[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < kasks almuse, almose 'Almosen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Almo∫si 'Allmosen'
• Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R (EMS I: 293)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus, almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; Wiedemann 1893: 26 almus, almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 almese, -misse, alle-misse 'Almosen; Scheibe Brot (erst als Teller, Serviette, gebraucht und dann den Armen gegeben)'; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ā̆lmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende';
• Käsitlused: < sks Almosen (EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71); < kasks almese (Raun 1982: 3); < asks halmosen ~ sks Almosen (EES 2012: 49); < asks almese 'almus' (EKS 2019)
• Läti keel: lt almuoza Almosen (Sehwers 1953: 2);
• Sugulaskeeled: sm almu [1642] pyytäjän, köyhän avustus / Almosen < mrts almosa (‹ küsks alamuosan) (SSA 1: 70); lvS almad (pl.) Almosen (SLW 2009: 44)

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats, sks Absatz

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 15) absat, -i r. d. '(Schuh Absatz)'; (Lunin 1853: 5) absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
• Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei (EMS I: 387)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati, absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat, absati; absati, absatime (pt); absel, absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 neo apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts';
• Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen';
• Käsitlused: < asks afsats (EEW 1982: 85); < Erts appsat (SKES: 22); < asks afsats ~ sks Absatz (EES 2012: 52); < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' (EKS 2019)
• Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < nd. afsett 'Stiefelabsatz' (Sehwers 1953: 4);
• Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] kengän tai saappaan korko / Absatz < rts appsat (‹ kasks; vrd sks Absatz) (SKES: 22; SSA 1: 80)

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'Harm'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) Mo hing jooksed wet melehärmi pärrast; Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
• Murded: arm 'meelehärm' Kuu (EMS I: 432); `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; Wiedemann 1893: 75 här´m, här´mi; mēle-här´m (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm, härmi 'mure, meelepaha';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
• Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm (EEW 1982: 455; EES 2012: 85); < kasks harm 'mure' (Raun 1982: 16); < sks Harm (SSA 1: 143)
• Sugulaskeeled: sm harmi (1622) Kummer, Verdruß, Ärger < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' (SSA 1: 143)

jõlama, (ma) jõlan 'lärmama' < asks gellen 'gellen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: ???) jellama 'Beffen 'haukuma, lärmama''; Koijr jellan 'der Hund beffet 'hawwub''; (Vestring 1720-1730: 51) jöllama 'Haseliren'; (Helle 1732: 100) jöllama 'haseliren'; (Hupel 1780: 163) jõllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; (Hupel 1818: 56) jöllama r. d. 'haseliren'; jõllama d. 'umberschlendern'; (Lunin 1853: 37) jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
• Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh Mar PJg Tor Trm Lai; jölama Sa (EMS II: 247); jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv (EMS II: 248)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'; Wiedemann 1893: 161 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
• Käsitlused: < ………. 'kläffen' (EEW 1982: 546); < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen (Liin 1968: 48)

klomp, klombi 'tükk' < asks klump

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 88) klomp, -i r. d. 'Klump'; (Lunin 1853: 62) klomp, -i r. d. 'комъ'
• Murded: klomp, klombi '(puu)tükk, klots; kämp; puuking, -konts' Hi LäLo sporKPõ Lai; klomp, `klombi R; lomp, lombi Sa Muh L SJn Rõn; lomp, `lombi Kuu Jõh (EMS III: 331)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klomp, klombi; klomp, klombu (D) 'Klumpen, Klotz'; Wiedemann 1893: 311 klomp, klombi; klomp, klombu (D) (lomp) 'Klumpen, Klotz'; ÕS 1980: 275 klomp 'kämp, tomp'; Tuksam 1939: 568 Klumpen 'kambas, kamakas, kämp'; Klumpfuß 'kompjalg';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klumpe, klompe 'Holzschuh, colopodium'
• Käsitlused: < ? sks Klumpen (EEW 1982: 869); < asks klump, klumpe 'Klumpen 'kamakas, kärg, tomp'' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klampa ein Stück < nd. klamp 'ein Klumpen; eigentlich eine Masse, die zähe ist und zusammenhält' (Sehwers 1953: 49); lt klumpis Klumpen, Kloß < nd. klump 'eine Haufe, Kloß' (Sehwers 1953: 52); lt klumpas Holzschuhe < nd. klumpen 'Holzschuhe' (Sehwers 1953: 52)

koots|pool, -pooli 'süstik' < kasks schotspole 'Schießspule, Weberschiffchen'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 98, 102) koots-pool, -i r. d. 'Weberspule'; kuds-pool, -i r. d. 'Weberspule'; (Lunin 1853: 70, 71, 73) koots-pool, -i r. d. 'веретено'; kots-pool r. d. 'мотушка; веретено у ткачей'; kuud-pool, -i r. d. 'веретено'
• Murded: kootspool Pär; k̬u̬ut´sp̬u̬ul´ Hää; kotspool Hlj Jõh Tõs M T; kot´spo(o)l Ha Lai (EMS III: 640, 764); kuts-, kut´spo(o)l Nai VNg Lä Ha Kad (EMS IV: 133)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1893: 361 kōt´s, kōt´si (d) '= kōnal'; kōt´si-pū, kōt´si-käzi 'der Theil am Spinnrade'; kōt´sli (d) '= kōt´s, kōnal'; Wiedemann 1869: 937 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze'; Wiedemann 1893: 850 ats-pōl´ (d), kuts-pōl´, süt´s-pōl´ 'Weberschiffchen, Weberschütze';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schotspole (schêtspole) 'Weberspole, Weberschiffen'; MND HW III schôtspole (-spoele) 'Schießspule, Weberschiffchen'
• Käsitlused: < rts skottspole (Koponen 1998: 139)
• Läti keel: lt atspuōle Weberschiffchen < nd. schottspōl 'Weberschiffchen' (Sehwers 1953: 4)
• Vrd pool

kratsima, (ma) kratsin 'kraapima; sügama' < kasks krassen, kratzen Eesti keelele on avaldanud mõju mõlemad alamsaksa sõnavormid.

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 70) krassima 'kratzen'; (Göseken 1660: 429) krassima 'kratzen'; (Hupel 1818: 100) kratsma r. d. 'kratzen'; (Masing 1825: 79) [peawad] tullist wallu ja pärrast paisetust teggema, mis kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; (Lunin 1853: 72) kratsma r. d. 'чесать'
• Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V(-mõ Krl); `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi Vig Kse Han Vän Tor Saa SJn; `rat´sma Var KJn sporM(-me) (EMS III: 816); `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo (EMS III: 916)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; Wiedemann 1893: 384 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
• Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' (EEW 1982: 890; EES 2012: 182); < asks kratzen 'kratsima, kraapima' (EKS 2019)
• Läti keel: lt skrāpēt kraapima, kratsima (ELS 2015: 343)

krimpsutama, (ma) krimpsutan 'krimpsuliseks muutma' < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krimpsutama 'kortsutama' Vas; krimpsuteme Hel San; `krimpsutama Kuu Lüg; krimsutama Jäm Juu JMd Lai; rimpsutama Khk (EMS III: 847)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 krimps, krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; Wiedemann 1893: 389 krimps, krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; ÕS 1980: 309 krimpsutama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krimpen 'sich zusammenziehen, kleiner, geringer werden, einschrumpfen; einschrumpen lassen'; MND HW III schrimpen 'schrumpfen'
• Käsitlused: < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen', kasks skrump, schrumpe 'Falte', rts skrympa (EEW 1982: 990); < vrd kasks krimpen, schrimpen 'nina krimpsutama' (Raun 1982: 51); < ? asks schrimpen 'nina kirtsutama, kortsutama' (EES 2012: 183)
• Läti keel: lt krimpis Falte < nd. krimpe 'das Einschrumpfen von Wollenzeugen' (Sehwers 1953: 58); krumpa Runzel, Falte < mnd. krimpe (Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69)

