; ordnen, einrichten; ausrichten, bestellen (SLW 2009: 194); lv te`ĺĺə̑ stellen, ordnen, bestellen; sich anschicken, vorgeben < kasks stellen (Kettunen 1938: 412)

tölner, tölneri 'tolliametnik (piiblis)' < kasks tölner 'Zöllner'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 375) Se Waine Tölner on suhres heddas olnut; (Müller 1600/2007: 108) Se Waine Tölner on suhres heddas olnut 23.01.1601); (Rossihnius 1632: 395) pea tedda ütte Paggane ninck Tölneri ehst; (Stahl HHb I 1632: Giij) ninck ∫e Tölneri kahs ütlema 'vnd mit dem Zölner ∫agen'; (Stahl HHb III 1638: 97) KEick∫ugku∫et tölnerit ninck pattu∫et 'allerley Zöllner vnd Sünder'; (Göseken 1660: 666) tolli pehlinne (tollipealik) 'Zölner der die Zollen gemietet'; (Göseken 1660: 678) Tolner 'zolner (publicanus)'; tölner (tolliametnik) 'Zölner der die Zollen gemietet'; (Vestring 1720-1730: 251) Tölner, -ri 'Der Zölner'; (Helle 1732: 189) tölner 'der Zöllner'; (Piibel 1739) Agga tölnerid tullid ka ennast laskma ristida; (Hupel 1780: 285) tölner, -i bl., r. 'der Zöllner'; (Lunin 1853: 195) tölner, -i r. 'мытарь'
• Murded: `tölner, -i Kuu VNg Sa Emm Mar Mär Kse Hää Ris Juu JMd VJg Plt Hls Vas(`tölnerikene); `tölnär´, -i Trv San; `tölnäär, -i Muh; `tolner, -i KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1303 tölner, tölneri 'Zöllner'; Wiedemann 1893: 1179 tölner, tölneri 'Zöllner'; ÕS 1980: 748 tölner 'tolliametnik (piiblikeeles)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tolner, tolre; tollener, toller 'Zollheber'; Schiller-Lübben toller, tolner 'Zöllner'
• Käsitlused: < kasks tolner 'Zollerheber' (EEW 1982: 3468; Raun 1982: 189; Liin 1964: 41; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; EES 2012: 569; EKS 2019); < kasks tölner 'Zöllner' (Ariste 1963: 107)

valgutama, (ma) valgutan 'vanutama; nõrutama' < kasks walken, sks walken

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `valgutama 'nõrguda laskma; nõrutama' Hlj (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1436 walgutama, -tan (O) 'walken'; Wiedemann 1893: 1298 walgutama, -tan (O) 'walken'; EÕS 1937: 1637 valgutama 'valguma panema, valguda laskma'; ÕS 1980: 770 valgutama 'valguma panema';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 walken 'stampfend waschen und reinigen, walken; rollend, wälzend durchkneten'; Schiller-Lübben walken 'rollend, wälzend durchkneten; Gewand walken, stampfend waschen und reinigen'
• Käsitlused: < sks walken ~ kasks walken (EEW 1982: 3679)
• Sugulaskeeled: sm valkata [1826; 1747 valkkimylly 'tamppimylly'] vanuttaa (villakangasta saraksi); lyödä, iskeä ( Wollgewebe zu Loden walken; schlagen < rts valka 'vanuttaa' (SSA 3: 399)

viirama, viirata 'köit (alla) laskma' < kasks firen, vîren 'fieren', sks fieren

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `viirama 'köit alla laskma, järele andma' Hlj Mus Emm Khn; `fiirama Ris (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1528 wīrama, -an (D) 'fieren, ein Tau nachlassen (im Boote)'; Wiedemann 1893: 1379 wīrama, -an (D) 'fieren, ein Tau nachlassen (im Boote)'; ÕS 1980: 790 viirama 'trossi järele andma, raskust aeglaselt alla laskma'; Mereleksikon 1996: 479 viirama '(asks vieren)'; VL 2012 viirama '(asks vieren)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 viren, firen 'ein Tau schiessen, folgen lassen, wohin es von irgend einer Kraft gezogen wird'; Schiller-Lübben viren 'ein Tau, Kette etc. schießen lassen'; MND HW I vîren 'nachlassen, locker lassen, schießen lassen (Tau, Trosse, Kette)'
• Käsitlused: < nl. vieren 'ein Tau nachlassen' (GMust 1948: 96); < sks ? fieren (EEW 1982: 3828)
• Sugulaskeeled: sm fiirata [1863] höllätä, löysätä, laskea alas (esim purjeita, lastia ruumaan, pyydyksiä myötävirtaan) / fieren, treiben lassen < rts fira 'löysätä, laskea alas' (‹ asks firen 'laskea köyttä') (SSA 1: 114)