?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
kaljas, kaljase 'laev' < asks Galjass, sks Galeasse, vrd rts galeas
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kaljas, kaljase 'kahemastiline kahvelkuunar' Khk Mus Hi Rid Hää Ris; `kaljas, `kaljase Jõe Kuu; `kaljas, `kaljasi R (EMS II: 590)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 211 *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; Wiedemann 1893: 192 *kal´jas, kal´jasi 'Galeasse'; *kalias, kaliasi (kal´jas) 'Galeasse'; EÕS 1925: 168 kaljas 'väike laev (Galjass)'; ÕS 1980: 228 kaljas 'kahemastiline kahvelkuunar';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +galiatze, galeatze (ital. galeazza) 'Schiffstypus' (NB! galê(i)de, galiôn); Seemannsprache 1911: 294 Galeasse 'zweimastiges Schiff, dessen Vormast den andern an länge überragt'; Nach Röbing 1794 ist es ein 'kleines bei den Dänen, Schweden, Hamburgern und Holländern gebräuchliches Fahrzeug'
- Käsitlused: < rts galeas 'Galeasse' (‹ pr ‹ it) (EEW 1982: 672); < asks Galjass 'laev' (Raun 1982: 28); < ? sm kaljaasi (SSA 1: 285); < hol galjas ~ sks Galeasse, Galeas, Gallias ~ rts galeas (EES 2012: 121); < sks Galeasse 'kaljas' (‹ it galeazzo 'galeass' ) (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kaljaasi [1863] kaksimastoinen purjealus / Galeasse < rts galeas (‹ hol galeas ‹ pr galéasse ‹ it galeazza) (SKES: 148; SSA 1: 285); vdj galjassi kaljas; гальяс (VKS: 229)
loots, lootsi < kasks lôts-man, sks Lotse
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: loots (-oe-), lootsi 'laevade juhtija' Sa Hi L(lu̬u̬t´s Hää); luots Ris; luots, `luotsi R (EMS V: 426)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōt´s, lōt´si 'Lootse'; Wiedemann 1893: 530 lōt´s, lōt´si 'Lootse'; *lōtse, lōtse (lōtsmann) 'Lootse'; *lōtsmann, lōtsmanni = lōtse; EÕS 1925: 417 loots 'laev. (Lotse, Lotsmann)'; ÕS 1980: 381 loots 'lootsija'; VL 2012 loots '(hol loods, loodsman)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôts-man 'Lootse'; lôs-man = lôtsman; Schiller-Lübben lôts-man 'Lootse'; MND HW II: 1 lôsman, lôts- 'Lotse, Schiffsführer für bestimmte Fahrtrouten'; lôsmansbôt 'Lotsenboot'; Seemannsprache 1911: 551 'staatlich patentierten Seemann für bestimmte, ihm völlig vertraute Gewässer, in denem er an der Stelle des Kapitäns die Führung des Schiffs übernimmt'
- Käsitlused: < kasks lôts-man (EEW 1982: 1366; Raun 1982: 79; Raag 1987: 324); < asks Loots 'Lotse' (vrd. hol. loods) (GMust 1948: 82); < asks lōts(man) (SSA 2: 111); < hol loods, loodsman (Mereleksikon 1996: 226); < asks lōtsman ~ sks Lootsmann, Lotse 'loots' (EES 2012: 250); < sks Lotse 'loots' (EKS 2019)
- Läti keel: lt luotis Lotse < nd. lōts (Sehwers 1953: 74);
- Sugulaskeeled: sm luotsi [1727] Lotse < rts lots 'luotsi' [‹ asks lōts(man)]; is lōtsi; vdj lōt´si, lotsmani (SSA 2: 111); vdj loottsi = lotsmana, lotsmanni loots, lootsija; лоцман (VKS: 635, 637); lv lùo̯t´š´ Lotse (Kettunen 1938: 208); lv lūotš loots; locis (LELS 2012: 178)
- Vrd lootsmann
pakk2, paki 'pooltekk laevavööris' < kasks back, vrd rts back Võimalik hollandi algupära on eesti keeles ilmneda võinud siiski alamsaksa keele vahendusel, mis ei välista rootsi kaasmõju.
