[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
• Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
• Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
• Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
• Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
• Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
• Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
• Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
• Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
• Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)

iiling, iilingu 'tuule-, sajuhoog' < asks īlinge 'Ungestüm, Windstoß', vrd Erts īling

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 47) Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; (Helle 1732: 99) iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; (Hupel 1780: 161) iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
• Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei (EMS I: 896); iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa (EMS I: 937)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; hīlega 'eilig'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; hīlega 'eilig'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö';
• Käsitlused: < rts il, īl (EEW 1982: 495); < Erts íl (märksõnaks iil ’tuulehoog’) (Raun 1982: 17); < Erts îl´ ~ īliŋg 'tuulehoog' (Ariste 1933a: 18); < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' (SSA 1: 222); < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' (EES 2012: 90)
• Läti keel: lt ĩliņš ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut < mnd. īlinge 'Ungestüm, Sturm' (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall < rts il, mrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö suutua < sm; lv īl´ing tuulenpuuska, -pyörre < kasks īlinge (SSA 1: 222); lv īl´iŋG starker Sturm, Windstoss, Wirbelwind < kasks ilinge (Kettunen 1938: 80); lv īļing keeristorm; viesulis, viesuvētra (LELS 2012: 74)

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < kasks ingever 'Ingwer'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) ingever 'Jngeber'; (Göseken 1660: 364) Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; (Vestring 1720-1730: 48) Ingwer, -ri 'Ingfer'; So ingwer 'Kalmus'; (Hupel 1766: 135) Wötta leiba koor, küpseta sedda sütte peäle, ripputa Inkwrid selle peäle; (Hupel 1780: 147, 162) engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r., d. 'Ingfer'; (Lithander 1781: 537) segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri, ja ni paljo riwitud nisso saiaga ärra; (Hupel 1818: 55) ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; (Lunin 1853: 19, 37) engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
• Murded: `ingver sporeP(`ingrid Rei); `engve(e)re, `ängvere Krk; `en´g|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv (EMS I: 1022)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; Wiedemann 1893: 125 iṅgwer, -i (eṅgwer, eṅkrēder) 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer, engevar, engeber 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, geng(e)wer (genckver), genwer, ginge- 'Ingwer';
• Käsitlused: < kasks ingever (Raun 1982: 18; Liin 1964: 55; EES 2012: 92; EKS 2019); < Bsks Ingwer ~ kasks ingever (EEW 1982: 511)
• Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] Ingwer < mnd. engewer (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņģveris Ingwer < mnd. engever, engewer 'Ingwer' (Sehwers 1953: 33); lt iņģveres Ingwer < mnd. ingever (Sehwers 1953: 42);
• Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] Ingwer < mrts ingefära, ingifera (‹ kasks ingever) (SKES: 107; SSA 1: 227); lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r Ingwer (Kettunen 1938: 46; Raag 1987: 328)

kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'Schandpfahl'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 379) Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; (Arvelius 1782: 45) seda wanna naest pandi kaaki; (Hupel 1818: 60) kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; (Lunin 1853: 40) kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
• Murded: kaak 'häbipost; võllas' Kuu eP(koak, kuak) (EMS II: 386)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk, kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
• Käsitlused: < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' (Raun 1982: 24); < kasks kâk (Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262); < asks kāk 'häbipost' (EES 2012: 107); < kasks kâk, vrd rts kåk (Raag 1987: 336)
• Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] Pranger, Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1918: 30, 88, 149); kãķis Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1953: 48); kāķis Pranger, Schandpfahl < mnd. kâk (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] häpeäpaalu / Pranger < mrts kaker (‹ kasks kāk) (SSA 1: 262); sm kaakki < mrts kagh (Häkkinen 2004: 309); sm kaakki Schandpfahl, Pranger < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' (Bentlin 2008: 65-66)

kabun, kabuna 'kohikukk' < kasks kappûn 'Kappaun'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kabbune 'Kaphan'; (Göseken 1660: 380) Kabbune 'Kaphahn'; Kabbune Kiwwi 'Kaphahn Stein'; (Hupel 1780: 173) kappun d. 'ein Kapaun'
• Murded: kabun(as), kabuna Pha Mar Mih; kabukukk Nis JMd; kabulikukk Krk; kabunakukk Han; kabunist 'paljaks; lagedaks' Lüg (EMS II: 448-449)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 194, 228 kabun, kabuna 'Kapaun'; kapun, kapuni '= kabun'; Wiedemann 1893: 176 kabun, kabuna (kapun) 'Kapaun'; ÕS 1980: 219 kabun 'kohikukk'; kabukukk 'kohikukk'; Tuksam 1939: 546 Kapphahn 'kohikukk, -kikas, kabun';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappûn, kapûn 'Kapaun, verschnittener Hahn';
• Käsitlused: < kasks kappûn (EEW 1982: 635; Raun 1982: 25; Liin 1964: 64); < asks kappūn (EES 2012: 112; EKS 2019)
• Läti keel: lt † kapũns Kapaun < mnd. kappūn (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 47)

kajut, kajuti 'eluruum laevas' < kasks kaiute 'Kajüte'

• Esmamaining: Masing 1825
• Vana kirjakeel: (Masing 1825: 285) siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
• Murded: kajut, kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd (EMS II: 550); kaiutes, kaiutse Mar; käivat´, kaivati San (EMS II: 546)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut, kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188 kaiut, kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 196 laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer';
• Käsitlused: < kasks kajute ~ sks Kajüte (EEW 1982: 659); < kasks kaiute 'Kajüte' (GMust 1948: 55, 76); < hol kajuit (Mereleksikon 1996: 129; VL 2012: 502); < kasks kajute (Raun 1982: 27; SSA 1: 280)
• Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte < rts kajuta, kajut '(laivan) hytti' (‹ kasks kajute) (SKES: 145; SSA 1: 280); is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee (SSA 1: 280); vdj kajutti kajut; каюта (VKS: 365); lvS kajut Kajüte (SLW 2009: 76); lv den´à Kajüte unter dem Deck des Schiffes < lt dene (Kettunen 1938: 36); lv deņā kajut; kajīte (LELS 2012: 52)

kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < kasks kalkûnsch hāne 'Truthahn', vrd Bsks Kalkun

