[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kekk, keki 'alp, kerglane' < kasks geck

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Inimeste keckide Sædtuße wasta (= narride); mitte üx Kecki|mængk; (Müller 1600/2007: 394) Moñikat omat muhdsarnast keckÿ mængku mottelnuth (20.07.1604) 'narrust'; (Rossihnius 1632: 111) Ken enge ütleb, sinna jeck Ächk nahr, se om selle pörkotullele wölgo; SEst teye sallite hähl mehlel needh jeckit ninck nahrit; (Stahl 1637: 94) Geck 'Narr'; (Gutslaff 1648-56) Kas peas Abner kui ütz jeck errakohlnu ollema?; (Stahl HHb III 1638: 65) O teije Geckit 'O jhr Thoren'; (Göseken 1660: 287) Keck, Jeck 'Geck'; (Göseken 1660: 369) Jeck 'Stocknarr'; (Göseken 1660: 400) keck 'thor'; keckistus 'thorheit'; keck 'Narr'; Keck (fanaatik) 'schwärmer'; (Göseken 1660: 507) Moisa keck (mõisa-, õuenarr) 'hoff Narr'; (Göseken 1660: 400) keckima 'Närren (einen Mensch)'
• Murded: kekk (kek´k), keki 'alp; eputis' Sa L Juu Kod VlPõ Ran Krl Lei Lut (EMS II: 964)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; Wiedemann 1893: 260 kekk, keki 'Geck, Narr; schmuck, ausgeputzt'; ÕS 1980: 254 kekk 'alp, edev';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben geck 'thöricht, närrisch; Thor, Narr'; MND HW II: 1 gek, jek (-ck-) 'verdreht, töricht, närrisch, toll, wahnsinnig, wild'; gek, jek, (-ck-) 'Toll, Narr, Wahnsinniger'
• Käsitlused: < kasks geck, sks geck (EEW 1982: 765); < kasks Geck 'Narr' (Raun 1982: 35); < kasks geck (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 93; EES 2012: 142)
• Läti keel: lt ģeķis (1587 Jeckis) Geck < mnd. geck (Sehwers 1918: 80, 147); lt jeķis [1587 Jeckis] Geck, Tor, Narr < (Statt Geck kommt im 16. bis 18. Jh. nordd. Jeck auf, welche Form auch ins Lettische übergegangen ist (Sehwers 1953: 43); ģeķis Geck, Tor, Narr; Spötter < mnd. gek (Jordan 1995: 63);
• Sugulaskeeled: lv gek̄, pl. gek̆kìD Narr < kasks geck (Kettunen 1938: 56)

kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
• Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
• Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
• Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)

mukk, muki 'kena, mukitud' < kasks smuk 'schmuck'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 504) kaunis 'schmuck'; (Göseken 1660: 297) muck 'Schmuck'; (Göseken 1660: 504) muck (kena) 'hübsch / schön'; muck 'schmuck (hurtig)'; (Helle 1732: 88) ehte 'der Schmuck'
• Murded: mukk, muki 'ilus, kaunis; ehitud' PJg Saa Iis Kod Plt KJn; mukk, mugi Kuu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 691 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; Wiedemann 1893: 625 mukk, muku 'hübsch, schmuck'; ÕS 1980: 432 † mukk, muki 'kena, nägus';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smuk 'Schmuck, Zierat'; smuk 'schön, zierlich, schmuck'; smuke, smoke 'Hure'; MND HW III smuk 'Schmuck, Putz, Zierath'; smuk 'hübsch, zierlich, schön'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 1563); < asks smuck (Liin 1964: 57; EES 2012: 286); < ee deskr (Raun 1982: 93)
• Läti keel: lt smuks hübsch, schmuck, angenehm in die Augen fallend < mnd. smuck (Sehwers 1918: 72, 159; Jordan 1995: 91); smuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < nd. smuck 'schön, schmuck, zierlich' (Sehwers 1953: 113); lt šmuks schmuck, hübsch, angenehm in die Augen fallend < dt. schmuck (Sehwers 1953: 136);
• Sugulaskeeled: lvS smukk, -ed ~ smuk ~ smuk´k´ [1829 ∫mukk] (SLW 2009: 177)
• Vt mukkima