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

leer2, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'Lehre'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 184) eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; (Müller 1600/2007: 134) Minckperrast se Leerpois eb olle mitte v̈lle tæma Meistri (30.01.1601); (Stahl HHb III 1638: 99) Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; (Stahl LS II 1649: 685) Se Leerpois ep olle mitte ∫uhremb kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht vber ∫einen Mei∫ter'; (Göseken 1660: 468) leeri Rahha 'schul-Geld'; (Hupel 1818: 118) leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
• Murded: leer, leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier, lieri KPõ Iis Kod; lier, `lieri R; li̬i̬r (-r´), leeri Kod Pal eL (EMS V: 37)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; Wiedemann 1893: 492 lēr´, lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
• Käsitlused: < Bsks Lehre (EEW 1982: 1264); < kasks lêre (Raun 1982: 72); < kasks lere, lare (Liin 1964: 61); < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' (Ariste 1963: 95); < asks lere 'õpetus, õppimine' (EES 2012: 233)

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < kasks līs-, lives-, liveschpunt 'Liespfund'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 469) Leusck 'Centner (Lispfund)'; (Vestring 1720-1730: 112, 113) Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; (Helle 1732: 130) leisik 'das Lihs-Pfund'; (Hupel 1780: 203) leisik, -o r. 'das Ließpfund'; (Hupel 1818: 119) leisik, -o r. 'Liespfund'; (Lunin 1853: 87) leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
• Murded: leisikas, leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas, leesika Vll Käi L Ha; `leisikas, `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik, leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk, `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm (EMS V: 74); `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg (EMS V: 86)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas, leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; Wiedemann 1893: 486 leizikas, leizika (leiskas, lēzik, lezikas) 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk, leiwiska '= leizikas'; leizik, leiziki, leiziku '= leizikas'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîs-punt, lives-punt, talentum livonicum 'liefländisches Pfund = 14 Pfund'; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'
• Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- (EEW 1982: 1275; SSA 2: 61); < kasks lîspunt (Raun 1982: 73); < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' (EES 2012: 235)
• Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund < mrts lifspund (‹ kasks līvesch pund 'liivinmaalainen punta' (SSA 2: 61); sm leiviskä Liespfund < ee leivisk, leisik, leisikas (Bentlin 2008: 73)

liist1, liistu 'kingaliist' < kasks līste 'Leisten'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 473) leisti 'leiste (zum Schuhe)'; (Hupel 1818: 118) leest, -i d. 'Schuhleisten'; (Lunin 1853: 86, 90) leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'
• Murded: liist, liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist, `liistu RId; liist, liisti Kod Lai Hls Krk San; list, listi Krl Vas (EMS V: 200)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1893: 492 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1869: 469 laiste, laistme (I) 'Leisten'; Wiedemann 1893: 450 laiste, laistme (I) 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'
• Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste (EEW 1982: 1265)
• Läti keel: liẽste, liests Schuhmacherleiste < mnd. lēste (Sehwers 1953: 71); lieste Schusterleiste; Stück, Teil < mnd. lêst (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] (kengän) malli, muotti / Leisten < rts läst (vrd goot laists 'jälki') (SSA 2: 65); lv lài̯sta, kǟŋgad-lài̯sta Schusterleisten < germ (Kettunen 1938: 182); lv lāista liist (jalatsil); lieste (LELS 2012: 158)

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'Lorbeer'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 190) packatis kui üx Loerber|Puh; (Müller 1600/2007: 782) packatis kui üx LoerberPuh (37. jutlus); (Stahl 1637: 88) lohrber, [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; (Stahl LS I 1641: 219) kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; (Göseken 1660: 291) Loorbeer 'Lohrbeer'; (Göseken 1660: 477) Loorbeer 'Lorbeer'; lorbeeri Rantz (loorberipärg) 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; (Helle 1732: 138) loormarri 'die Loorbeer'; (Helle 1732: 299) loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1766: 153) teised andwad kolm katke toukatud lorberid pima weega; (Hupel 1780: 208) loormarja (loorperi) pu r., d. 'Lorbeerbaum'; (Lithander 1781: 561) kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte, ja terwe Pipraga; (Hupel 1818: 128) lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
• Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sber´g Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd (EMS V: 422)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; Wiedemann 1893: 530 lōrbēr, lōrbēri; lōrberi, lōrberi (lorber, lorberi, lōrperi) 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; Schiller-Lübben lorolie 'Lorbeeröl'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
• Käsitlused: < sks Lorbeer (EEW 1982: 1363); < kasks lôr-bere (Raun 1982: 79); < asks lôrbere (Liin 1964: 62); < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer (Ariste 1963: 95); < asks lōrbere 'loorber' (EES 2012: 250)
• Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] Lorbeer < mnd. lōrbere (Sehwers 1918: 91, 153); lt luorbẽres, luozbẽres Lorbeeren < mnd. lōrbēr (Sehwers 1953: 74);
• Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer < rts lager; is laurillehti laakerinlehti < vn лавр (SSA 2: 31); vdj lavroovoi loorberi-; лавровый (VKS: 591); lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr Lorbeer (Laurus) (Kettunen 1938: 208); lv lūozber loorber; lauri (LELS 2012: 179)

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 85) louwend, louwendist 'Leinwand'; (Göseken 1660: 481) louwend 'leinwand'; (Göseken 1660: 386) kallis louwend 'kostlich Linwand'; kallis peenikeñe louwend 'Ka͠mertuch'; (Göseken 1660: 558) peenikenne Louwend 'klein Linwand'; (Vestring 1720-1730: 111, 123) Lauent, Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; (Helle 1732: 134) louendid 'Leinwand'; (Hupel 1766: 7) Sesamma louendi tük te siis tassaseks; (Hupel 1780: 201, 208, 209) lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; (Hupel 1818: 126) löwwend, -o od. -i d. 'feine Leinwand'; (Lunin 1853: 93) löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
• Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-n´d) I Plt M Ote (EMS V: 630); lõhvend Ksi (EMS V: 574); lõugend Mär Ris Kei (EMS V: 634); lõveng Kod (EMS V: 645)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601 lõuend, lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; Wiedemann 1869: 603 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 545 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril. linane või kanepine';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
• Käsitlused: < kasks louwent (EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83); < kasks lu-, lou-, lo-went (Liin 1964: 56); < kasks (Raag 1987: 324); < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' (EES 2012: 260)