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 116) Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; (Gutslaff 1648: 220) Saxemah Kanna 'Kalckaun'; (Göseken 1660: 609) Saxa mah kanna (emakalkun) 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck (isakalkun) 'Kalekutischer Hahn'; (Vestring 1720-1730: 116) Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; (Hupel 1780: 171) kalkun, -i r., d. 'Kalkun'; (Lithander 1781: 514) Kori ja riwi 18 ni suuri oune kui kalkuni munnad; (Marpurg 1805: 21) ni kui ne kalkuni; (Hupel 1818: 68) kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; (Lunin 1853: 47) kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
• Murded: `kalkun, `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkun´ VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalgun´); `kalkun, `kalkuna R Har VId (EMS II: 594)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; Wiedemann 1893: 193 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kalkunsche hân; MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'
• Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) (EEW 1982: 672); < Bsks Kalkun ~ asks Kalkuun (Raun 1982: 28); < Bsks kalkun (SSA 1: 287); < asks kalkūn, Bsks Kalkun (EES 2012: 122); < asks Kalkuun 'kalkun' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] Truthahn < nd. kalkūn (Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45);
• Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] kanalintulaji / Truthahn, Pute(r) < rts kalkon ~ asks kalkun (SKES: 149; SSA 1: 287); is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < Bsks kalkun (SSA 1: 287); vdj kalkkuni < ee kalkun (EES 2012: 122); vdj ind´jukka kalkun; индюк (VKS: 290); vdj kalkkuni, kalkkuna kalkun; индюк (VKS: 370); lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon kalkun / Truthahn (Kettunen 1938: 103); lv kalkon kalkun; tītars (LELS 2012: 102)

kang, kangi '(kitsas) käik' < kasks gank, sks Gang

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 388) kangi 'Gang (im Hause)'; (Helle 1732: 103) käik 'der Gang'; (Helle 1732: 308) sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
• Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk (EMS II: 656)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; Wiedemann 1893: 204 kaṅg, kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg, Fortgang, Abgang; Zugang, Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern';
• Käsitlused: < sks Gang (EEW 1982: 689); < kasks gank (Raun 1982: 30; Liin 1964: 52); < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' (EES 2012: 127)
• Läti keel: lt gaņģis (1782) Gang, Weg (Sehwers 1953: 35); gaņģis Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren < mnd. ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' (Jordan 1995: 62);
• Sugulaskeeled: sm konki, kongi (1786) käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' (SSA 1: 396)

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant, kante 'Kante'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) kanti Jaen; (Gutslaff 1648-56) Selle peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; (Göseken 1660: 390) Kant (serv) 'Ecke (am Stein)'; kantlick (nurgeline) 'Eckigt'; (Göseken 1660: 289, 390) Kantlick 'Kanticht (Eckigt)'; (Hupel 1780: 173) kant, -i r., d. 'die Seite, liefl. Kante'; (Lithander 1781: 501) pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; (Hupel 1818: 71) kant, -i r. d. 'Seite, lf. Kante'; (Lunin 1853: 49) kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
• Murded: kan´t, kandi 'äär; serv' Sa Muh L Pst Krk T; kan´t, kan´di L K I Hls V; kant, kandi Hi; kant, `kandi R (EMS II: 691)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´t, kan´di 'Kante'; Wiedemann 1893: 203 kan´t, kan´di 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
• Käsitlused: < sks Kante (EEW 1982: 695); < kasks kant(e) (Raun 1982: 30; EES 2012: 128); < kasks kante (Liin 1964: 65)
• Läti keel: lt kañte Kante < mnd. kante (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46); kante, kants Kante, Rand < mnd. kant (Jordan 1995: 65);
• Sugulaskeeled: sm kantti [17869 syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite < rts kant (‹ kasks kante); krj kantti < sm (SSA 1: 303); lvS kan´t Ecke (SLW 2009: 78); lv kan̄´t´ Kante, Rand; Richtung; Gegend < kasks kant, kante (Kettunen 1938: 105); kaņţ kant, serv; mala, kante (LELS 2012: 105)

karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'Fleischladen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 471) Leeha karn 'fleisch-Marckt'; (Helle 1732: 131) lihhakarn 'die Scharnen'; (Piibel 1739) Keik, mis lihha-karnis müakse, sedda söge; (Hupel 1818: 72) karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; (Lunin 1853: 50) karn, -i r. d. 'мясная лавка'
• Murded: karn, `karni 'lihakauplus' R; kar´n, karni (-r´-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; kär´n Mih Tõs (EMS II: 758)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kar´n, kar´ni 'Fleischbude, Scharen'; kär´n, kär´ni (P) '= kar´n'; Wied 1869/1893: 234/213 kar´n, kar´ni (kär´n) 'Fleischbude, Scharen'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus';
• Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
• Käsitlused: < kasks scharne (EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; EES 2012: 132); < kasks scharne, scherne (Ariste 1972: 98)
• Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] Scharren < mnd. scharne (Sehwers 1918: 34, 94, 158); lt skãrņi Scharren, Fleischbank < mnd. scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' (Sehwers 1953: 106); skārnis Scharren, Fleischbank < mnd. scharne (Jordan 1995: 87);
• Sugulaskeeled: lv skarn lihakarn; skārnis (LELS 2012: 295)

karske, karske 'rõõmus' < kasks karsch 'frisch'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1458) ? Karsche, Michel; (Göseken 1660: 392) karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; (Helle 1732: 108) karsk 'der nicht alles essen will'; (Hupel 1780: 174) karsk, karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; (Hupel 1818: 73) karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; (Lunin 1853: 50) karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kar´sk Rid Aud K; kar´sk, karski Khk Nõo; kar´sk, karsi Muh L; `karskõ Krl Räp (EMS II: 765); karss (-r´-), karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kar´st, karsti 'karske' Sa (EMS II: 767)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; Wiedemann 1893: 213, 214 karsk, karsu (SO) '= karske'; kar´sk, kar´si, karse (S) '= karske'; karske, karske (karsk, kar´sk, karst) 'keusch, zühtig, reinlich, anständig'; karst, karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch (EEW 1982: 716; Liin 1964: 59; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; EES 2012: 133)
• Sugulaskeeled: sm karski (Agr) reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz; is karskea karvas, karkea; sierettynyt (iho); vdj karskia kitkerä, väkevä < mrts karsker 'reipas; kaunis, upea' (is ja vdj osalt ehk karkea-sõna variandid) (SKES: 165; SSA 1: 318)

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 134) raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); (Stahl LS II 1649: 635) needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; (Gutslaff 1648: 221) Kädi; Ahila 'Kette'; (Gutslaff 1647-1657: 95) katte kessi kädit temma käjede ümber; (Göseken 1660: 289) Kehd, -i 'Kette'; (Göseken 1660: 399) Kehdi 'kette'; (Göseken 1660: 381) [kaila]Kehdi '[Hals]Kette'; (Helle 1732: 110) keed 'die Kette'; (Piibel 1739) Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; (Hupel 1780: 176, 177) keed r, d. 'die Kettee'; keet r., d. 'die Kette'; (Hupel 1818: 77) keed, kee r. d. 'Kette'; (Lunin 1853: 54) keed, kee r. d. 'цѣпочка'
• Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; k̬i̬i I (EMS II: 892-893); ki̬i̬d, keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiedeʔ Lei (EMS II: 894)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´, kēe 'Kette'; kēt´, kēdi (pt, d) '= kēd´'; Wiedemann 1893: 269 kēd´, kēe (kēt´, kē) 'Kette'; ÕS 1980: 251 kee 'teat. kaelaehe';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
• Käsitlused: < kasks kede 'Kette' (EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; Raag 1987: 324); < kasks kedene, kede (Liin 1964: 57; EES 2012: 140)
• Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] Kette < mnd. kēde 'Kette' (Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131); ķēde Kette < mnd. kēde (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm ketju (1786) Kette < rts kedja (‹ kasks kede, kedene); is ked́jut < sm (SSA 1: 351); sm kääty (1621) kaulaketju / Halskette < mrts kedia (‹ kasks kede ‹ lad catena) (SSA 1: 484); lvS k´ǟd, -ed Kette (SLW 2009: 102); lv skēᴅ´ Kette; Fessel < kasks kede (Kettunen 1938: 372); skēḑ, skēḑõz kett; ķēde (LELS 2012: 295)