- Murded: pakk, paki 'laeva osa' Krj Hi Khn Hää Ris JõeK; pakk, pagi Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: ÕS 1980: 487 pakk 'laeva kõrgem osa vööris, mis kaitseb vastulaine eest'; Mereleksikon 1996: 309 pakk '(hol bak)'; VL 2012 pakk '(hol bak)'; Tuksam 1939: 108 Back 'laev. bakk';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bak (bach) 'Rücken; (Hinterbacke, Hintere)'; MND HW I bak, bāke 'Rücken, Schulter, der Hintere'
- Käsitlused: < asks back 'Halbdeck im Vorderteil des Schiffes', vrd hol bak 'het voorkasteel van een schip' (GMust 1948: 25, 85); < asks back 'laevateki kõrgem osa' ~ rts back 'vöörtekk' (EES 2012: 349)
- Sugulaskeeled: sm pakka [1798] laivan keulakoroke, keulakannen katto, laivan kansi / Back, Dach des Vordecks, Schiffsdeck < rts back (‹ kasks back resp. hol bak) (SSA 2: 295); lv bak̄ Back; bra`ssə̑gə̑d bak̄ brasset Back (die Segel aus dem Winde stellen) (Kettunen 1938: 20)
peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < kasks pegel, peil
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: peilstokk, -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; Wiedemann 1893: 796 peil, peili = pēgel 'Spiegel'; EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev. veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer. latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'; VL 2012 peil '(hol peil)';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; nd. pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'; Kluge: 534 Pegel 'Wasserstand'; 'im 18. Jh. übernommen aus ndd. mndd. pegel, peil, mndl. pegel 'Wasserstandmark''
- Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel (EEW 1982: 1978); < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers) mit dem Senkblei untersuchen' (GMust 1948)
- Läti keel: lt peģelis Pegel < mnd. pegel (Sehwers 1953: 87)
poi, poi 'ankurdatud ujuv meremärk' < kasks boie 'Boje'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: poi 'ujuk, meremärk' Hlj S Rid Mar Khn Hää Ris Koe; poi 'vender' Phl (EMS VII: 628)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929 poi, poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; Wiedemann 1893: 843 poi, poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; EÕS 1925: 796 poi 'laev. ujuv meremärk, kupp'; ÕS 1980: 523 poi 'ujuv meremärk'; Mereleksikon 1996: 328 poi '(hol boei)'; VL 2012 poi '(hol boei ‹ vanapr boue)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 boie 'Treibbake'; MND HW I boie, böye (○boier, böier, böiert 'Boje, verankerter schwimmender Körper um die Lage des Ankers oder der Fahrstraße anzuzeigen'
- Käsitlused: < kasks boie ~ sks Boje (EEW 1982: 2118; EES 2012: 378); < kasks boie (Raun 1982: 125); < kasks bôie 'Boie, Ankerboie' (GMust 1948: 59, 87); < sks Boje 'poi' (‹ keskhol boye) (EKS 2019)
- Läti keel: lt † buõjas (pl.) Hölzer an den Netzstricken, um diese auf dem Wasser zu halten < nd. boie (Sehwers 1918: 38, 145); lt boja (LELS 2012: 45);
- Sugulaskeeled: sm poiju [1787] ankkuri-, merkkipoiju / Boje < rts boj 'poiju' (‹ kasks boie) (SSA 2: 385); vdj buju poi; võrgumärk < vn буй (VKS: 174); lv bojà Boje, Seezeichen der Schiffer und Fischer < vrd lt bōj (Kettunen 1938: 25); lv bojā poi; boja (LELS 2012: 45)