lööv, löövi 'piklik katusealune' < kasks lö̂ve 'Laube'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 207) lööw, -i d. 'eine Hütte'; (Hupel 1818: 126) lööw, -i r. d. 'die Hütte'; (Lunin 1853: 93) lööw, -i r. d. 'хижина, шалашъ'
• Murded: lööv, löövi 'varjualune; elumaja' Sa Muh Ha Tür Ksi Lai VlPõ; lü̬ü̬v́ (lü̬ü̬v), löövi Hää Kod KJn eL; lüöv, lüövi Jür Koe Sim; lüöb, lööbi Mar Juu (EMS V: 789)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; Wiedemann 1893: 535 lȫw, lȫwi (SO) 'Hütte, Baracke'; dim. lȫwikene, lȫwikeze 'Hütte, Baracke'; ÕS 1980: 393 lööv 'pikk katusealune';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 love, lovene 'Laube, d.i. bedeckte Halle, bes. der offene Gang am obern Stockwerk eines Hauses; gallerie; Balkon, bes. über dem Wasser'; MND HW II: 1 lôve, lö̂ve 'Laubhütte; Gartenhaus; Vorbau, Vorhalle, Erkervorbau; offener Gang, Galerie, offene Halle; offene Tribüne; Markthalle'
• Käsitlused: < germ hlewa-, vrd vn... (EEW 1982: 1457); < vrd kasks love(ne) (Raun 1982: 85); < ? kasks love(ne) 'huvimaja, katos' (Koponen 1998: 125); < asks lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik' (EES 2012: 266)
• Läti keel: lt liẽvenis, liẽvenes, liẽviņš (1638 Leewenis) bedeckter Umlauf um die Korndarre, um ein Haus (Veranda), bedeckte Treppe, eine Reihe Schatten gebender Bäume < mnd. lȫvene 'Laube, bedeckte Halle, besonders der offene Gang, Gallerie am oberen Stockwerk eines hauses', nd. löving (nd. = nnd.) (Sehwers 1918: 32, 90, 152); lt lieve Kirchenchor < nd. lȫve; lievs Gallerie < nd. lȫw 'Gallerie, Vorhalle' (Sehwers 1953: 71); lieve (baznicas lieve:) das Chor < mnd. lö̂ve(ne) neben lôve 'Domvorhalle, Paradies' (Jordan 1995: 75); lievenes, lieviņš, ļuovenes Haustreppe, Veranda, Balkon; Abschauer, Abdachung, Anbau an einem Gebäude, bedeckter Umlauf um die Riege < mnd. lö̂ve(ne) (neben lôve) (Jordan 1995: 75);
• Sugulaskeeled: lv lìe̯və̑ᴅ bedeckte Treppe, Veranda < kasks love(ne) (Kettunen 1938: 193)

maaler, maalri 'kunstnik; värvija' < kasks maler 'Maler'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 199) nedt Malerit; (Müller 1600/2007: 584) nedt Malerit (26.07.1605) 'kunstnikud'; (Stahl 1637: 88) Mahler 'Maler'; (Helle 1732: 322) maalmeistar 'der Mahler'; (Hupel 1780: 211) maalmeister, -tri r., d.; maalmeistri d. 'der Mahler'; (Hupel 1818: 132) maalmeister od. maalmester, -tri r.; maalmeistre d. 'Maler'; (Lunin 1853: 98) maalmeister, -tri r. d. 'живописецъ'
• Murded: `maalder, `maaldri R(`maander Vai); `maaler, `maalri (-oa-) Jäm Khk Vll Pä Trm Kod Lai VlPõ M Puh San V(`maalõr Har Plv Vas); `maalder, `maaldri (-oa-, -ua-) Pöi Lä KPõ Iis (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māler, māl´ri, māl´dri 'Maler'; mālder, māl´dri '= māler'; Wiedemann 1893: 580 māler, māl´ri, māl´dri (mālder) 'Maler'; ÕS 1980: 396 maaler; Tuksam 1939: 655 Maler 'maalija, maalikunstnik; maaler (Stubenmaler)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 maler, mêler 'Maler'; Schiller-Lübben maler, meler 'Maler, pictor'; MND HW II: 1 mâler(e), mâlre, mêler(e) 'Maler, Bildmaler, bildender Künstler, Zeichner, zugleich handwerklicher Maler, Anstreicher'
• Käsitlused: < sks Maler ~ kasks maler (EEW 1982: 1470); < kasks malen (Raun 1982: 86); < kasks maler 'Maler, pictor' (Ariste 1963: 96; EES 2012: 268); < kasks maler, meler (Liin 1964: 60); < kasks (Raag 1987: 324)
• Läti keel: lt mãlderis Maler < mnd. māler (Sehwers 1918: 53, 153; Sehwers 1953: 77); mālderis Maler < mnd. mâler(e) (Jordan 1995: 77);
• Sugulaskeeled: sm maalari [1642] Maler < mrts malare 'maalari, maalaaja' (‹ kasks maler) (SSA 2: 134); vdj mal´ari maaler; маляр (VKS: 698); lv mō̬ldə̑r Anstreicher, Maler < kasks maler (Kettunen 1938: 229); lv kuņštmǭļṭiji maalija; gleznotājs (LELS 2012: 146); mǭldõr, mǭļţiji maaler; krāsotājs; mǭļkuņštnikā, mǭļţiji maalikunstnik; gleznotājs (LELS 2012: 192)
• Vt maalima

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'Mantel'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 205) Kuÿ meÿe hend - - tæma Armuliko Mantele alla petame; (Müller 1600/2007: 618) kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605) 'ristimantlit'; (Rossihnius 1632: 207) Heita omma Mantli hennesse pähle; (Stahl HHb III 1638: 235) tomb∫it temma Mantli welja 'zogen jhm den Mantel auß'; (Stahl HHb III 1638: 635) needt Mantlit 'die Mäntel'; (Gutslaff 1648: 226) Kûb; Mantel 'Mantel'; (Gutslaff 1647-1657: 226) ietta sedda mantli (Kuhbi) Kah; (Göseken 1660: 291) mantli 'Mantel'; (Göseken 1660: 708) weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; (Göseken 1660: 697) wanna santi kuub 'betlers Mantel'; (VT 1686) sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; (Piibel 1739) wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; (Hupel 1818: 133, 137) mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; (Lunin 1853: 99, 102) mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
• Murded: `mantel, `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel, man´tli 'Mantel'; Wiedemann 1893: 570 mantel, man´tli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
• Käsitlused: < sks Mantel (EEW 1982: 1501; SSA 2: 148); < kasks mantel 'Mantel' (Raun 1982: 87; Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raag 1987: 324; EES 2012: 276; EKS 2019)
• Läti keel: lt meñtelis Mantel < nd. mentel (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79); mantels Mantel < mnd. mantel (Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77);
• Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke < mrts mantel, mantol (SSA 2: 148); lv man̄t̆tə̑l Mantel (Kettunen 1938: 216); lv mantõl palitu, mantel; mētelis (LELS 2012: 183)
• Vrd kuub

mart, mardi 'mardisant; mardipäev' < kasks Marten, Merten 'Martin'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mart, `mardi R; mart, mardi Hi; mar´t, mardi (-r´-) Sa Muh L Ha JJn Ann VMr Kad VJg Trm Lai VlPõ (EKI MK); märt, märdi TLä Har Vas Lei (EKI MK); `mär´tnäpäiv 'mardipäev' Har VId (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 Mar´t, Mar´di 'männl. Name'; Mar´did, san´di-Mar´did, Mar´di-san´did 'vermummte Personen, welche am Martinsabend einen Umzug haben'; Wiedemann 1893: 573 Mar´t, Mar´di 'männl. Name'; Mar´did, san´di-Mar´did, Mar´di-san´did 'vermummte Personen, welche am Martinsabend einen Umzug haben'; ÕS 1980: 408 mart 'folkl. mardisant; kõnek. mardipäev';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 Merten 'Martin'; St. Mertensdach '10. November, bezeichnete früher den Anfang des Winters'; Schiller-Lübben Merten 'St. Mertensdasch, 10. November, bezeichnete früher das Ende des Sommers'; MND HW II: 1 Merten, Marten 'Martin, der heilige Martin'
• Käsitlused: < vrd asks Marten (Raun 1982: 89)
• Läti keel: lt mārt̆tiš Martin; vernummtes Martinskind (Kettunen 1938: 217);
• Sugulaskeeled: lv mar̄´`t Martin; vernummtes Martinskind (Kettunen 1938: 217); lv maŗţ mart, mardisant; mārtindieņas ķekatnieks; māŗţõdajāji, māŗţõdsaņţ mardisant; Mārtindieņas ķekatnieks (LELS 2012: 183)