kihvt, kihvti 'mürk' < kasks gift 'Gift'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) gift 'Gifft'; (Stahl HHb II 1637: 76, 129) ∫e∫amma gift on meije pehle perratut; lebbi ∫e patt gift 'durch der Sünden gift'; (Gutslaff 1648: 216) Surmarocht /u 'Gifft'; (Göseken 1660: 287) Kifft, -i 'Gifft'; (Göseken 1660: 409) Kifft 'Gifft'; (Göseken 1660: 633) Surma Rocht 'Gifft'; (Helle 1732: 182) surma-rohhi 'der Gift'; (Helle 1732: 113) kihwt 'der Gift'; (Piibel 1739) wihhasematte maddude kihwt on nende mokkade al; (Hupel 1766: 42) koera pöri rohhi … on ni täis kihwti, et innimenne, kes sest sööb, hulluks jääb; (Hupel 1780: 180) kihwt, -i r. 'Gift'; (Arvelius 1790: 103) kisub seda kihwti … wälja; (Hupel 1818: 83) kihwt, -i r. 'Gift'; (Lunin 1853: 58) kihwt, -i r. 'ядъ'
• Murded: kihvt, kihvti 'mürk' Sa Muh Pä K I sporT; kih´vt V; kiht, kihi Hi L sporK; kiuht, kiuhti Sa Muh Hää; kiuht, `kiuhti R (EMS III: 68); rotikihvt Mar Juu VJg KJn Plv(-t´); rotikiht Mar Mär Tõs Juu Koe Plt Trv Krk; rotijihvt Rõn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 309, 310 kiht, kihi 'Gift'; kihwt, kihwti 'Gift'; Wiedemann 1893: 279, 280 kiht, kihi 'Gift'; kihwt, kihwti 'Gift'; ÕS 1980: 261 † kihvt 'mürk';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gift, gifte 'Gift'
• Käsitlused: < sks Gift (EEW 1982: 804); < kasks gift (Raun 1982: 37; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 58; Ariste 1972: 93; EES 2012: 150)
• Läti keel: lt gipte [1782] Gift; giptīgs giftig < dt. (Sehwers 1918: 69, 148; Sehwers 1953: 40); jif̄t, jip̄t Gift [ltDn] (Kettunen 1938: 57);
• Sugulaskeeled: lvS gift Gift (SLW 2009: 57); lv gif̄t, gip̄t Gift (Kettunen 1938: 57)

kilter, kiltri 'mõisasundija' < kasks schilter 'Schilter'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 101) ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; (Hupel 1780: 181) kilter r., d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; (Hupel 1818: 84) kilter, -tri r. d. 'Schilter, Unteraufseher über Frohnarbeiter'; (Lunin 1853: 59) kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызвхъ'
• Murded: `kilter, `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har (EMS III: 140)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter, kiltre (d.), kiltre, kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; Wiedemann 1893: 282 kilter, kiltre (d), kiltre, kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj. töö ülevaataja mõisas, kupja abiline';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 827); < Bsks Schilter (Raun 1982: 39); < kasks.... (Raag 1987: 323); < asks schilter 'ratsakäskjalg' (EES 2012: 156); < asks schilter 'kilter' (EKS 2019)
• Läti keel: lt šķilteris einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter < nd. schilter (Sehwers 1953: 132);
• Sugulaskeeled: lv kīltar kilter; šķilteris (LELS 2012: 121)

kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
• Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
• Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
• Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)

kook, koogi < kasks koke 'Kuchen'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 82) Kohck, kohckist 'Kuche'; (Gutslaff 1648: 223) Watsa 'Kuche'; (Gutslaff 1648-56) ütte öhljeleiba kohki, ninck ütte ohhokesst watza; (Göseken 1660: 291) Koock, -a 'Kuche'; (Göseken 1660: 425) Kohk 'kuche (placenta)'; Kohke Paggar 'Kuchelbecker'; kohkekesset 'Küchlein (der Apotheker)'; (Göseken 1660: 591) Raud kohck 'Oblat / EysenKuche'; (Göseken 1660: 728) ölikohk 'ölkuche (laganum)'; (Göseken 1660: 566) peperkohck 'pfefferkuch'; (Virginius 1687-1690) Hapnematta Leiba, nink Hapnematta Koki, Ölliga seggatut; (Vestring 1720-1730: 91) Kook, -ki 'Der Kuchen'; (Helle 1732: 119, 322) kook 'der Kuchen'; (Piibel 1739) ta walmistas neile jodud ja küpsetas hapnematta kogid; (Hupel 1780: 189) kook, -i r., d. 'der Kuchen'; (Lithander 1781: 517) Kaks korda peab koki ahjo seest wäljawoetama; Kui se kook wägga happuks jääb; (Arvelius 1782: 66) saia ja koki; (Hupel 1818: 97) kook, -i r. d. 'der Kuchen'; (Lunin 1853: 69) kook, -i r. d. 'пирогъ'
• Murded: kook, koogi 'küpsetis' eP(kuo-, kua-); kuok, `kuogi R; kuuk, koogi eL (EMS III: 589)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōk, kōgi 'Kuchen'; Wiedemann 1893: 355 kōk, kōgi 'Kuchen'; ÕS 1980: 297 kook;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koke 'Kuchen (Brot)'; Schiller-Lübben koke 'Kuchen'; MND HW II: 1 kôke (koeke, koike, kouke) 'Kuchen, kleineres oder größeres Stück Gebackenes';
• Käsitlused: < kasks koke 'Kuchen' (EEW 1982: 939; Raun 1982: 47; Ariste 1963: 93; Raag 1987: 324; EES 2012: 175); < kasks kōke (Liin 1964: 55)
• Läti keel: lt † kuõka Kuchen < mnd. kōke (Sehwers 1918: 151); lt kũka Kuchen < dt. (Sehwers 1918: 68); kuoka, kuõķis Kuchen < nd. kōk, kōke 'Kuchen; ein allgemeiner Name dem Backwerk (nicht Brot oder Semmel)' (Sehwers 1953: 61); kūka, kuoka Kuchen < mnd. kôke (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: lv kok̄, kō̬k̀ Kuchen (Kettunen 1938: 143, 148)