praam|seil, -seili 'raapuri' < asks Brāmseil 'Bramsegel'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: praamseil 'raapuri' Kuu Vai Ris; `pramsel, -i Emm Phl; raam`seegel 'puri' Khk; pramm`seegel Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 961 pramsēl, pramsēli (D) 'Bramsegel'; Wiedemann 1893: 872 pramsēl, pramsēli (D) 'Bramsegel'; EÕS 1930: 819 praampuri 'laev. masti kolmas raapuri (Bramsegel)'; Mereleksikon 1996: 331 praampuri, praamseil '(hol bramzeil)';
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Brammseil, Brāmseil 'Bramsegel, das an der Bramraahe befestigte Segel. Verbreitet im Küstengebiet'
- Käsitlused: < sks Bramsegel, asks bramseil (EEW 1982: 2164); < asks bram + sēl, seil 'Bramsegel', vrd khol seil, seel 'Segel' (GMust 1948: 40); < sks Bramsegel (GMust 1948: 88); < hol bramzeil (VL 2012: 790)
- Läti keel: lt † brãmzẽgele Bramsegel (Sehwers 1918: 144); lt brangzēgelis; brāmzēģelis Bramsegel < nd. bramsegel (Sehwers 1953: 16);
- Sugulaskeeled: lv brampūŗaz praampuri; brambura (LELS 2012: 48)
prass, prassi 'purjeköis' < asks Brasse, sks Brasse
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: praass, `prassi 'köis' Hlj; pras´s, prassi (-śs-) Sa Emm Hää Ris (EKI MK; EMS VII: 738)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 873 pras´s´, pras´s´i 'Brasse, Segeltau'; EÕS 1930: 821 prass 'laev. raaköis (Brasse)'; ÕS 1980: 74 brass, brassi 'mer. köis raa asendi muutmiseks'; ÕS 1980: 533 prass, prassi 'mer. nöör raa pööramiseks'; VL 2012 prass 'tross raa pööramiseks (hol brass)';
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches Brasse 'Tau zum Stellen der Segel. Verbreitet im Küstengebiet (nur im Pl. gebraucht)'
- Läti keel: lt brase Brasse, Seil, mit dessen Hilfe man die Segelstange nach dem Winde richten kann (Sehwers 1953: 16)
- Vt prassima2
priit, priidi 'purje hoidev põikpuu või latt' < ? asks spriet, vrd rts sprit
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: priit, priida 'purjepuu' Jäm Khk Tõs Khn Aud Hää; priit, priidu Khk; riit, riida Pöi Muh; riit, riidi Khk; preit, preidi Hi Rid (EKI MK; EMS VII: 749)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 877 prīt´, prīdi (M) 'schräge Stange am Bootsegel'; EÕS 1930: 825 priit 'laev. purjeritv (Spiet)'; priidipuri 'Sprietsegel'; ÕS 1980: 535 priit 'purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 sprêt 'Stange oder Baum, bes. eine Segelstange'; MND HW III sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2173); < asks spriet 'Segelstange' (GMust 1948: 88)
- Sugulaskeeled: sm prii [1863] tanko, kolla veneen purjetta pingotetaan / Spriet < rts spri, sprit 'purje, joka levitetään sen poikki kulkevalla tangolla' (‹ hol spriet) (SSA 2: 410);
- Läti keel: lt sprĩtzẽģelis Segel in kleinen Booten (Sprietsegel) (Sehwers 1953: 118); lt šprite Stange, mit deren Hilfe man das Segel an den Mast befestigt < dt. Spriet 'am Maste befestigte Segelstange' (Sehwers 1953: 139); lt šprits (LELS 2012: 303);
- Sugulaskeeled: lv sprīt pirkel; šprits (LELS 2012: 303)
- Vt pukspriit
rakk, raki 'raud raa hoidmiseks masti küljes' < asks rak, rack 'Sleife, Schlinge'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: rakk, ragi 'purje kinnitusvõru' Kuu; rakk, raki Phl Khn Hää; rake Ris (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1019 rakk, raki, raka (d) 'Verrichtung zur Befestigung der Rae an den Mastbaum'; Wiedemann 1893: 923 rakk, raki, raka (d) 'Verrichtung zur Befestigung der Rae an den Mastbaum'; EÕS 1930: 1009 rakk 'laev. raa-kinniti'; ÕS 1980: 572 rakk 'raud raa hoidmisks masti küljes'; Mereleksikon 1996: 357 rakk '(hol rak)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 rak 'um den Schiffsmast angebrachter Ring mit dem die Rah aufgezogen wird'