meski, meski 'rukkijahuleotis' < kasks mêsch, meisch 'Maische'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 497) mechkil 'tranck (potus)'; (Hornung 1693: 23) Mesk 'Mesch im Brauen'; (Vestring 1720-1730: 136) Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; (Helle 1732: 139) mesk 'die Mesche vom Bier'; (Hupel 1780: 216) mesk r. 'die Mesche vom Bier'
• Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `mes´ki K Trm MMg Lai; mõs´k, mõse (`mõs´ki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; mes´s, mes´si Kod T Rõu Vas Se (EKI MK); miss, mis´si 'meski' Hää Saa Vil eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; Wiedemann 1893: 595 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski; meske, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) (met´t´, mis´s´, mõs´k) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; meisch = mêsch; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
• Käsitlused: < kasks mêsch, meisch (EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91); < kasks (masch) mesch (Liin 1964: 55); < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' (EES 2012: 281)
• Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk (SKES: 360); sm mäski Schlempe, Treber; Maische < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' (Bentlin 2008: 147)

moorima, (ma) moorin 'suletud nõus keetma või praadima' < kasks smoren 'schmoren'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 504) möhrima 'kröschen / schmören'; (Lithander 1781: 119, 311) pekki sedda seddasamma wisi, kui Moorpradki saab pekkitud; Moor-praad Renntiiri lihhast; (Hupel 1818: 143) morima r. d. 'schmoren'; (Lunin 1853: 108) morima r. d. 'жарить'
• Murded: `moorima (-uo-) R Sa Phl sporL JMd Koe VJg Lai; `mu̬u̬r´ma (-me) KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; Wiedemann 1893: 613 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; ÕS 1980: 429 moorima 'pruunistatult hautama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smoren 'langsam in einem bedeckten Gefässe kochen oder braten'; MND HW III smōren 'langsam kochen oder braten';
• Käsitlused: < sks schmoren (EEW 1982: 1552); < kasks smoren (Raun 1982: 92; Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; EES 2012: 284)
• Läti keel: lt smuorêt schmoren, Fleisch aufbraten < mnd. smoren 'langsam in einem bedeckten Gefäß kochen oder braten' (Sehwers 1953: 113); lt šmuõrêt in ganz bedecktem Gefäß langsam braten oder kochen < dt. schmōren 'Fleisch in verschlossenem Topfe kochen' (Sehwers 1953: 137);
• Sugulaskeeled: lv šmūorõ moorida; sutināt, šmorēt (LELS 2012: 313)

moor|praad, -prae 'moorpraad' < kasks smoren, sks schmoren

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 32, 119, 311) Moorpraadi sees; pekki sedda seddasamma wisi, kui Moorpradki saab pekkitud; Moor-praad Renntiiri lihhast
• Murded: moorpraad (-uo-, -̬u̬u-) 'pajapraad' VNg Mär Ris VJg Lai Trv Krl (EMS VI: 126)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; Wiedemann 1893: 613 mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; EÕS 1925: 520 moorpraad 'haudeküpsis (pajas kaane all küpsetatud liha) (Schmorbraten)'; ÕS 1980: 429 moorpraad 'kok. pajapraad'
• Läti keel: lt šmorēta gaļa Schmorbraten (VLV 1944: 455)

mukkima, (ma) mukin 'ehtima' < kasks smucken '(aus)schmücken'

• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 236) ähhitama 'schmücken'; (Helle 1732: 88) ehhitama 'schmücken, bauen, kleiden'
• Murded: mukkima '(end) ehtima' Jõe Kuu IisR Hi Mar Mär Han Saa sporKPõ Iis Trm Lai Plt Pst Hls; `muk´ma (-me) Kod KJn Krk Nõo Ote (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; Wiedemann 1893: 624 mukitama, tan, tada 'sich zieren, sich hübsch machen'; EÕS 1925: 525 mukitama '= mukkima'; mukkima '(edevalt) ehtima, end ilusaks tegema'; ÕS 1980: 432 mukkima '(edevalt) ehtima, ilusaks tegema';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smucken 'schön machen, schmücken'; MND HW III smücken 'mit Kleidung ausstatten; mit Schmuck, bes. schönen Kleidern Zier ausstaffieren; festliches Aussehen geben; sich festlich anziehen, sich schön machen; sich putzen, sich aufmachen'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1563); < kasks smucken (Raun 1982: 93; Liin 1964: 57)
• Läti keel: lt smuks schmuck, hübsch < nd. smuck 'schön, schmuck, zierlich' (Sehwers 1953: 113)
• Vt mukk

munk, munga < kasks monk, mrts munk 'Mönch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1514
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1514) Monkepete, Madelene ('Mönchsbetrüger' ‹ munk + ? petma); (Kullamaa 1524: 140) Han Muck (?muuk); (Müller 1600-1606: 216) nente Mukade hæ Töh; (Müller 1600/2007: 394) sæl omat olnuth ned Mukadt (20.07.1604) 'mungad'; (Rossihnius 1632: 221) kike sallaliko Pettusse ninck Kawalusse ehst sest Muhka ächk Babsti hulckast; (Stahl 1637: 91) munck, muncka∫t 'münch'; (Stahl LS II 1649: 669) Ep peame meije kahs nende Monckade kahs motlema 'Auch ∫ollen wir mit den Bäp∫tlern nicht gedencken'; (Stahl LS I 1641: 501) needt Munckat 'die Münche'; (Gutslaff 1648: 227) Munck 'Muenck'; (Gutslaff 1647-1657: 261) mönnet o[mm]at munckit, Kumbat essi munckis om heitnut; (Göseken 1660: 293) Munck 'Münch'; (Göseken 1660: 505) Munck 'monch'; muncka Rahwas 'Pabstumb'; muncka usck 'Pabstischer Glaub'; (Vestring 1720-1730: 142, 144) Munk, -ka 'Der Münch'; Munkade Usk 'Pabstl. Religion'; Muuk 'der Mönch'; (Helle 1732: 141, 322) munk 'der Mönch'; (Helle 1732: 308) munkahoow 'der München-Hof'; (Hupel 1780: 219, 220) munk, -a r., d. 'der Mönch'; muuk, -a r., d. 'der Mönch'; (Hupel 1818: 145) munk, -a r. d. 'Mönch'; (Lunin 1853: 109) munk, -a r. d. 'монахъ'
• Murded: munk, `munga VNg Lüg Vai; munk, munga Jäm Muh Rei Mar Mär Han sporPä Ha JMd Koe VJg I Plt KJn M San V (EKI MK); muuk, `muuga Jõe Kuu; muuk, muuga Khk Pöi Hi sporL Ha Lai Krk Rõu Plv Se; muuk, muugi Hää Kod Plt Krl Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga 'Mönch, geistlicher Ritter'; Wiedemann 1893: 629 muṅgas, muṅka; muṅk, muṅga (mūk, müng) 'Mönch, geistlicher Ritter'; ÕS 1980: 434 munk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mon(n)ek, mon(n)ik, monk, monnink 'Mönch'; Schiller-Lübben mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'Mönch'; MND HW II: 1 mȫnik, -ek, mönnik, -ek, mönk 'Mönch, Klostergeistlicher'
• Käsitlused: < mrts munk ~ kasks monk 'Mönch' (EEW 1982: 1571); < kasks monk (Raun 1982: 94); < kasks mon(n)ek, mon(n)ik, monk (Ariste 1963: 97; Liin 1964: 43); < asks mon(n)ek, mon(n)ik, monk ~ rts munk (EES 2012: 288); < vrts munk (EKS 2019)
• Läti keel: lt mũks [1638 Muhks] Mönch < and. *munik (vgl. dän., schwed., estn. munk) (Sehwers 1918: 37, 74, 92, 154); *meniķis Brückenmönch, Mönch an der Schleuse < nd. mönnick (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
• Sugulaskeeled: sm munkki [Agr] Mönch < rts munk (‹ kasks monk, monik) (SSA 2: 178); lv mū`k Mönch < germ (Kettunen 1938: 237); lv mūk munk; mūks (LELS 2012: 198)