koos, koosi '(laeva) kurss, sõidusuund' < kasks kōrs 'Cours', vrd rts kos

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 95) koos 'Fahrwasser für Schiffe W.'
• Murded: koos, koosi 'liikumissuund' S L; kuos Ris R (EMS III: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōz´, kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; Salem 1890: 126 koos 'направление корабля, фарватеръ'; Wiedemann 1893: 361 kōz´, kōzi 'Cours, Fahrwasser für Schiffe'; EÕS 1925: 264 koos 'Kurs, Richtung, Lauf, Weg'; ÕS 1980: 300 kooś 'sõidusuund, kurss';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kors, kōrs (koers), kurs, kō̆s (koes) 'Schiffskurs, Fahrt des Schiffes, Richtung der Fahrt'
• Käsitlused: < kasks kōrs 'Cours, Fahrwasser für Schiffe' (‹ lad cursus) (EEW 1982: 945; EES 2012: 177); < lms, vrd sm kuosu (Raun 1982: 48)
• Sugulaskeeled: sm kuosi [1860] malli, muoti, tapa / Muster, Schnitt, Muode; 1786 kousa 'suunta, järjestys'; [1766] kuosu 'kuosi, malli'; Varsinais-Suomi koosi 'suunta, tapa, malli' < vrd rts kos, kosa, kose 'suunta' (‹ kasks kors ‹‹ lad cursus 'juoksu, kulku'); is kōsi tapa, kuosi, muoti; krj kousi kuri, komento < sm kousi; vdj kōsi laatu, tapa; lv kūož´, kūoiž paikka, kohta (SSA 1: 443)

korsten, korstna < kasks schor-stên 'Schornstein'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) sihs Tulli ütz sauwo sest Kaiwust ülles, Kui ütte suhre korsteini sauw; (Göseken 1660: 297) Korstein 'Schorstein'; (Göseken 1660: 428) korstein 'Camin (Schorstein)'; (Piibel 1739) kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; (Hupel 1766: 126) teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; (Hupel 1780: 190) korsten r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; (Arvelius 1782: 43) piddi korstnad puhhastama; (Hupel 1818: 99) korsten, korstna r. d.; korsten od. korstein, -i od. -a r.; korsna r., korstna d. 'Schornstein'; (Lunin 1853: 71) korsten, korstna r. d. 'труба'
• Murded: `korsten (korsten), `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten, `kors(t)ne M; korstan, `korstna L Ha Kad TLä; korsan, `korssna Nõo Rõn; korsen, `korssne Trv Krk; `korssen, `korssna R I Trv Pst; korsnas, `korssna S L; `kor´ssna T V (EMS III: 717); kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha (EMS III: 749)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten, korstna 'Schornstein'; korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; Wiedemann 1893: 349 korsen, korsna '= korsten'; korsna, korsna (d); korsnas, korsna '= korsten'; korsten, korstna (korsen, korsnas, kõrsnas, kõrstus) 'Schornstein'; ÕS 1980: 304 korsten;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêͥn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein';
• Käsitlused: < kasks schorstên (EEW 1982: 959); < kasks schor-stên (Raun 1982: 49); < kasks schorstên, asks schorstein(e) (Liin 1964: 52); < asks schorstēn 'korsten' (SSA 1: 406; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] Schornstein < mnd. schorstēn (Sehwers 1918: 29, 95, 158); skurstienis, skurstenis, skurstins Schornstein < mnd. schornstēn 'Schornstein' (Sehwers 1953: 108); skurstenis, -tinis, -tins, -tīns, -tiens Schornstein, Kamin < mnd. schorstên (Jordan 1995: 89);
• Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd < rts skorsten 'tulisija' (‹ kasks scorenstein, schorstēn 'savupiippu') (SKES: 220; SSA 1: 406); lvS ∫koar∫ken [1846] Schornstein (SLW 2009: 176); lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń Schornstein < kasks schorstên (Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328); lv kuoŕššǝn Schornstein; lv kūoršnig, kūoršõn korsten; skurstenis (LELS 2012: 151)

korter, korteri 'eluruum (linnas)' < asks quôrtêr 'Quartier'

• Esmamaining: Eesti-Ma 1771
• Vana kirjakeel: (Eesti-Ma 1771: 66) se teine ja surem ossa läks Pohla male korterisse, kus nende moon walmis olli; (Hupel 1780: 190) korter, -i r., d. 'Quartier, ein Viertheil'; (Hupel 1818: 99) korter, -i r. d. 'Quartier (Wohnung und Maaß)'; (Lunin 1853: 71) korter, -i r. d. 'квартира'
• Murded: `korter, `korteri (`kortri) '(ajutine) elukoht' Hlj RId Sa Muh Mar ViK Kod VlPõ Trv Ran Har VId; `korti̬i̬r´ Har Plv; `kortel, `korteli (`kortli) R Sa Hi Var Tor KuuK Jä I Ran; `kortel, `kortle L; `kolter, `koltri Sa (EMS III: 720)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel, kortli (D), korten, kortena (d) '= korter'; korter, korteri, kor´tri 'Quartier (Wohnung and Mass)'; kor´tin, kor´tina (d) '= korter'; Wiedemann 1893: 349 kortel, kortli (D), korten, kõrtena, korteni '= korter'; korter, korteri, kor´tri (kolter, kortel, korten, kor´tin ) 'Quartier (Wohn ung and Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
• Käsitlused: < Erts... (SKES: 221; SSA 1: 407); < asks quartēr 'veerand' (EES 2012: 179)
• Sugulaskeeled: sm kortteeri, kortteiri, kortte(e)li (1721) majapaikka, asunto / Quartier, Wohnung < rts kvarter 'majatalo, maja, asunto, kortteeri' (‹ kasks quartēr); krj korttieri majapaikka < sm; lv kūortil´ maja, asunto < ? rts (SSA 1: 407); vdj fateri, hvateri korter; квартира (VKS: 224); vdj korttõri, korttõli korter; квартира (VKS: 473); lv kùo̯ŕt̆tiĺ Wohnung < kasks quartēr (Kettunen 1938: 166); lv kūortiļ korter; dzīvoklis (LELS 2012: 152)
• Vrd kortel

korv, korvi < kasks korf 'Korb'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1538) Korue, Mattis; (Rossihnius 1632: 156) minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja lebbi se mühri maha lassetut; (Stahl 1637: 80) korw, korwi∫t 'Korb'; (Stahl HHb III 1638: 39) öhe korwi ∫ees 'in einem Korbe'; (Gutslaff 1648: 222) Korw 'Korb'; (Gutslaff 1647-1657: 171) korwi sissen; (Göseken 1660: 289, 428) Korw, -i 'Korb'; (Göseken 1660: 728) hölgka körwit (õlgkorvid) 'flechten (corbes)'; (Göseken 1660: 469) Leiba korwi 'brodkorb'; (Göseken 1660: 597) Rohga korw (toidukorv) 'speise Korb (sporta)'; (Göseken 1660: 629) Sohla körw 'Salzfas (salinum)'; (Göseken 1660: 698) Wanckri korw 'Wagen Korb'; (Göseken 1660: 635) suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; (Vestring 1720-1730: 93) Korw 'der Korb'; (Hupel 1780: 190) korw, -i r., d. 'der Korb'; (Lithander 1781: 550) et se kui üks korw seäl ülle seisab; (Hupel 1818: 99) korw, -i r. d. 'Korb'; (Lunin 1853: 71) korw, -i r. d. 'корзина'
• Murded: kor´v, korvi (-r´-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv, korvi Muh Hi Aud Saa; korv, `korvi R; kor´b, korbi (-r´-) L; kori, korvi Jäm Mus Hää Saa Hls (EMS III: 727)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; Wiedemann 1893: 350 kor´w, kor´wi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korf 'Geflochtenes Korb'; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
• Käsitlused: < kasks korb 'Korb' (EEW 1982: 962); < kasks korf (Raun 1982: 49; Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; SSA 1: 402; EES 2012: 179)
• Läti keel: lt *kur̃vis (1587 septinge kurwes) Korb < mnd. korf (Sehwers 1918: 29, 80, 152); kurvis Korb < mnd. korf 'Korb' (Sehwers 1953: 62); kurvis Korb; Korb auf dem Schlitten; Netz; Raum über einem piedarbs (zum Strohaufstapeln benutzt) < mnd. korf 'Korb; Wagenkorb, geflochtenes Überdach des Planwagens; Korb zum Fischfang, Bunge' (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm kori (Agr) koppa, vasu, vakka; korireki, korja ( Korb; Schlittenkasten < mrts korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm (SSA 1: 402); lvS kurb Korb (SLW 2009: 91); lv kur̄v Korb < kasks korf (Kettunen 1938: 168); kurv peenem korv; kurvis, grozs (LELS 2012: 154)