- Käsitlused: < asks rack 'Sleife oder Schlinge' (SKES: 724; EEW 1982: 2402); < asks Rack 'Vorrichtung zur Befestigung der Rahe an dem Mastbaum' (GMust 1948: 39, 90); < sks Rack (SSA 3: 43); < asks rack 'silmus raa masti külge sidumiseks', rts rack 'seadis raa masti külge kinnitamiseks' (EES 2012: 417); < asks rack 'silmus raa hoidmiseks masti küljes' (‹ rts rack) (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm rakki [1609] kytkin, jokka purjealuksen raaka kiinnitetään mastoon / Vorrichtung zur Befestigung der Rahe am Mast, Rack < rts rack 'ra'an kiinnike' (SSA 3: 43)
rehv, rehvi 'purjepinna vähendamine' < ? kasks ref, reef, sks Reff
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: rehv, `rehvi Jõe Kuu Hlj Lüg; rehv, rehvi Sa Khn Ris; krehv, krehvi Hää; rihv, rihvi Hi Rid (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1046 rehw, rehwi 'Reff'; Wiedemann 1893: 948 rehw, rehwi 'Reff'; EÕS 1925: 1066 rehv 'laev. seadis purjepinna koondamiseks (Reff, Reef, Segelring)'; ÕS 1980: 582 rehv 'seadis purje pinna vähendamiseks'; Mereleksikon 1996: 362 rehv '(hol reef)'; VL 2012 rehv '(hol reef)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 2 ref 'Vorrichtung zur Verkleinerung der Segelfläche, zum Reffen des Segels, Reff'; Seemannsprache 1911: 656 Reff, Reef 'Einrichtung zur Einkürzung oder Verkleinerung der Segel. (Ein nd. Seemannswort.)'
- Käsitlused: < sks Reff (an der Segel) (EEW 1982: 2447); < sks Reff '(purjel)' (Raun 1982: 141); < asks Reff, Riff 'Reff' (GMust 1948: 43, 90); < asks ref ~ sks Reff 'seadis purjepinna vähendamiseks' (EES 2012: 423-424); < sks Reff 'rehv' (EKS 2019)
- Läti keel: lt rẽve Vorrichtung zur Verkürzung eines Segels < nd. ref (Sehwers 1953: 100); lt (jūrniecībā) rēve rehv (ELS 2015: 717);
- Sugulaskeeled: sm reivi (rievi) [1863] se osa purjeesta, joka reivattaessa kääritään kokoon < rts rev (SSA 3: 62)
staapel, staapli 'laevade ehitus- ja remondiplats' < kasks stapel, sks Stapel
- Murded: `staabel, `staabli 'pikk puuvirn' IisR; `taabeli [lööma] '(plankude laevatrümmi lastimisel)' Vai (EKI MK); `tahvel, `tahvli 'riit, virn; tellingud' Lüg Kaa Pöi Var Hää Saa (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´iṅg, -i 'Gestell, Stellage, gerüst'; laewa tel´l´iṅgite pealt maha laskma 'ein Schiff vom Stapel lassen'; Wiedemann 1893: 1143, 1144 tel´l´iṅg, -i 'Gestell, Stellage, gerüst'; laewa tel´l´iṅgite pealt maha laskma 'ein Schiff vom Stapel lassen'; ehituze-tel´l´iṅg 'Stapel'; Wiedemann 1869: 1226 tahwel, tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; Wiedemann 1893: 1110 tahwel, tahwli 'Stapel, Schiffsstapel'; ÕS 1980: 656 staapel 'laevaehituse koht kaldal, kust laev vette lastakse'; Tuksam 1939: 924 Stapel 'mer. staapel; helling, laevaehituskoht'; Mereleksikon 1996: 399 staapel '(hol staapel)'; VL 2012 staapel '(sks Stapel)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stapel 'in der Schiffsbaukunst die Unterlage zur Erbauung eines Schiffes'; MND HW III stāpel 'Unterlage auf der ein Schiff gebaut wird; Warenanhäufung, Warenlager'; Seemannsprache 1911: 746 Stapel 'Stelle oder Gerüst, auf dem das Schiff während des Baues steht'; Kluge Stapel 'Im 17. Jh. übernommen aus dem Niederdeutschen (mndd. mndl. stapel). In der nd. Seemannsprache bezeichnet das Wort die Balken, auf denen ein Schiff gebaut wird.'
