[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
• Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
• Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
• Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)

köök, köögi 'söögivalmistamisruum' < kasks kȫke 'Küche'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 140) Janus koeke; (Gutslaff 1648: 223) Köki 'Küche'; (Göseken 1660: 291) Köeck, -i 'Küche'; (Göseken 1660: 456) köhki 'Küche'; köhki rihst 'küchen gereht'; (Vestring 1720-1730: 85) Köö, -gi 'Die Küche'; Köök, -gi 'Die Küche'; (Helle 1732: 116, 322) köök 'die Küche'; (Piibel 1739) ja kögid ollid tehtud alla müride külge ümberringi; (Hupel 1780: 185) köök, kögi r., d. 'die Küche'; (Arvelius 1790: 147) toa körwas olli temmal köök; (Hupel 1818: 91) köök, kögi r. d. 'die Küche'; (Lunin 1853: 64, 69) köök, kögi r. d. 'кухня'; köök, -e d. 'крестьянская кцхня'
• Murded: köök, köögi eP(-üö-, -üe-); kü̬ü̬ḱ, köögi eL; küök, `küögi R (EMS IV: 629)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫk, kȫgi 'Küche'; Wiedemann 1893: 364 kȫk, kȫgi 'Küche'; ÕS 1980: 340 köök;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke, kokene, koke-hûs 'Küche; alles, was zur Küche gehört = Hoflager'; MND HW II: 1 kȫke (kocke, kogge), kāke, kȫke(ne) 'Küche, Kochhaus, Kochgelegenheit, Feldküche; allg. Versorgung mit Speisen, Verpflegung'
• Käsitlused: < kasks koke (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 64); < kasks kokene, koke (Liin 1964: 52); < kasks köke (Ariste 1972: 95); < kasks (Raag 1987: 324); < asks koke, köke 'köök' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽķis Küche < mnd. kȫke 'Küche' (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71); ķêķis Küche < nd. kȫke (Sehwers 1953: 64);
• Sugulaskeeled: sm kyökki, köökki, köykki [1732] keittiö / Küche < rts kök 'keittiö' (‹ kasks koke, kokene); vdj kȫkki < sm ~ ee (SSA 1: 469; SKES: 258); vdj kuhni, köökki köök, laevaköök, kambüüs; кухня, камбуз (VKS: 493, 551); lv kēk̀, kē'k̀ Küche < kasks koke (Kettunen 1938: 117); lv kēk köök; virtuve, ķēķis (LELS 2012: 112)

roov, roovi 'katuselatt; lattidest alus' < asks rôf 'Roff'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1544
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1544: 110) Hans Rowisep; (Göseken 1660: 295) Roowi 'Roff'; (Vestring 1720-1730: 209) Roow, -wi 'Küche mit einem gewölbe, ohne Schornstein'; (Helle 1732: 170) roow 'die Küche oder Gewölbe ohne Schornstein'; (Hupel 1780: 259) roow, -i r., d. 'der Roof, Küche ohne Schornstein'; (Hupel 1818: 210) roow, -i r. d. 'Küche; lf. Roof'; (Lunin 1853: 162) roow, -i r. d. 'кухня'
• Murded: ruov, `ruovi 'katuselatt, ritv; katuselatistik' R(`ruovi Vai); roov, roovi (-uo-, ua-) Kul Kse Tõs Tor Saa KPõ Iis Trm Ksi Plt; roob, roobi Kul Mih Juu; ru̬u̬v, roovi Kod KJn M sporT V(-v´); ruov, `ruovi 'võlvlagi reheahju suu ees, ahjukumm' Lüg; roov, roovi Jäm Khk Vll Pöi Muh Phl sporVar Tõs Hää; roob, roobi Lä Pil; ru̬u̬v, roovi 'mõisaköök; ahjukapp' Krk Har Vas (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080 rōw, rōwi 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; Wiedemann 1893: 978 rōw, rōwi (rōe) 'Dach; Rauchfang; Gewölbe'; Wiedemann 1869: 510 rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; Wiedemann 1893: 462 rōw-lat´t´, rōwi-lat´t´ 'Latten, auf welchen die Strohschichten des Daches ruhen'; ÕS 1980: 600 roov 'katuselatt; roovitis';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôf 'Schutzdach über Mauern, Planken; Decke, Deckel (über e. Wanne, Kufe, Wagen)'; Schiller-Lübben rôf (ruf) 'Decke, Deckel'; MND HW II: 2 rôf (roeff, roff), rûf 'Abdeckung, Deckel; Dach'
• Käsitlused: < kasks rôf (EEW 1982: 2541; Raun 1982: 145); < kasks rôf (Kobolt 1931: 151); < kasks rôf (ruf) (Liin 1964: 52); < asks rōf, ruf 'kate; ahjukumm; korsten; ruhv, kajut' (EES 2012: 437)
• Läti keel: lt ruõvis, ruõve das Gewölbe über dem Feuerherd; der Feuerherd, der ein Gewölbe über sich hat < mnd. rōf 'Schutzdach über Mauern' (Sehwers 1953: 103); ruovis Gewölbe über dem Feuerherd, gewölbtes Funkendach; oberer Teil des Riegenofens; Küche mit einem Feuerherd etc. < mnd. rôf 'Decke, Deckel (über einer Wanne, Kufe etc.)' (Jordan 1995: 86)
• Vrd ruhv