kraan, kraani 'kraana' < kasks krān(e), sks Kran 'Hebegerät'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kraan 'kraanpalk' Emm (EMS III: 784)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krān´, krāni 'Krahn, Hahn'; krān´-pal´k 'Krahnbalken'; Wiedemann 1893: 385 krān´, krāni 'Krahn, Hahn'; krān´-pal´k 'Krahnbalken'; Wiedemann 1869: 422 krana, krana 'Krahn'; Wiedemann 1893: 384 krana, krana 'Krahn'; EÕS 1925: 274 kraan 'ülestõmbe-masin';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'
• Käsitlused: < kasks kran ~ sks Krahn (EEW 1982: 973); < kasks krân 'kurg; tõsteseade' (Raun 1982: 50); < asks krān 'kurg; tõsteseade' ~ sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' (EES 2012: 181)
• Läti keel: lt ceļamkrāns kraana (LELS 2012: 140);
• Sugulaskeeled: sm kraana [1874] nosturi, nostokurki; (vesi)hana / Kran; Lehmmühle; (Wasser)hahn < rts kran (‹ kasks kran 'kurki; nostolaite') (SSA 1: 416); krj krana, kroana hana; nostokurki < vn кран (‹ kasks resp. hol) (SSA 1: 416); vdj krana kraan; кран (водопроводный) (VKS: 483); lv krǭn kraana; ceļamkrāns (LELS 2012: 140)

kriit, kriidi < kasks krît(e) 'Kreide'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 223) Krîte 'Kreide'; (Göseken 1660: 291) Rijhti 'Kreyde'; (Göseken 1660: 694) rihti walgke 'weisse kreide'; (Göseken 1660: 573) puñane rijth 'rothel Stein'; rihti / puñane 'kreide rothe'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga; (Hupel 1766: 83) kabi pissut sedda kriti mis saksad pleiweis nimmetawad; (Hupel 1780: 191) kriit, kriti r., d. 'Kreide'; (Hupel 1818: 101) kriit, -i r. d. 'Kreide'; (Lunin 1853: 72) kriit, -i r. d. 'мелъ'
• Murded: kriit, kriidi Hi L K I Rõn; kriit´, kriidi TLä San V; kriit, `kriidi R; riit, riidi Khk Vll Muh Kse Pä Krk; riik, riigi Vll Pöi Khn Pä KJn M(riik´); krõit´, krõidi VId (EMS III: 842)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 429 krīt´, krīdi 'Kreide'; Wiedemann 1893: 391 krīt´, krīdi 'Kreide'; ÕS 1980: 309 kriit;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krite 'Kreide'; kriten 'mit Kreide bezeichnen'; MND HW II: 1 krîte, krît 'Kreide, das Mineral als Baustoff'
• Käsitlused: < kasks krite (EEW 1982: 989; Raun 1982: 51; Liin 1964: 62; SSA 2: 75; EES 2012: 183)
• Läti keel: lt krĩts (1638 Kriete) Kreide < mnd. krīte (Sehwers 1918: 59, 90, 151); krĩts < mnd. krīte 'Kreide' (Sehwers 1953: 59); krīts, krīte Kreide < mnd. krîte (Jordan 1995: 69);
• Sugulaskeeled: sm liitu, kliitu, kriitu (1670 kl-; 1787 kr-) Kreide < rts krita, klita, klito 'liitu'; krj liitu < sm (SSA 2: 75); lv krī`t´ Kreide < kasks krīte (Kettunen 1938: 155); lv krīţ kriit; krīts; krīţõ kriitida, kriidiga kirjutada; krītot (LELS 2012: 140)

krooge, krooke 'volt' < kasks krōke 'Fältelung'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krooge, `krooke 'peen volt; kurd' Mär Ha TaPõ Plt Ote; `kruoge, `kruoke R; kruoge, `kruoke KPõ(krooges Jür) (EMS III: 864); krook, kroogi 'peen volt' Ans Mar Hag; rook, roogi Khk Mih; kruok, `kruogi R; kruok, kruogi Ris VJg (EMS III: 865)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōge, krōke 'Krause, Fältelung'; Wiedemann 1893: 392 krōge, krōke 'Krause, Fältelung'; krōk, krōgi 'Fältelung'; ÕS 1980: 311 krooge 'peen mahapressimata volt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; MND HW II: 1 krōke, krāke 'Falte, Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 Kroke (vielleicht aus dem Lett.) 'st. kleine Falte'
• Käsitlused: < asks kroke 'korts, volt' (EES 2012: 183)
• Läti keel: lt kruõka [1638 Krohka] Runzel, Falte < mnd. krōke 'Runzel, Falte' (Sehwers 1918: 90, 151; Sehwers 1953: 59); lt kruoķis, kruoka (Kettunen 1938: 157); kroka krooge, volt (LELS 2012: 66);
• Sugulaskeeled: lv krùo̯i̭k̀ Falte < kasks kroke (Kettunen 1938: 157)
• Vt krookima