- Käsitlused: < sks Stapel, kasks stapel (EEW 1982: 3047); < sks Stapel 'staapel; ladu, laokoht; virn, kuhi' (EKS 2019)
- Läti keel: lt stãpele Stapel < mnd. stāpel (Sehwers 1953: 120; Jordan 1995: 94); lt stãpele Tafel (Sehwers 1953: 120);
- Sugulaskeeled: sm taapeli [1880] (laudoista t. haloista ladottu) ristikkopino, tapuli / Stapel kreuzweise aufgeschichteter Bretter od. Scheite < rts stapel 'pino, tapuli' (‹ vn штапель ‹ sks Stapel); is stāpeli < vn (SSA 3: 249); lv tōp̆piĺ Stapel (Kettunen 1938: 430)
teng, tengi 'peenem ümarpuu masti otsas, masti pikendus' < asks stenge, sks Stenge Eeldatav päritolu kasks ja khol keelest (stenge), kust see levinud saksa (Stenge), eesti (teng), läti (steñga) ja liivi (šteŋ̄ɢ) keelde. Saksa Stenge-sõnal on võinud olla laenu kinnistav mõju.
- Esmamaining: EÕS 1937
- Murded: teng, `tengi Jõe Kuu Hlj VNg; teng, tengi sporSa Rei Phl Rid Ris JõeK; teng, tenga Mus Emm Käi Khn Hää; steng, stengi Ris; `stengi Vai (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1536 teng 'laev. mastil (Stenge)'; ÕS 1980: 705 teng 'masti pikend, masti ülemine osa'; Mereleksikon 1996: 431 teng '(hol steng)'; VL 2012 teng '(sks Stenge)'; Tuksam 1939: 932 Stenge '[s]teng (masti pikend)';
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Steng [sdeŋ] 'Stenge, oberer Teil des Mastes; Mastbaumstenge';
- Käsitlused: < sks Stenge (GMust 1948: 93; EEW 1982: 3129; EES 2012: 524; EKS 2019); < asks Steng (Raun 1982: 174)
- Läti keel: lt steñga, steñgas Stange < nd. stenge 'Stange' (Sehwers 1953: 121); lt štenga (LELS 2012: 314);
- Sugulaskeeled: lv šteŋ̄ɢ, štäŋ̄ɢ Stange (Teil des Schiffmastes) (Kettunen 1938: 397, 398); lv šteng teng; štenga (LELS 2012: 314)
triiv1, triivi 'triivimine' < kasks drîf 'Trift'
- Murded: triiv, triivi (`triivi) Kuu Emm Khn (EKI MK)
- Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1569 triiv 'ajumine; laev. kõrvalekaldumine kursist'; ÕS 1980: 726 triiv 'triivimine'; Mereleksikon 1996: 441 triiv '(hol drijven 'ujuma, ajama')'; VL 2012 triiv '(rts driva ‹ hjl drijven)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drift 'das Antreiben von Gütern an den Strand'; drîfachtich 'treibend, triftig'; MND HW I drift 'Antreiben, Herantreiben (eines Schiffes an ein anderes, von Gütern an den Strand)'
- Käsitlused: < kasks drîf (EEW 1982: 3271)
- Läti keel: lt dreifs (LELS 2012: 55);
- Sugulaskeeled: lv drīv triiv, triivimine; dreifs (LELS 2012: 55)
- Vt triivima1
tropp3, tropi 'kokkupleissitud köis' < kasks strop, sks Stropp
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: tropp, trobi 'köis; köiest aas' Kuu; tropp, troppi Jõe VNg; tropp, tropi Jäm Hi Rid Mar Khn Hää Ris; ropp, ropi Khk Mus Pöi (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp, tropi (D) 'Stropp (ringförmig zusammengepleisstes Tau)'; Wiedemann 1893: 1198 tropp, tropi (D) 'Stropp (ringförmig zusammengepleisstes Tau)'; EÕS 1937: 1571 tropp 'laev. (Stropp)'; ÕS 1980: 728 tropp 'aastross'; Mereleksikon 1996: 442 tropp '(hol strop, sks Drop)'; VL 2012 tropp '(sks Drop)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben strop 'gedrehter Strick'
