[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
• Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
• Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
• Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
• Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'Kürbis'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 343) ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; (Göseken 1660: 449) korpitz 'Kürbis'; (Vestring 1720-1730: 87) Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; (Helle 1732: 117) körwits 'der Kürbis'; (Piibel 1739) need körwitsed ja need melonid ja need laugud; (Hupel 1780: 168, 186) kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r., d. 'Kürbis'; (Hupel 1818: 64) kärwits, -e d. 'Kürbis'; (Lunin 1853: 44, 64, 66) kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
• Murded: kõrvits, -a 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits, -a (`kõ-) R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits, kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits, kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits, kirmidse Krl; kürbiss, kürbisse Trm Lei(-se) (EMS IV: 331)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´wits, kör´witse, kör´witsa 'Kürbis'; Wiedemann 1893: 363 kör´wits, kör´witse, kör´witsa (kör´nits, kür´wis, kür´wits, kürbes, kür´bis, kür´bits) 'Kürbis'; Wiedemann 1869: 477 kürbes, kürbese (d), kür´bits, kür´bitse (d) '= kör´wits'; kür´wis, -e; kür´wits, -a, -e (d); Wiedemann 1893: 433 kürbes, kürbese (d), kür´bis, kür´bise, kür´bikse; kür´bits, kür´bitse '= kör´wits'; ÕS 1980: 332 kõrvits;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
• Käsitlused: < sks... 'Kürbis' [märksõnaks kürbes] (EEW 1982: 1178); < kasks korbitze, korvese (Raun 1982: 60); < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze (Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; EES 2012: 203)
• Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis Kürbis < dt. (Sehwers 1918: 66, 150); lt ķervis, ķirvits, ķirbise Kürbis < nd. kerws, kürwes 'Kürbis' (Sehwers 1953: 64, 66-67); ķervis, ķirvītis Kürbis < mnd. körvis (neben körves) (Jordan 1995: 72);
• Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] Kürbis < rts kurbits (‹ asks resp. sks) (SSA 1: 450); lv kür̄biz Kürbis (Kettunen 1938: 175); lv kirb kõrvits; ķirbis (LELS 2012: 124)

matt1, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'Metze'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 492) matte hühd 'metzen Korn' 'matihüüs, mativili'; (Hornung 1693: 33) Mat, Matti / Acc. pl. Matta 'eine kleine Kornmaass: eine Matte'; (Virginius 1687-1690) Se Jahho ei pea mitte Matti seest ärrasöödama; (Vestring 1720-1730: 134) Mat 'Die Metze (Reval)'; (Helle 1732: 138) mat 'die Metze, Matte'; (Hupel 1780: 215) mat, -ti r. 'die Metze, Matte'; (Hupel 1818: 138) mat, -ti r. d. 'Metze; lf. Matte'; (Lunin 1853: 103) mat, -ti r. d. 'циновка, рогожа'
• Murded: matt, matti 'puunõu; mahumõõt' RId; matt, madi Kuu; mat´t, mati (-t´-) Sa Muh L KPõ Trm Kod Äks VlPõ eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´, mati 'Metze, halbes Külmit'; Wiedemann 1893: 576 mat´t´, mati 'Metze, halbes Külmit'; EÕS 1925: 481 matt 'õõnesmõõt (Metze)'; ÕS 1980: 411 matt 'endisaegne õõnesmõõt; mativili'; Tuksam 1939: 673 Metze '(Maß) matt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 matte, mette, mat 'Metze; das Mass Getreide, Welches der Müller für das Mahler erhält'; matte-kiste 'in der Mühle zur Aufnahme der Matten'; Schiller-Lübben matte, mette, mat 'Metze, das Maß Getreide, welches der Müller für das Mahlen erhält (auch auf andere Abgaben übertragen)'; MND HW II: 1 matte, mette, ○mat 'Metze, Trockenmaß bes. für Getreide, normalerweise 1/16 schēpel; Maßgefäß zum Abmessen; vorgeschriebenes Hohlmaß für Abgaben, insbes. das Maß für die Mahlabgabe'
• Käsitlused: < kasks matte (Viires 1960: 128; EEW 1982: 1517); < kasks mat(te) (Raun 1982: 90; Liin 1964: 48; EES 2012: 278); (Ariste 1937: 135); < kasks (Raag 1987: 324)
• Läti keel: lt mats Metze < mnd. mat, matte (Sehwers 1918: 40, 153); mats Metze < nd. matte 'die Mahlmetze, welche der Müller für das Mahlen des Kornes nimmt' (Sehwers 1953: 77); mats Metze in der Mühle < mnd. matte (Jordan 1995: 77);
• Sugulaskeeled: sm matto, mattu (1874) niinisäkki (jauhomatto) / bastener Mehlsack; krj matto viljan mitta, n. 9 puutaa < mrts matta 'matto' (‹ kasks matte) (SSA 2: 155); lv mat̄, maš̄ Mahlkorn, Metze < kasks matte (Kettunen 1938: 217)

triivima2, (ma) triivin 'laeva külgi tihtima' < kasks drîven 'treiben, schlagen'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 255) Triwima 'zusa͠men fugen'
• Murded: `triivima Jõe Kuu Hlj VNg Jäm Hi Rid Mar Khn Hää Ha Kad; `riivima Sa Muh Var (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trīwima, -in, -ida (rīwima, trihwima) 'kalfatern, verstopfen'; Wiedemann 1893: 1198 trīwima, -in, -ida (rīwima, trihwima) 'kalfatern, verstopfen'; ÕS 1980: 727 tihtima;
• Saksa leksikonid: MND HW I drîven 'treiben, schlagen'; Schleswig-Holstein drieben [drīīm], driewen 'treiben; nachklopfen (vom Dachdecker)'; Niedersächsisches drīven 'treiben; bearbeiten, formen' (mnd. drîven)
• Käsitlused: < rts driva 'verstopfen, kalfatern' (SKES: 3271); < vüsks drîven 'stossen, klopfen' (GMust 1948: 22, 94); < rts driva 'ajama; triivima, tihtima' ~ asks driven 'ajuma; (karja) pidama; tõukama, lööma' (EES 2012: 545)
• Läti keel: lt drĩvêt kalfatern < nd. drīven 'stoßen, klopfen' (Sehwers 1953: 29);
• Sugulaskeeled: sm rivetä, rivitä tilkitä; krj rivetä < rts driva (SSA 3: 85); sm riivistä, triivata, rivetä < rts driva (SKES: 794-795, 818); lv drīvə̑ kalfatern, verstopfen < kasks drīven (Kettunen 1938: 40); lv drīvõ triivida, tihtida; drīvēt (LELS 2012: 55)
• Vt triiv2. Vrd tihtima