murjan, murjani 'moorlane, neeger' < kasks moriân 'Mohr'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 16) ümber keick se morjani rahgwa mah; (Gutslaff 1648-56) Sest temma olli ütte Murriani naist wötnut; (Göseken 1660: 298) mustmah rahwas (moor, moorlane) 'mohr (æthiops)'; (Vestring 1720-1730: 143) Murjan 'der Mohr'; (Arvelius 1782: 62) selle Murjani saksad
• Murded: `murjan, -i RId Rei Hää Ris Trm Lai Pst; mur´jand, -i Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 698 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; Wiedemann 1893: 631 mur´jan, mur´jani 'Mohr, Neger'; EÕS 1925: 532 murjan 'neeger (Mohr)'; ÕS 1980: 435 murjan 'must, kasimata laps; van. neeger';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'
• Käsitlused: < ? kasks moriân (EEW 1982: 1578); < kasks moriân 'neeger' (Raun 1982: 94); < sm murjaani, rts morian (Ariste 1980a: 55-56); < rts morian 'murjan (neegri kohta)' ~ asks morian 'neeger; maur' ~ sm murjaani 'neeger; murjan; mooramaalane' (EES 2012: 289)
• Läti keel: lt muôris der Mohr (Sehwers 1953: 81);
• Sugulaskeeled: sm murjaani [1642] musta ihminen, neekeri; äkäisen näköinen juro ihminen / Mohr; schmutziger oder mürrischer Mensch < rts morian 'murjaani' (‹ kasks mōrian) (SSA 2: 181)
• Vrd moorlane

määr|kass, -kassi 'pärdik; marakratt' < kasks merkatte, sks Meerkatze

• Esmamaining: Hupel 1780: 428
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 428) määrkas d. 'Meerkatze, Affe'; (Hupel 1818: 132) määrkas, -si d. 'Meerkatze'; (Lunin 1853: 98) määrkas, -si d. 'мартышка'
• Murded: määrkass (-kass) 'ahv' Sa Rei Vig Kse Saa Ris Ksi KJn Trv Krk V; määrkas´s 'fig. määrdunud inimene' Han Hää JMd Lai Krk Ran Urv Plv Vas (EKI MK); määrkatt Lüg Jõh (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; Wiedemann 1893: 591 *mǟr-kas´s´, kas´s´i 'Meerkatze'; ÕS 1980: 443 määrkass 'pilt. kriimsilm, kasimatu laps';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mer-katte 'Meerkatze (d.i. langgeschwänzter Affe), cercopithecus'; MND HW II: 1 mērkatte 'geschwänzte Affenart, cercopithecus, von ape unterschieden, als besonders häßliches Tier dargestellt'
• Käsitlused: < sks, vrd kasks merkatte, sks Meerkatze (Viires 1969: 350; Raun 1982: 98); < asks merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv', sks Meerkatze 'pärdik, merikass' (EES 2012: 297)
• Läti keel: lt mẽrkaķis Meerkatze < mnd. mērkatte 'Meerkatze' (Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79);
• Sugulaskeeled: sm marakatti [1670] Meerkatze < rts markatta (‹ kasks merkatte) (SSA 2: 149); vdj marakatti ahv, pärdik; määrkass; обезьяна, мартышка (VKS: 701); lvS mer kas´s´ Meerkatze, Affe (SLW 2009: 120); lv mēr-kaš̄´, mǟr-kaš ´̄, nǟr-kaš̄´, Affe < kasks merkatte (Kettunen 1938: 220); lv mēr-kaš̄ Affe (Raag 1987: 328); nǟrkaš ahv; mērkaķis; nǟrkaš määrkass; sušķis (LELS 2012: 206)

neetima, (ma) needin 'neediga ühendama' < kasks nêden 'nieten'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 148) Neetma 'Zuneten'; (Helle 1732: 144) neetma 'zuneten'; (Hupel 1780: 223) neetma r. 'zuneten'; (Hupel 1818: 151) neetma r. d. 'nieten, vernieten'; (Lunin 1853: 115) neetma r. d. 'заклепывать, заковать'
• Murded: `niedima (-mä) Kuu VNg IisR Iis; `nietima Lüg Vai; `needima (-i̬i̬-) Jäm Muh Mär Tor Hää Lai KJn; `neema Khk Mar Kse Han; `needma (-ie-) Rei Kse Ris Juu Koe Iis; `neet´ma Han Aud; `ni̬i̬t´ma (-me) M; `ni̬i̬t´mä Kod TLä Rõn V; `ni̬i̬dmä Tõs (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nētma, nēdan 'nieten, vernieten'; Wiedemann 1893: 666 nētma, nēdan (nēdima) 'nieten, vernieten'; ÕS 1980: 452 neetima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêden 'nieten'; Schiller-Lübben neden 'nieten, mit dem Hammer durch Breit- oder Krummschlagen eines Nagels oder der Nägel befestigen'; MND HW II: 1 nêden (niden) 'nieten, durch Nieten befestigen'
• Käsitlused: < ee neet ~ kasks nêden (EEW 1982: 1680); < kasks nêden (Raun 1982: 102)
• Läti keel: lt † niẽdêt nieten < mnd. nēden (Sehwers 1918: 154); lt niẽdêt mit Zwirn anreihen, nieten < nd. nēden 'nieten, vernieten, aneinander heften' (Sehwers 1953: 83); niedēt nieten; mit Zwirn anreihen < mnd. nêden 'nieten' (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm niitata kotkata < rts nita 'niitata' (SSA 2: 219); lv at̄-nìędə̑ vernieten; nìe̯də̑, nìe̯t̆tə̑ nieten < kasks neden (Kettunen 1938: 17, 246); lv nīetõ neetida; kniedēt (LELS 2012: 208)
• Vt neet

nikerdama, (ma) nikerdan < sks ~ kasks schnickern 'schnitzen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 523) nickertama '(nikastama, nihestama), verrencken'; (Virginius 1687-1690) Jakobi Puusa-likminne Nikkerdas ärra, täma Maadlemissega; (Göseken 1660: 415) kiriux leickatut (graveeritud, nikerdatud) 'geschnitzet'; (Piibel 1739) ta laskis nende peäle nikkerdada nikkerdud Kerubid; Ärranetud on iggamees, kes teeb ühhe nikkertud ehk wallatud kuio; (Hupel 1780: 224) nikerdama r., d. 'schnitzen'; (Hupel 1818: 152) nikerdama r. d. 'schnitzen'; (Lunin 1853: 116) nikerdama r. d. 'ваять, вярѣзать изъ дерева'
• Murded: nikerdama 'puust välja lõikama' Sa Muh L sporKPõ Iis Trm Lai VlPõ Nõo San; nikõrdam(m)a Krl Har Rõu Räp; nigerdama (-ämä) Jõe Kuu VNg; nikkerdam(m)a Lüg Vai; nikeldama Kse PJg Ris Kod Pst(nikelteme) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 nikerdama, -dan 'schnitzen, schnickern; leichte Arbeit verrichten'; Wiedemann 1893: 667 nikerdama, -dan (nikitsema, nukitsema) 'schnitzen, schnickern; leichte Arbeit verrichten'; ÕS 1980: 456 nikerdama;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sniddeken 'schnitzen'; snicke-mêster 'Bootsmeister (in Lübeck)'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; Schiller-Lübben sniddeken 'schnitzen'; sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; MND HW III snid(de)ken, snitken 'schnitzen, einschnitzen'; snid(de)ker, snit(te)ker 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler'
• Käsitlused: < sks schnickern, ? kasks... ~ ee nikker (EEW 1982: 1700); < lms deskr, vrd sm nikertää (Raun 1982: 103); < asks (Hinderling 1981: 113); < asks snickern ~ sks schnickern 'naljaviluks lõikama, nikerdama' (EES 2012: 313)
• Läti keel: lt sniķerêt schnitzeln < nd. snickern 'schnitzeln' (Sehwers 1953: 113); sniķēt schneiden < mnd. snitken (neben snid(de)ken 'schnitzen; einschnitzen' (Jordan 1995: 91);
• Sugulaskeeled: sm nikertää [1860] vaivalloisesti vuoleksia t. tehdä muuta työtä / etwas mühsam tun, z.B. bearbeiten, schnitzen essen (vrt nikartaa 'nikkaroida'; vrt nikkari (SSA 2: 220); lv snik̆kàrt̆teə̑ schnitzeln, herumdrechseln (Kettunen 1938: 375); lv snikārtõ nikerdada, treida puud; izgriezt koku, virpot koku (LELS 2012: 297)
• Vt nikker