kroovima, (ma) kroovin 'viljateri puhastama' < kasks schrofen, Bsks schrofen

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 430) Krowima 'schroten (das Mehl)'; krowitut Jahwo 'geschroden'; (Hupel 1780: 191, 467) krobima r. 'Getraide schroten'; kroowma, krowima d., r. 'schroten, schroben'; schroten, schroben, schrofen (Korn) 'krowima r. d.; krobima r.; kroowma, rowima, jämmes jahwatama d.'; (Hupel 1818: 101) krowima r. d.; kroowma d. 'schroten; lf. schroben, schrofen'; (Lunin 1853: 72) krowima r. d.; kroowma d. 'пеклевать; крупно молоть'
• Murded: `kroovima '(kestadest) koorima; puhastama' Hi KPõ TaPõ; `kroobima Lä; `kruovima R sporJä ViK Iis; `kru̬u̬vma (-v´-) T VId; `roovima Sa Muh L VlPõ; `ru̬u̬v´ma M V; `ru̬u̬n´me Hls Krk
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432, 430 krōw, krōwi 'Schroten'; krōwima, -win 'schroten (Getreide)'; krohwima, -win '= krōwima'; Wiedemann 1893: 393 krōw, krōwi (krōwe, rōw) 'Schroten'; krōwima, -win (krohwima, kruwma, rōwima) 'schroten (Getreide)'; ÕS 1980: 312 kroovima 'viljateri kestadest puhastama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 grof-, grovelik 'stark, gross, grob/gröblisch'; grofroggen 'grober, gewöhnlicher Rocken (nicht gesichtet)'; Schiller-Lübben scrophelen 'Scropheln'
• Käsitlused: < kasks... ~ Bsks schrofen [nach Ariste] (EEW 1982: 997); < Bsks schrofen (Ariste 1966: 73; Raun 1982: 52; Liin 1964: 50); < asks schrofen 'vilja peeneks jahvatama' (EES 2012: 184)
• Läti keel: lt skrādāt das Korn in der Mühle spitzen, die Kornspitzen abschlagen < mnd. schrāden 'schroten' (Sehwers 1953: 106)

krupp|höövel, -höövli 'rupphöövel' < kasks schrubbe-hövel 'Schrubbhobel' Hilisemad sõnakujud rupphöövel ja ruppima on olnud tõenäoliselt juba saksa schrubb-tüve mõjualused.

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krupp`üevel Lüg Trm Har; krup´p- V; rupp- Pöi Hel (EMS III: 881); kruop, `kruobi; kruop`üevel (-oo-) VNg Lüg (EMS III: 870); krubi`ü̬ü̬vel TLä (EMS III: 875); kropp- (krop´p-) Krl Rõu Vas (EMS III: 872); krohv`öövel 'rupphöövel' LNg Vän Tor Ha(-üö-) (EMS III: 858); krump- Kod; rump- Muh Krk(-m´-) (EMS III: 877); kruup`öövel Jäm VJg Plt; ruup- Ans Khk KJn Har (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 728 krohw-, kropp-, krubi-, krūp-, krūw-hȫwel 'Schrothobel, Schrupphobel'; Wiedemann 1869: 434 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; Wiedemann 1893: 395 krubi-hȫwel 'Schrupphobel'; EÕS 1925: 280 krupphöövel 'Schrob- od. Schrupphobel'; ÕS 1980: 602 rupphöövel; Tuksam 1939: 869 Schrubbhobel 'rupphöövel, rupik[höövel]'
• Käsitlused: < asks schrubbehövel 'Schrupphobel' (Viires 1960: 68)
• Läti keel: lt skrubẽvele, skrubele Schrubbhobel < nd. schrubbehȫvel 'ein Hobel, womit das Gröbste abgehobelt wird, ein Schärfhobel' (Sehwers 1953: 107); lt skrube-ēvele, skrubbēve̬l (Kettunen 1938: 373);
• Sugulaskeeled: lv skru’bb-ēviĺ Schrubbhobel < asks schrubbe-hövel (Kettunen 1938: 373)

kruus2, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'Grus, Kies', Bsks Gruus

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1553) Crus, Michell; (Gutslaff 1648-56) teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus igkawest sehni päiwani; (Göseken 1660: 287) grues / Rües 'Gries'; (Helle 1732: 162) prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; (Hupel 1780: 191, 261) kruus, -i r., d. 'Gruus, Kieß'; krusane r., d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; (Arvelius 1790: 189) sawwe ja penikest krusi; (Hupel 1818: 101) kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; (Lunin 1853: 73) kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
• Murded: kruus, kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg (Saareste II: 580); kruus, `kruusi R; ruus, ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus, kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus, `kruusa RId; ruus, ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL (EMS III: 887)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1893: 396 krūz, krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz, rūza; rūz´, rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz, rūza; rūz´, rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes von Stienen = killustik, kruus'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'
• Käsitlused: < kasks grûs (EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; Liin 1964: 62); < Bsks Grus (Ariste 1963: 248); < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' (EES 2012: 184)
• Läti keel: lt grũzis, gruzis (1644 grus, Glück 1689/1694 Gru∫eheem) Abfälle, Schutt, Graus < mnd. grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' (Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37); gruzis Stäubchen, Körnchen, Hälmchen; Pl.: Abfälle, Schutt, Graus, Geröll < mnd. grûs (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: vdj graviliiva kruus; гравий (VKS: 235)

kunskopp, -kopi 'teade, teadaanne' < asks kun(t)schop 'Kundschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 291) Kundskoppi 'Kundschafft'; (Göseken 1660: 436) kundschoppi (maakuulaja) 'Kundschaffer'; (Hupel 1780: 195) kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; (Hupel 1818: 107) kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; (Lunin 1853: 77) kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
• Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas; nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-n´-) R Lä Juu Koe VJg Plv; krun´ts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk (EMS IV: 38)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 † kun´skop, kun´skopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; Wiedemann 1893: 411 † kun´skop, kun´skopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; Wiedemann 1869: 452 kundskop, kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; Wiedemann 1893: 411 kundskop, kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; Wiedemann 1869: 377 kun´s-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schrftli. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schap 'Kenntnis, Kenntnisnahme; Bekundung, Beklaubigung; die Gesammtheit der Leute, deren Zeugnis und Bekundung begehrt oder abgelegt wird'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
• Käsitlused: < ... '....' (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schap (Liin 1964: 64); < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare (Raag 1987: 336); < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' (EES 2012: 192)
• Vrd kunskoppi

kuul, kuuli 'metallkera' < kasks kule, kûle 'Kugel'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) löhd, -i 'Kugel'; (Hupel 1780: 207) lööd, -i od. löe 'die Kugel'
• Murded: kuul (-l´), kuuli '(tulirelva) kuul' eP Krk sporT sporV; kuul, `kuuli R (EMS IV: 145)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 464 kūl´, kūli 'Kugel, Ball'; Wiedemann 1893: 422 kūl´, kūli (kuhl, kuli) 'Kugel, Ball'; ÕS 1980: 324 kuul;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kule 'ein keulen-, kugelartiges, bauchiges Gefäß; Hode; Keule, Mörserkeule'; Schiller-Lübben kule 'ein keulen- (kugel-) artiges, bauchiges Gefäß?; Hode'; MND HW II: 1 +kugel 'Kugel, Schießkugel (erst 16. Jh.)'; kûle 'runder, knotenförmiger oder verdickter Gegenstand (vgl. +kugel); Flintenkugel (Hamburg 1628)'
• Käsitlused: < sks Kugel (EEW 1982: 1072); < asks Kuele (Raun 1982: 57); < Bsks Kugel 'kuul' (EES 2012: 197); < asks kuel 'kuul' (EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm kuula, kuulo (1786) luoti, ammus / Kugel < rts kula 'luoti; kuhmu; pallo' (SSA 1: 456); lv gun̄giĺ, guŋ́̄gĺə̑z Kugel; kūgə̑l Kugel (Kettunen 1938: 63, 169)

