?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kruss, krussi 'juukselokk; (juukse)keerd' < kasks krûs, krūse 'kraus'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) kahare 'krauß'
- Murded: krus´s, krus´si 'keerd; kihar' Mär Aud K I(kurss Trm); krus´s, krussi Jäm Tõs; kruss, `krussi Kuu Jõh; (k)russ, (k)russu sporL (EMS III: 882; EMS IV: 97); `krussi (-s´s-) 'keerdu; käharasse' R Jaa Emm Ha ViK TaPõ Ran Rõu; `russu(s) 'krussi(s); keerdu(s)' L(`krussus Lih Tõs) (EMS III: 882-883); krous, krousi 'krooge; keerd' Hi Han Saa sporK Kod Pst Ran; krous, `krousi Hlj Jõh; krous´s Ote; kraus´s Har; rous, rousi Kaa Pä (EMS III: 874)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; Wiedemann 1893: 387 kräss, krässu (krus´s´, kräs´s´) 'Krausheit'; ÕS 1980: 312 kruśs 'kihar, keerd';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt; gelockt, lockig'
- Käsitlused: < ee kruus 'Krausheit, Gelock' (EEW 1982: 1000-1001); < asks krūse 'käharus, säbarus' (EKS 2019)
- Läti keel: lt krũsz kraus < mnd. krūs (Sehwers 1918: 71, 151; Sehwers 1953: 60); krūzs kraus < mnd. krûs (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu koriste; koristelu < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristellas'; krj kruušata koristaa leikkauksilla < sm (SSA 1: 422)
- Vrd kruus3. Vt krussima
puss1, pussi 'rattapuks' < kasks busse 'Büchse'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 196) pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; (Lunin 1853: 152) pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
- Murded: puss, `pussi 'rattarummu osa' R; pus´s, pussi 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL Ha JMd Koe Kad VJg Sim I Ksi Plt KJn SJn M T Har Räp (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 busse 'Büchse, walzenförmiges Gefäsß'; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
- Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' (EEW 1982: 2249)
- Läti keel: lt † bikse Büchse (des Rades) < dt. (Sehwers 1918: 62, 143); lt buksis Büchse (des rades) (Sehwers 1918: 144); buse Büchse des Rades < nd. busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' (Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58);
- Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' (SSA 2: 440); lv bus̄, buš̄ Büchse im Wagenrade ‹ mnd. busse (Kettunen 1938: 33); lv buš rattapuks, rattapuss; riteņa bukse (LELS 2012: 51)
puss2, pussi 'vemp, vingerpuss' < kasks pusse 'Posse' ~ sks Posse
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: puss, `pussi Lüg Jõh; pus´s, pussi Sa Muh Emm Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Pal Plt M Ran TMr Räp Se (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 pus´s´, pus´s´i 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; Wiedemann 1893: 899 pus´s´, pus´s´i 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schaberschnack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
- Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' (EEW 1982: 2249); < vrd ee puskama (Raun 1982: 132); < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' (EKS 2019); < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' (EES 2012: 395)