nipp, nipu 'nibu' < kasks (s)nibbe 'Spitze'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 526) Nipp '(linnu saba(ots), päranipp), Kappel'; nipp 'Purzel (an Hünern)'; (Hupel 1780: 224) nip, -po d.; nips, -o r. 'ein Schnippchen, Knippchen'; (Hupel 1818: 153) nip, -pi r. 'Spitze, Ende'; nips, -o r. d.; -i d. 'Schnipps, Schnippchen; lf. Knipschen'; (Lunin 1853: 116) nip, -pi r. 'кончикъ'; nips r. d. 'щелчокъ'
• Murded: nipp(u), nibu 'nibu; nupp, tipp' Kuu Vai; nipp, nippu VNg Lüg Jõh; nipp, nipu Vig Var Tõs Tor JMd JJn VJg I Ksi Plt; nipp, nipi S Khn Hää Juu Tür Sim Kod Lai KJn M San Kan Se (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 nipp, nipi, nipu 'Spitze, Ende'; Wiedemann 1893: 671 nipp, nipi, nipu (nibu) 'Spitze, Ende'; ÕS 1980: 457 nipp 'nibu, väike nupp';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nebbe, nibbe 'Schnabel'; snebbe, snibbe 'Schnabel'; snippe 'Schneppe, Schuhschnabel'; Schiller-Lübben nebbe, nibbe 'Schnabel'; snibbe, snebbe 'Schnabel'; MND HW III nibbe, nebbe 'Schnabel des Vogels'; snibbe 'Schnabel des Vogels; übertr. Nase der Menschen'
• Käsitlused: < germ, vrd kasks Snibbe, Snipp 'Spitze, gespitzter Gegenstand' (EEW 1982: 1689); < kasks (s)nibbe 'nokk' (Raun 1982: 103); < kasks snibbe 'Schnabel' (Hinderling 1981: 113); < kasks snibbe, nibbe 'nibu' (Liin 1964: 58); < asks snibbe 'nokk, tila' (EES 2012: 311)
• Läti keel: lt nibe [1705] kleiner Vogelschnabel < mnd. nibbe 'Schnabel' (Sehwers 1953: 83; Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm nippa huippu, kärki, nipukka / Spitze < lms deskr, vrd rts snibb 'nipukka', asks snipp 'nokka, kärki' (SSA 2: 223)

ork, orgi 'ora; okas' < kasks vorke 'Gabel'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 164) ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
• Murded: or´k, orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (or´k), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hor´k, hor´gi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hor´k, hor´gi (hõr´k, hõr´gi; wor´k, wor´gi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
• Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 1845); < vrd ee ora (‹ aaria laen, vanaindia ārā) (Raun 1982: 111-112); < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' (EES 2012: 339)
• Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrrkis] Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben < mnd. vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel; Feuergabel' (Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106)

† palper, palperi 'habemeajaja' < kasks balberer 'Barbier'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Helle 1732: 85) aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; (Piibliraamat 1739: Hs 5: 1) Ja sinna, innimesse poeg, wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks o͠ma Pea ja omma habbe; (Hupel 1780: 236, 338) palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r., d. 'Balbierer'; (Hupel 1818: 172) palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; (Lunin 1853: 133) palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
• Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' (Saareste I: 352); palber, palbre 'arst' Krk (Vana Kannel IV: 526); palber 'habemeajaja' Hlj (Vana Kannel VI: 2: 761); palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb (Regilaul 2003-2016); `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr, palbēri = palper; *palper, palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
• Käsitlused: < kasks balberer (EEW 1982: 1908)
• Läti keel: lt † bal̃biẽris (1644 balber) Barbier (Sehwers 1918: 142); lt bal̃bẽris Barbier < mnd. balbēr (Sehwers 1953: 7);
• Sugulaskeeled: sm palperi parturi; välskäri (SKES: 478); lv baḹbiḙr Barbier < lt balbiers (Kettunen 1938: 20)

pann|kook, -koogi < kasks pannekôke 'Pfannkuchen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 551) [pann](kohki) '[Pfan] (Kuche)'; (Lithander 1781: 529) Head Pankokid 'Gute Pfannkuchen'; siis te se pankoki pan hästi pallawaks
• Murded: pannkuok, -`kuogi Kuu VNg Lüg Vai; pan´nkook, -koogi Jäm Khk Mär Khn Tor Kei Juu KuuK Ann Koe Kad VJg Iis Trm Äks Lai Plt SJn; pan´nku̬u̬k, -koogi Hls San Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 pan´n´-kōk 'Pfannkuchen'; Wiedemann 1893: 355 pan´n´-kōk 'Pfannkuchen'; ÕS 1980: 491 pannkook;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne-, pannen-, pan-koke 'Pfannkuchen'; panne-koken 'Pfannkuchen backen'; Schiller-Lübben pannekoke 'Pfannkuchen'; MND HW II: 2 pannekôke, pannen-, pankôke 'in der Pfanne gebackenes Gericht aus Eiern unter Zugabe von Milch und Mehl, Eierpfannkuchen'
• Käsitlused: < kasks pankoke ~ sks Pfannkuchen (EEW 1982: 1927); < kasks pannekōke (Liin 1964: 55; SSA 2: 309)
• Läti keel: pañkuõks Pfannkuchen < mnd. pannekōke (Sehwers 1918: 155; Sehwers 1953: 86); pankuoks, pankūka Pfannekuchen < mnd. pannekôke (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm pannukakku [1670] < rts pannkaka 'pannukakku' (vrt kasks pannekōke) (SSA 2: 309); lv paŋ̄-kok̀ Pfannkuchen (Kettunen 1938: 143, 274); lv pankok pannkook; pankūka (LELS 2012: 227); vdj blina pannkook; блин (VKS: 163)

paslik, pasliku 'sobilik' < kasks paslik 'passlich, passend'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `paslik, -u (-s´-) 'sobiv, kohane' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `pas´lik, `pas´ligu TLä Krl (EKI MK); `passilik, `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-s´s-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 pas´lik, pas´liku = pas´s´ilik; pas´s´ilik, -u (pas´lik) 'passlich, passend'; Wied 1869/1893: 852/773 pas´s´ilik, pas´s´iliku (pas´lik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
• Käsitlused: < kasks passen (EEW 1982: 1951); < kasks paslik (Raun 1982: 117; EES 2012: 356)
• Läti keel: lt pasêt < nd. passen (Sehwers 1953: 86);
• Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig (‹ kasks passen) (SSA 2: 321); lv paššiji paslik; piemērots, pasīgs (LELS 2012: 229)
• Vt passima1

