?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < kasks karde, karte 'Karte'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kaarti 'Kahrte'; (Göseken 1660: 379) Karthi meng 'Karthen Spiel'; [Karthi] lecht '[Karthen]Blatt'; (Hupel 1818: 60) kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; (Lunin 1853: 41, 50) kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
- Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaar´t sporK(koa-, kua-); kaar´t I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris (EMS II: 423-424)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kār´t, kār´di 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kār´t, kār´di (kār´d) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte';
- Käsitlused: < sks Karte ~ kasks... (EEW 1982: 626); < asks kaart (Raun 1982: 25); < asks kârde, kârte (Ariste 1972: 95); < kasks karde, karte (Liin 1964: 60; EES 2012: 109)
- Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] Spielkarte < mnd. karte [JS: laenuperioodiks 1400-1638] (Sehwers 1918: 34, 88, 149); lt kãrte Karte (Spielkarte) (Sehwers 1953: 48); kārte, kārts (Kettunen 1938: 151);
- Sugulaskeeled: sm kartta [1732] maantieteellinen piirros / Landkarte < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta (maa)kartta < sm (SSA 1: 319); sm kortti [1616] Karte < rts kort; is kortti; krj kortti < sm (SSA 1: 407); is kortti (Kos) mängukaart (Laanest 1997: 80); vdj kartta, kartti mängukaart; карта (игральная) (VKS: 397); lv kō̬rt̆tə̑z Landkarte; Spielkarte; Karte < sks (Kettunen 1938: 151); lv kǭrtõz kaart; karte (LELS 2012: 134)
krooge, krooke 'volt' < kasks krōke 'Fältelung'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: krooge, `krooke 'peen volt; kurd' Mär Ha TaPõ Plt Ote; `kruoge, `kruoke R; kruoge, `kruoke KPõ(krooges Jür) (EMS III: 864); krook, kroogi 'peen volt' Ans Mar Hag; rook, roogi Khk Mih; kruok, `kruogi R; kruok, kruogi Ris VJg (EMS III: 865)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōge, krōke 'Krause, Fältelung'; Wiedemann 1893: 392 krōge, krōke 'Krause, Fältelung'; krōk, krōgi 'Fältelung'; ÕS 1980: 311 krooge 'peen mahapressimata volt';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; MND HW II: 1 krōke, krāke 'Falte, Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 Kroke (vielleicht aus dem Lett.) 'st. kleine Falte'
- Käsitlused: < asks kroke 'korts, volt' (EES 2012: 183)
- Läti keel: lt kruõka [1638 Krohka] Runzel, Falte < mnd. krōke 'Runzel, Falte' (Sehwers 1918: 90, 151; Sehwers 1953: 59); lt kruoķis, kruoka (Kettunen 1938: 157); kroka krooge, volt (LELS 2012: 66);
- Sugulaskeeled: lv krùo̯i̭k̀ Falte < kasks kroke (Kettunen 1938: 157)
- Vt krookima
vill, villi 'rakk' < kasks swil 'Schwiele'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) ütz walcke willi, kumb nackas werrewes heitta; (Göseken 1660: 712) willi 'blatter (pusula)'; willi 'hitzblätter (papula)'; (Göseken 1660: 713) willit 'hitzbläslein (pustula)'; williken (villikene) 'blatter (pusula)'; (Hornung 1693: 33) Wil, Willi / Acc. pl. Willisid 'eine Blatter'; (Vestring 1720-1730: 290) Wil, -li 'Die Blatter, blase'; (Helle 1732: 208) wil 'die Blatter, Blase'; (Helle 1732: 351) Parrem woib will warba peal olla kui korts kingas 'will man hoffärtig gehen, so kann man seine Commodite nicht haben'; (Piibel 1739) se sai paiseks, williks, mis ülles aias innimeste ja lojuste külge; (Hupel 1766: 127) Se wil mis üks wägga kange wigga on, wöttab paljo rahwast ärra; (Hupel 1780: 312) wil, -li r., d. 'Finne, Blatter, Blase'; (Hupel 1818: 285) wil, -li r., d. 'Finne od. Blatterchen im Gesichte; Blase'; (Lunin 1853: 229) wil, -li r. d. 'угорь, прыщь; свирель'
- Murded: vill, `villi '(hõõrde)rakk' R; vill, villi (-l´l-) eP eL (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1507 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; Wiedemann 1893: 1360 wil´l´, wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; ÕS 1980: 793 vill;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 swel, swil 'Geschwulst, Geschwür, Schwiele'; swellen, swillen 'schwellen, an-, aufschwellen'
- Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 3848); < vrd asks swillen 'paistetama' (Raun 1982: 205); < kasks swel 'Geschwulst', vrd kasks swellen, swillen 'schwillen' (Liin 1964: 58); < asks swel 'paise' (EES 2012: 606); < asks swel, swil 'rakk, mõhn, vill' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: lv vìe̯la Blase (Kettunen 1938: 485); lv vīela vill, rakk; tulzna (LELS 2012: 363)
volt, voldi 'kurd, korts' < kasks volde 'Falte'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 212) Kebbarick 'Faltte'; (Helle 1732: 212) wool 'die Falte am Kleide'; (Hupel 1780: 367) kört d.; wool r. 'Falte an Kleidern'; (Hupel 1818: 292) wolt, -i r. d. 'die Falte'; (Lunin 1853: 235) wol d. 'фальды, складка (на платьѣ)'; wolt, -i r. d. 'сгибъ, складка'
- Murded: vol´t, voldi (-l´-) S Kse Pä Hag JMd Koe VJg I Plt KJn M sporT Kan VId; volt, `voldi VNg Jõh Vai; volt (voll), volli (-l´l-) Muh Käi Kse Mih (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´d, wol´l´i 'Falte'; wol´t, wol´di 'Falte' = wol´d; Wiedemann 1893: 1383, 1384 wol´d, wol´l´i (woli, wol´t) 'Falte'; wol´t, wol´di 'Falte' = wol´d; Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´dima, wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; Wiedemann 1893: 1383, 1384 wol´dima, wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; ÕS 1980: 798 volt, voldi 'kurd, korts';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 volde 'Falte; Hautfalde, Runzel'; volden 'falten, zusammen legen'; Schiller-Lübben volde 'Falte'; MND HW I vōlde, valde 'Tuchfalte, Kleiderfalte, Rockfalte; Hautfalte, Runzel'
- Käsitlused: < kasks volde 'Falte' (EEW 1982: 3906; Ariste 1972: 98; Raun 1982: 208; EES 2012: 611)
- Läti keel: lt *pal̃te Falte (Sehwers 1918: 155); palte Falte (Sehwers 1953: 85); lt polds Falte < nd. folde, folte 'Falte' (Sehwers 1953: 94); polds, palde Falte < mnd. valde (neben vōlde) (Jordan 1995: 83);
- Sugulaskeeled: lv fal̄ Falte (Kettunen 1938: 54); vdj faltaᴅ voldid, voldistik; складки (VKS: 223)