- Käsitlused: < sks Stropp (EEW 1982: 3277); < kasks strop 'gedrehter Strick' (GMust 1948: 48, 94)
- Läti keel: lt štrapa die Schlinge am Schiffstau, die am Mast gebracht ist < dt. Stropp 'Tauschlinge am Mast zur Befestigung des Segels' (Sehwers 1953: 140);
- Sugulaskeeled: sm roppi (ropi, troppu) [1863 roppu] raksi, (nahka- t. köysi)lenkki, silmukka / Stropp < rts stropp 'raksi, lenkki' (‹ hol strop, resp. kasks strop) (SSA 3: 92-93); krj rohvi määrly, sinkilä < sm rohvi 'mäystin, sinkilä' (SSA 3: 92)
vöör, vööri 'laeva või paadi esiosa, kiil' < ? kasks vȫr, vrd rts för
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa nenna 'forder Theil des Schiffs'; (Hupel 1780: 200) laiwa nönna d. 'das Vordertheil des Schiffs'
- Murded: vüör, `vüöri R(`vüöri); vöör, vööri Rei Rid Ris; föör, fööri Ris (EKI MK); vööriklüüs 'ankruketi avaus vööris' Emm; vüör`masti 'laeva esimene mast' VNg Vai; (v)öörmast Mus Rei (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫr 'vor (in Zusammensetzungen)'; Wiedemann 1893: 1389 wȫr 'vor (in Zusammensetzungen)'; EÕS 1937: 1695 vöör 'laev. (fore)'; ÕS 1980: 812 vöör, vööri 'laeva esiosa'; Mereleksikon 1996: 491 vöör '(rts för)'; VL 2012 vöör '(rts för)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vor(e) 'vorne; voran'; MND HW I vȫr, ○vȫre 'lokal zur Bezeihnung desjenigen an dessen Vorderseite, in Richtung auf, von dessen Vorderseite sich etw. befindet oder bewegt'
- Käsitlused: < rts för 'Bug (des Schiffes)' (EEW 1982: 4003); < rts för (Raun 1982: 213); < asks vȫr 'Vorderteil des Schiffes' (GMust 1948: 97); < rts förstäva 'vööritääv, esitääv' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm fööri, vööri, fyyri, föri, fyöri [1886] veneen t. laivan keula; etumies, johtaja; ohjaus, johto / Bug; Vormann, Führung < rts för 'keula, kokka' (SSA 1: 122)
- Vrd klüüs
vöör|tääv, -täävi < ? asks vȫr-steven, rts förstäv
- Esmamaining: EÕS 1937
- Murded: vüör`tievi 'laeva ninatääv' VNg; föörsteev Ris (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 745 ēst-nokk 'Vordersteven'; pea-wannas 'Vordersteven'; Wiedemann 1893: 676 ēst-nokk 'Vordersteven'; pea-wannas 'Vordersteven'; EÕS 1937: 1695 vöörtääv 'laev.'; ÕS 1980: 812 vöörtääv 'laeva ninas olev tääv'; Mereleksikon 1996: 491 vöörtääv '(hol voorsteven)'; VL 2012 vöörtääv '(hol voorsteven)';
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Vör-stev, -stęwen, -stęben 'Vordersteven beim Boot'
- Käsitlused: < asks vȫr-steven 'Vordersteven' (GMust 1948: 97); < rts förstäv 'vööritääv, esitääv' (EKS 2019)