kuur, kuuri < kasks schûr 'Scheuer, Scheune'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kuur, kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuur´, kuuri M San V; kuur, `kuuri R (EMS IV: 166)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; Wiedemann 1893: 424 kūr´, kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, ○schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
• Käsitlused: < kasks kûr ~ schur (EEW 1982: 1075); < kasks schûr (Raun 1982: 58); < kasks kūr (SSA 1: 458); < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' (EES 2012: 197)
• Läti keel: lt skũra, skũre das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens < mnd. schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' (Sehwers 1953: 109); lt šķũre, šķũris ein Anbau mit Dach, Abschauere < nd. schũr 'Schauer' (Sehwers 1953: 134); lt kūre, kūris kalade soolamisruum < lv kūŕ ~ ee kuur ‹ asks kûr (Vaba 2020: 995);
• Sugulaskeeled: sm kuuri (1756) kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' (‹ kasks kūr) (SSA 1: 458); lv kūr´ Scheuer, worin Fische eingesalzen werden < kasks kûr (Kettunen 1938: 171); lv kūr kuur; šķunis (LELS 2012: 153)

köömen, köömne 'rohttaim (Carum carvi)' < kasks kȫmen, kȫmel 'Kümmel'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 270) teije Kümnest annate - - sest Köhmnest; (Piibel 1739) et teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; (Hupel 1766: 91) siis panne weel jure … kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; (Hupel 1780: 185) köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; (Lithander 1781: 670) Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; (Arvelius 1790: 67) peeneks tougatud köömnid; (Hagemeister 1790: 16) köömli suppi; (Hupel 1818: 91) köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; (Lunin 1853: 64) köömne r. d. 'тминъ'
• Murded: köömen, `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen, `kü̬ü̬mne eL; `köömel, `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel, `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) (EMS IV: 630)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel, kȫmli 'Kümmel'; kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; Wiedemann 1893: 364 kȫmen, kȫmni; kȫmer, kȫmri '= kȫmel'; kȫmel, kȫmli (kömmel, kȫmen, kȫmer) 'Kümmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
• Käsitlused: < kasks komen (EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65); < kasks kome(n), komîn (Liin 1964: 63); < asks kome(n) 'köömen' (EES 2012: 212)
• Läti keel: lt ķẽmele, ķiemeles, ķimeles < nd. kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' (Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kumina (Agr) Kümmel; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, mrts kumin (‹ kasks komen, komin) (SSA 1: 434); vdj gul´ba köömen; тмин (диал. гульба) (VKS: 240); vdj kumina köömen; тмин (VKS: 507); lvS kiemil Kümmel (SLW 2009: 82); lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil Kümmel (Carum carvi) < sks (Kettunen 1938: 124); kīemgõz, kīmgõz köömen; ķimene (LELS 2012: 117, 122)

küürima, (ma) küürin 'puhtaks nühkima, pesema' < kasks schü̂ren 'scheuern'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 297) küürima 'Scheuren'; (Göseken 1660: 459) küürima 'scheuren (reiben)'; (Virginius 1687-1690) Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama,; (Vestring 1720-1730: 98) Kürima 'Scheuren'; (Helle 1732: 123) kürima puhtaks 'reinscheuren'; (Hupel 1780: 193) kürima r., d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; (Hupel 1818: 104, 105) kürima r. d. 'scheuern'; küürma d. 'scheuern'; (Lunin 1853: 75) kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
• Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küür´mä Plv; `küür´me Hls Krk (EMS IV: 739)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima, -rin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1893: 437 kǖrima, -rin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖr´, kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; Wiedemann 1893: 436 kǖr´, kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; Schiller-Lübben schuren 'scheuern, reinigen'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
• Käsitlused: < kasks skûren 'scheuern' (EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66); < kasks schuren (Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EES 2012: 216); < kasks schüren 'scheuern' (Ariste 1972: 95)
• Läti keel: lt † šķũrêt scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln < mnd. schūren 'scheuern, reiben; reinigen' (Sehwers 1953: 134); šķûrêt scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln < mnd. schü̂ren 'scheuren' (Jordan 1995: 102)

laabruk, laabruki 'riietusese' < kasks slâp-rok 'Schlafrock'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 110) laabrok d. 'Schlafrock'; (Lunin 1853: 80) laabrok d. 'халатъ'
• Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R(`laabrugi Kuu); `laabrukas, `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR (EMS IV: 752); `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl (EMS IV: 849); labruk, laabruk 'öökuub' (Saareste II: 161)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk, roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 471 *lāp-rokk, roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470 *lāhwrok, lāhwroki (lālork); Wiedemann 1893: 472 lāw-kūb, kūe 'Schlafrock';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
• Käsitlused: < sks Schlafrock (EEW 1982: 1190)
• Läti keel: lt slāpmice < nd. slāpmüts 'Schlafmütze' (Sehwers 1953: 110);
• Sugulaskeeled: lv slō̬p̀-mit̄š Schlafmütze < sks (Kettunen 1938: 374)

laadima, (ma) laen; laadin 'laduma; lastima' < kasks laden, sks laden Laenutee on tõenäoliselt võinud alata alamsaksa sõnast laden 'laeva lastima, prahtima; kahurit laadima', millega kaasnes samatähendusliku saksa laden mõju. Sellesse sõnaperre kuuluvad veel (püssi)laad, laadung ja laeng.

• Esmamaining: Suve Jaan 1841
• Vana kirjakeel: (Suve Jaan 1841: 7) soldatid ladisid püssa ja ihhusid püssioddasid kiwwide peäl
• Murded: `laadima '(materjali) laduma, lastima; relva laenguga varustama' R eP(`loa- Pöi Juu Trm, `lua- JMd Kod); `laad´ma VlPõ; `laad´me M(-t´- Krk); `laat´ma T(-me San); `laat´ma V(-mõ Krl) (EMS IV: 756)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1893: 470 lādima, lāen (lādin) 'laden'; lāetud püs´s´ 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; Wiedemann 1893: 442 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima, laen '(püssi)'; laadima, laadin '(kaupa)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 laden 'beladen, belasten'; Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
• Käsitlused: < sks laden (EEW 1982: 1189; EKS 2019); < kasks laden (Raun 1982: 66; EES 2012: 217); < kasks laden 'beladen, belasten' (GMust 1948: 67, 80)
• Läti keel: lt lãdêt laden (ein Schiff, ein Gewehr) < mnd. lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' (Sehwers 1953: 69); lādēt laden < mnd. lāden (Jordan 1995: 74); lādiņš (1644 ladinge) Ladung (einer Flinte, eines Schiffes) < mnd. lādinge 'Ladung, insbes. Schiffsladung, Fracht' (Sehwers 1918: 152; Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm ladata [1738] panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden < rts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm (SSA 2: 34); sm ladata laden < asks lāden ~ rts ladda (Bentlin 2008: 132); vdj laajeŋgoittaa (püssi) laadima; заряжать (VKS: 556); lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ laden < kasks laden; lv lōd'iɢ Ladung < kasks ladinge (Kettunen 1938: 204); lv lǭḑõ, lǭţõ laadida; kraut, lādēt; kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ laeva lastida; kraut kuģi; püssi laadida; pielādēt šauteni; kuo'iglǭḑig laevalast; kuģa krava; lǭḑig laadung, last, praht; krava (LELS 2012: 148, 172, 174)
• Vt laad. Vrd laeng