pekker, pekri 'pagar' < kasks becker, sks Bäcker

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 207) Päcker 'Bäcker'; (Gutslaff 1648-56) Näihde Beckride pähmehst enge poih temma ülles; (Hupel 1780: 238) pekker r. (selt.) 'der Becker'; (Hupel 1818: 176) pekker r. (selt.) 'der Becker'; (Lunin 1853: 136) pekker r. 'хлѣбникъ, булочникъ'
• Murded: pekker, pekri 'pagar' RId Jäm Khk Kaa Pöi Han Khn sporPä Iis Kod Lai Plt KJn M; peker Ran Puh Rõn; `pekri Nõo San sporV(`peekar´ Se) (EMS VII: 328)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 1625 peker, pekri (SW) 'Bäcker'; suhkru-peker 'Zuckerbecker, Conditor'; Wiedemann 1893: 797 peker, pekri (SW) 'Bäcker'; suhkru-peker 'Zuckerbecker, Conditor'; Tuksam 1939: 108 Bäcker 'pagar';
• Saksa leksikonid: EWD 2005: 86 Bäcker 'wer Brot u. dgl. bäckt; ahd. beckeri (Hs. 12. Jh.), mnd. becker, mnl. baker'
• Käsitlused: < sks Bäcker (EEW 1982: 1981); < sks Bäcker 'leipuri' (Koponen 1998: 143)
• Läti keel: lt beķeris Bäcker < nd. becker (Sehwers 1953: 10);
• Sugulaskeeled: is pekkari (Kos) pagar (Laanest 1997: 144)

peldik, peldiku 'käimla; väljaheited' < ? kasks *pö̂l-dîk

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 63) peltick, peltickust 'Heimlich gemach'; (Göseken 1660: 559) peltick 'Anzucht / Cloack'; peltick, -u 'Heimlich gemach'; peltick 'scheis-Haus (secessus)'; (Virginius 1687-1690) riksid ärra Paali Kujod, ja Paali Kirkud, nink teggit sedda Peldikuks; (Vestring 1720-1730: 176) Peldik, -ko 'Der Abtrit'; (Helle 1732: 87) ta läks omma asjale 'er ging zu Stuhl'; (Helle 1732: 156) peldik 'der Abtritt, Secret'; (Piibel 1739) Paali kodda kiskusid nemmad ka mahha ja teggid sedda peltikkuks; (Hupel 1780: 239, 244) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimlich Gemach'; pöldik, -ko d. 'Abtritt, heimlich Gemach'; (Tarto-maa 1806) 08.08: Sääl kottal wäetas neid nurmi peldikuga mes rahwas linast towa; (Hupel 1818: 176) peldik, -ko r. 'Abtritt, heimliches Gemach'; (Lunin 1853: 137) peldik, -ko r. d. 'отхожее, нужное мѣсто'
• Murded: `peldik, `peldiku (-gu) 'väljakäigukoht' R; peldik, peldigu Sa Emm Rei Puh Krl Rõu Vas Se; peldik (-l´-), -u Vll Pöi Muh L Ha JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn M TLä Ote San Krl Plv (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 880 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; Wiedemann 1893: 798 pel´dik, pel´diku (põl´dik) 'Abritt, heimliches Gemach'; ÕS 1980: 503 peldik 'kõnek. käimla';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pôl, pûl 'Pfuhl; stehendes, unreines Wasser, Schlamm'; dîk 'Teich, Deich'; MND HW II: 2 pôl, pûl (pl. pö̂le) 'mit Wasser, Schlamm, Unrat gefüllte Vertiefung, Pfuhl; Schlamm, Unrat'
• Käsitlused: < Bsks Peldik ~ asks pö̂l-dîk '(pôl, pûl 'Vertiefung, mit Wasser gefüllt, bes. stehendes, unreines Wasser, Schlamm' + dîk 'Teich')' (Ariste 1963: 100); < kasks spelt 'Spelt' (EEW 1982: 1983-1984); < kasks *pöl-dîk 'roojatiik' ~ kasks *spelt 'aganasara + ee -ik' (Raun 1982: 119); < ? asks *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik' ~ ? asks spelt 'agan' (EES 2012: 360)
• Läti keel: lt pẽlis, pẽle [1638 Pehlis] Pfühl < mnd. pöle, pöl (Sehwers 1918: 92, 155);
• Sugulaskeeled: vdj peltikko (kuiv)käimla, kõnek. peldik; уброная, нужник (VKS: 896)

pipar|kook, -koogi < kasks pepper-koke 'Pfefferkuchen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 230) Messileib 'Pfefferkuch'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'
• Murded: piparkook (-uo-) Kei Ann Kod Äks Lai SJn Hls(piper-); peperkuok Iis (EKI MK); `vehverkuok 'piparkook' VNg Lüg IisR Vai; vihver- (vehver-) Khk Phl Mar Mär Han Tõs Tor Ris Kei Kad VJg Äks SJn; vehverku̬u̬k M Har; vehmer- San Plv; veper- Hää (EKI MK; Saareste II: 821)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1489 weper-kōk, kōgi 'Pfefferkuchen'; Wiedemann 1893: 1345 weper-kōk, kōgi 'Pfefferkuchen'; Wiedemann 1893: 812 pihkar, pihkari (d) 'Pfefferkuchen'; Wiedemann 1869: 1102 mē-sai 'Pfefferkuchen, Honigkuchen'; Wiedemann 1893: 997 mē-sai 'Pfefferkuchen, Honigkuchen'; EÕS 1930: 778 piparkook '= pihkar'; ÕS 1980: 516 piparkook;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 peper-koke 'Pfefferkuchen'; MND HW II: 2 pēperkôke, pepper-, ○pēperkûke 'stark gewürztes Backwerk, Pfefferkuchen';
• Käsitlused: < kasks peper-koke, vrd ee pipar (EEW 1982: 2071); < kasks peperkoke (Liin 1964: 55; Liin 1968: 53)
• Läti keel: lt pẽperkuoks < mnd. peperkoke 'Pfefferkuchen' (Sehwers 1953: 87); pēperkuoks Pfefferkuchen < mnd. peperkoke (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm piparkakku [1880] maustepikkuleipä / Pfefferkuchen < rts pepparkaka (SSA 2: 371); lv pe`ppə̑r-kō̬k̀ Pfefferkuchen (Kettunen 1938: 280; Raag 1987: 328); peppõrkok piparkook; piparkūka (LELS 2012: 235)

platt, plati 'tasane, lame' < kasks plat, sks platt

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: platt, platti 'tasane, lame' Hlj Lüg Vai; plat´t, plati (-t´-) Phl Rid Koe Kad Lai Plt (EKI MK; EMS VII: 574)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 *plat´t´, plati 'flach, niedrig'; Wiedemann 1893: 837 *plat´t´, plati 'flach, niedrig'; Tuksam 1939: 758 platt 'lame, lapergune; tasane, lage';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben plat 'platt, nicht erhaben'; MND HW II: 2 plat 'ganz flach, eben, nicht erhaben; flach, niedrig'
• Käsitlused: < kasks plat(t) ~ sks platt (EEW 1982: 2096)
• Sugulaskeeled: sm flaata litteä, matala / flach < rts flat 'litteä, latuskainen, matala' (SSA 1: 116); sm lattea [1874] platt, falch vrt sm 'latistaa, latistua'; is latistua 'litistua'; krj latakka 'litteä'; vdj лatikke̮; ee latakas < vrd sm-ugri deskr; vrd rts flat, sks platt etc. (SSA 2: 52)

pliiats, pliiatsi 'kirjutusvahend' < rts blyerts, vrd kasks blîertze Murdekeeles esinev pleistik pärineb alamsaksa keelest (bleistick 'tinapulk') ja plehveter baltisaksa keelest (Bleyfeder 'tinasulg')

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `pliiats, -i Jõe Kuu Hlj Lüg; pliiats, -i Jäm Hi K I TLä San Har Vas Se; liia(r)ts, -i Sa Muh; (p)liiats, -i L; liiats (liiäts), -i KJn SJn Kõp M (EKI MK; EMS VII: 586); pleiat´s (-ts), -i VJg Trm Kod Hel T V (EKI MK; EMS VII: 579); `pleistik, -u Han Khn; `pleistük, -i (-ü) Khn Hää; `leistik, -u Hää Saa; leistik, -u SJn M; bläistik, -u Lei (EKI MK; EMS VII: 580); plehveter (-vetter, -veeter), -i Jäm Khk Hi L KPõ Trm Ksi Lai VlPõ; `pleihveeder, -i Kul Var Tõs Saa Võn; `plehvieder, `plehviedri Kuu Lüg Jõh; `plehvetter, -i Hlj Jõh Vai (EKI MK; EMS VII: 579)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plī-pulk, pulga (D) 'Bleistift'; plīats, plīatsi; plīats-pulk 'Bleistift'; Wiedemann 1893: 840 plī-pulk, pulga (D) 'Bleistift'; plīast, plīasti; plīats, plīatsi; plīats-pulk 'Bleistift'; plīerts, plīertsi (plī-wēder) 'Bleistift'; plīs-pulk, pulga; plīstihwt, -i 'Bleistift'; ÕS 1980: 521 pliiats;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bli, blig 'Blei'; sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; MND HW I blîertze (bligartze) 'Bleierz'; Hupel 1795: 26 Bleyfeder 'Bleistift'
• Käsitlused: < rts blyerts 'Graphit' (EEW 1982: 2100; Raag 1987: 334); < vrd rts blyerts (‹ sks Bleierz 'lyijymalmi') (SSA 2: 117); < ? rts blyerts, blyarts, bliarts 'grafiit; pliiats' (EES 2012: 376); < asks Blie-fedder 'pliiveeder' (EEW 1982: 2102); < asks Blijstikken (Raun 1982: 124)
• Läti keel: lt beistiķis Bleistift < nd. bleistick (Sehwers 1953: 14); lt blīstivts (1782) Bleistift (Sehwers 1953: 15);
• Sugulaskeeled: lv blef̆fēdə̑r, bleì̯štik̀ Bleifeder, Bleistift < vrd lt glēf̆fèder, bleì̯stik´s (Kettunen 1938: 24); lv bleifēdõr pliiats; zīmulis (LELS 2012: 44)

polt, poldi 'kinnitusvahend' < kasks bolte(n) 'Bolzen'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 246) polt, -i r., d. 'Bolze, Streicheisen'; (Hupel 1818: 189) polt od. pold, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; (Lunin 1853: 146) polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
• Murded: polt, `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-), poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) (EKI MK; EMS VII: 642)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t, pol´di 'Bolzen'; Wiedemann 1893: 845 pol´t, pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), mnd. bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
• Käsitlused: < kasks bolt(e) (EEW 1982: 2126); < kasks bolte(n) (Raun 1982: 125; EES 2012: 379)
• Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te (1638 Bullta) Bolzen, Riegel, Pfeil < mnd. bolte (Sehwers 1918: 48, 85, 144); bul̃ta (bults, bul̃te) < mnd. bolte 'Bolzen, Pfeil' (Sehwers 1953: 20); bulta, bults Bolzen < mnd. bolte (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm poltti pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe < ee polt (‹ kasks bolt(e)) ~ vn болт (SSA 2: 392); sm pultti [Agr] < rts bult (‹ asks bolt) (Häkkinen 2004: 971); sm poltti, pultti Schraube, Bolzen < ee polt, rts bult (Bentlin 2008: 161); vdj boltta polt (VKS: 166); lv bol̄´t̀ Bolzen < kasks bolte (Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327); boļt polt; bultskrūve (LELS 2012: 46)

pookima2, (ma) poogin 'taimi vääristama' < kasks poten, Bsks pothen 'propfen' Alamsaksast alanud laenutee on jätkunud baltisaksa keele toel.

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) pookma 'pookima'; (Vestring 1720-1730: 186) Pokima 'Pohten pfropfen'; (Helle 1732: 161) pokima 'pohten, pathen, propfen'; (Piibel 1739) olled ärraleikatud, ja wasto lodud wisi hea öllipu sisse pokitud; (Hupel 1766: 123) se pu on ükskord istutud ning pokitud; siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; (Hupel 1780: 245, 246) pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; (Hupel 1780: 246) pookma d. 'pfropfen'; (Marpurg 1805: 13) moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk propuleritu; (Hupel 1818: 189) pookma od. poogma d. 'pfropfen'; (Lunin 1853: 146) pookma od. poogma d. 'затыкать пробкою, закупоривать'
• Murded: `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har (EKI MK; EMS VII: 654)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; Wiedemann 1893: 850 pōkima, -gin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; ÕS 1980: 527 pookima ka aiand.;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'; MND HW II: 2 pōten, pāten, potten 'Pflanzen (in die Erde) setzen, pflanzen, Stecklinge setzen; eine Pflanze veredeln, pfropfen'; pōte (potte), pāte 'junge Pflanze, Steckling, junger Baum, Setzling'; Hupel 1795: 178 pothen 'propfen'
• Käsitlused: < kasks poten, potten 'pookima' (Liin 1964: 63); < vrd kasks poten (Kettuneni järgi) (Raun 1982: 126); < asks poten, paten 'istutama' (EES 2012: 379)
• Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ pfropfen < kasks poten (Kettunen 1938: 318); lv proppõ, pūotõ pookida; potēt (kokus) (LELS 2012: 254, 259)
• Vrd pootima

poots|haak, -haagi 'metallkonksuga ritv' < kasks bôshake, bôteshāke, sks Bootshaken, vrd rts båtshake

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) Pooshaki 'Boßhacke'; (Göseken 1660: 570) Raud/pooshaki 'Hake (zum Schiffe)'; (Göseken 1660: 591) Raud Hahke (pootshaak) 'schiff-Hacke (uncus)'
• Murded: pootshaak, -`haagi Jõe Kuu; `pootsak, -i (-uo-) Sa Hi Ris; `pootsaak, -aagi (-oagi, -uagi) Khk Vll Muh Mar Han Vän Ris; pootsak, pootsagi Rid; `pootsvaak, -vaagi Sim Lai; `poostvaak, -vaagi Ksi Plt; `puustak, puustagi KJn Ran; puustaak, -aagi Ran Nõo (EKI MK); `puostav, -i Jõh; `potstam, -i JõeK (EKI MK; EMS VII: 686); puos(s)haak (-aak) Kuu JõeK Iis; poosvaak (-vuak) JMd Trm Lai; puosvaak (-vuak) Koe Kad VJg; `puosak, -kki Jõe; `pus´sak, -gi Räp; p̬u̬̬usshaak´ Plv (EMS VII: 685)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pōts-hāk, hāgi 'Bootshaken'; Wiedemann 1893: 854 pōts-hāk, hāgi 'Bootshaken'; ÕS 1980: 529 pootshaak 'teraskonksuga latt, ritv'; Mereleksikon 1996: 329 pootshaak '(hol bootshaak)'; VL 2012 pootshaak '(hol bootshaak)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôshake 'Bootshaken'; MND HW I bôshāke, bôteshāke 'Bootshaken'
• Käsitlused: < kasks bôtshâke 'Bootshaken' (vrd kasks bôtshâke) (GMust 1948: 53, 88); < asks Boos-haken (Liin 1964: 49); < asks bō(t)shake ~ sks Bootshaken ~ rts båtshake 'pootshaak' (EES 2012: 380); < hol bootshaak (VL 2012: 783)
• Läti keel: lt buõstaks Bootsstange (Bootsstock) < dt. (Sehwers 1918: 66); lt buosāks Bootshaken < nd. bōshāke 'Bootshaken' (Sehwers 1953: 22); lv bùo̯s´s´ār´k´s Bootshaken (Kettunen 1938: 32);
• Sugulaskeeled: sm puoshaka [1644 botzhaca] uitto-, vene-, tukki-, palokeksi / Flöß-, Boots-, Heuerhaken < rts båtshake 'vene-, tukki-, palokeksi' (SSA 2: 432); lv bùo̯ts-ò̬i̭k Bootshaken (Kettunen 1938: 32); vdj aažbukki pootshaak; багор (VKS: 99); vdj bagra pootshaak; багор (VKS: 156)