lehter, lehtri < kasks trechter 'Trichter'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 242) Trechter; Wallim/i 'Trechter'; (Göseken 1660: 299) trichtel 'Trechter'; (Göseken 1660: 694) wallim (vorstilehter) 'trichter (infundibulum)'; (Vestring 1720-1730: 255) Trehter, -tri 'Der Trichter'; (Helle 1732: 108) karratud tröhter 'der blecherne Trichter'; (Helle 1732: 191) tröhter 'der Trichter'; (Hupel 1780: 288) tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; (Lithander 1781: 552) panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; (Hupel 1818: 252) trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli, trehtri d. 'Trichter'; (Lunin 1853: 199) trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
• Murded: `lehter, `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv (EMS V: 57); `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) (EMS V: 735); treht (trest) 'lehter' R; `trehtel, `trehtli (-le) R Hi L K I (EKI MK); `trehter, `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel, `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531 lehtre, lehter (d) '= trehter'; Wiedemann 1893: 481 lehter, lehtri (lehtre) 'Trichter'; lehtre, lehter (d) '= trehter'; Wiedemann 1869: 1321 trehtel, trehtli; trehter, trehtri 'Trichter'; Wiedemann 1893: 1195 trehtel, trehtli; trehter, trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt. lehter;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
• Käsitlused: < kasks trechter (EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Liin 1964: 56; Raag 1987: 324; EES 2012: 234)
• Läti keel: lt trekteris [1638 Treckters] Trichter < mnd. trechter 'Trichter' (Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104); lekteris, tek̄te̬rs Trichter < mnd. trechter (Kettunen 1938: 187);
• Sugulaskeeled: lvS lekter Trichter (SLW 2009: 107); lv lek̆tàr Trichter < kasks trechter (Kettunen 1938: 187); tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr Trichter (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks (Kettunen 1938: 412); lektār lehter; piltuve (LELS 2012: 165)

lihtne, lihtsa 'loomulik; mittekeeruline' < vrd kasks slicht 'schlicht'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 531) liht r. 'schlicht'; (Hupel 1818: 122) liht, lihi r. d. 'schlicht'; (Lunin 1853: 89) liht, lihi r. d. 'гладкiй, грина'
• Murded: `lihtne, `lihtsa 'tavaline; argine' VNg Lüg Jäm Vll Muh Pä Juu Jä VJg I Plt KJn M TLä(-sä Ran); `lihtne, `lihtse Kuu Vai Khk Pöi Muh Kse Tõs KuuK JJn Kod KJn Vil Hls; `lihtnõ Krl; `lih´tne Har (EMS V: 168)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 550 lihtne, lihtse 'schlicht, einfach'; Wiedemann 1893: 498 lihtne, lihtse 'schlicht, einfach'; ÕS 1980: 368 lihtne;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slichtes, slechtes 'einfach, ohne Winkelzüge, bloss'; Schiller-Lübben slichte, slechte 'einfach, ohne Umschweife, ohne weiteres'; MND HW III slicht(e), slecht(e) 'einfach, nur, ohne weiteres'
• Käsitlused: < sks schlicht (EEW 1982: 1295); < kasks slicht (Raun 1982: 74); < asks slicht ~ sks schlicht 'lihtne, sile' (EES 2012: 239)
• Läti keel: lt slikts schlecht < mnd. slicht 'schlecht, einfach' (Sehwers 1953: 111)

liist1, liistu 'kingaliist' < kasks līste 'Leisten'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 473) leisti 'leiste (zum Schuhe)'; (Hupel 1818: 118) leest, -i d. 'Schuhleisten'; (Lunin 1853: 86, 90) leest, -i d. 'колодка (сапожная)'; liist, -i r. d. 'колодка (сапожная)'
• Murded: liist, liistu 'jalatsimudel' Kaa Vll Muh Käi L Ha Jä I Trv Plt Hls TLä San; liist, `liistu RId; liist, liisti Kod Lai Hls Krk San; list, listi Krl Vas (EMS V: 200)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 544 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1893: 492 lēs´t, lēs´ti 'Leisten'; Wiedemann 1869: 469 laiste, laistme (I) 'Leisten'; Wiedemann 1893: 450 laiste, laistme (I) 'Leisten'; EÕS 1925: 392 liist '(Leiste)'; ÕS 1980: 371 liist;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêst, lêste 'Leisten'; Schiller-Lübben lêste 'Leisten'; MND HW II: 1 lêͥst 'Schuhform des Schuhmachers, Leisten'; Köbler 2014 līste 'Leiste'
• Käsitlused: < ? sks Leisten, kasks lîste (EEW 1982: 1265)
• Läti keel: liẽste, liests Schuhmacherleiste < mnd. lēste (Sehwers 1953: 71); lieste Schusterleiste; Stück, Teil < mnd. lêst (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: sm lesti, lesta [1637] (kengän) malli, muotti / Leisten < rts läst (vrd goot laists 'jälki') (SSA 2: 65); lv lài̯sta, kǟŋgad-lài̯sta Schusterleisten < germ (Kettunen 1938: 182); lv lāista liist (jalatsil); lieste (LELS 2012: 158)

liist2, liistu 'latt, riba, liistak' < kasks lîste 'Leiste; schmales Holzstück'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; (Virginius 1687-1690) neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; (Hupel 1780: 205) liist, -i r., d. 'die Leiste'; (Hupel 1818: 122) liist, -i r. d. 'die Leiste'; (Lunin 1853: 90) liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
• Murded: liist, liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist, `liistu R; liis´t, liisti Kod Kõp Krk Rõn; lis´t, lis´ti (-s-) Kam Urv Krl Rõu (EMS V: 200)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; Wiedemann 1893: 512 līs´t, līs´ti; līst, līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
• Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' (EEW 1982: 1306); < kasks lîste (Raun 1982: 75); < asks liste 'liist, latt, ääris' (EES 2012: 240)
• Läti keel: lt lĩste, lĩsts Leiste < mnd. līste (Sehwers 1918: 60, 153); lt lĩkste Leiste < nd. līste 'Leiste' (Sehwers 1953: 73); līste Leiste; Fach < mnd. lîste 'Leiste' (Jordan 1995: 75);
• Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] pitkä puusäle / Latte, Leiste; krj lisse liiste, päre, reen irtopohja; lv līst hylly; kaistale < lms deskr, vrd sm listiä (SSA 2: 75); sm liiste Latte, Leiset < asks lîste ~ rts list, lista (Bentlin 2008: 233); lv līst Leiste < kasks lîst (Kettunen 1938: 198); lv līst liist; līste (LELS 2012: 171)