nukk, nuki 'väljaulatuv ots' < vrd asks nok(ke) 'Spitze', rts nock

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: (VT 1686) näije minna nelli Englid neljä Mah Nukke pähl saiswat; (Helle 1732: 147) nuk 'der Knopf; das dicke Ende'; (Piibel 1739) mo kässiwars murdugo katki Olla-nukkast sadik; (Hupel 1780: 226) nuk, -ko d. 'der Knopf; das dicke Ende'; (Hupel 1818: 157) nuk, -ki od. -ko r. d. 'Knöchel, Knopf, Ecke'; nuk, -ka r. d. 'Spitze'; (Lunin 1853: 120) nuk, -ki r. d. 'лодыжка, головка, пуговка'; nuk, -ka r. d. 'кончикъ, уголокъ'
• Murded: nukk, nuki 'kõrgem kühm, konarus; terav ots, tipp' Sa Rei L Ris Juu JMd; nukk, nuka Muh Emm Ris Ran Nõo Urv Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 762 nukk, nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; Wiedemann 1893: 692 nukk, nuku, nuki, nuka (nükk) 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; ÕS 1980: 462 nukk 'kõva kühmuke, väljaulatuv ots';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 nuk, ○nok, nükke 'übler Streich, heimliche Bosheit'
• Käsitlused: < ? rts (EEW 1982: 1738); < rts nock ~ asks nok(ke) (Raun 1982: 105); < rts (Raag 1987: 334); < ? asks nok(ke) 'ots, tipp (purjeraal)' ~ ? rts nock 'raaots; katusehari' ~ ? lms nukka 'ots, tipp' (EES 2012: 320)
• Läti keel: lt nuka, nuks 'Brotende, grosses Brotstück' (SKES: 397);
• Sugulaskeeled: sm nukka [1787] rukin rullan akseli / Teil der Spindel am Spinnrad < rts nock, nocke 'kärki; veneen kokka', asks nok(ke) '(esim. raakapuun) kärki' (SSA 2: 236; SKES: 397); is nukka (veneen) kokka; nurkka, kulma; vdj nukk, nukad (veneen) kokka; lv nukā leivän kannikka (SSA 2: 236); lv nik̄ (nük̄) Schnauze, Rüssel < vrd ee nukk; nuk̆kà unförmliches Stück, Klumpen (Kettunen 1938: 247, 254); lv nukā kannikas, ots; kancis, gals (LELS 2012: 213)

pukk1, puki 'jäär, sokk' < kasks buck, buk 'Bock'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 208) oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; (Göseken 1660: 283) Puck 'Bock'; (Hagemeister 1790: 24) pukki-raswaga seggatud; (Lunin 1853: 151) puk, -ki r. d. 'козлы'
• Murded: pukk, pugi (pukki) R(pukki Vai); pukk, puki Jäm Khk Mus Pöi Hi sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk, puka Muh Hi PJg Ris Pee (EKI MK; EMS VII: 822)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; Wiedemann 1893: 887 pukk, puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
• Käsitlused: < kasks buck, bock 'Bock' (EEW 1982: 2213; Ariste 1972: 98; EES 2012: 390); < kasks buck (Raun 1982: 130); < kasks buk, bok (-ck) (Liin 1964: 63)
• Läti keel: lt buks Bock < mnd. buck 'Bock' (Sehwers 1953: 20); buks Bock < mnd. buk 'Bock' (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm pukki [1601] urosvuohi / Bock; is pukki vuohipukki; krj pukki vuohipukki; härkä; sahapukki < rts bock 'pukki', vrd kasks buck, sks Bock (SSA 2: 419); vdj bukka sikk, sokk; jäär; козёл, баран (VKS: 174); vdj pukki sokk (VKS: 972); is pukki (Mii, Hev) sokk (Laanest 1997: 155); lvS kabr, pukki Bock, Ziegenbock (SLW 2009: 75, 154); lv bok̆kà Bock < kasks buck (Kettunen 1938: 25); lv bokā sikk, sokk; āzis (LELS 2012: 45)

pukk2, puki 'alus, toes' < kasks buck, buk 'Bock, Gestell'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 195) puk, -ki r. 'kleines Gerüste; Stellage; Stützen in Kornhaufen auf dem Felde'; (Lunin 1853: 151) puk, -ki r. 'подмостки, лѣса,'
• Murded: pukk, pukki 'alus; toes; kutsari istekoht' RId; pukk (-k´k), puki Sa Muh Käi Vig Kse Var Aud Tor HMd Nis Kos JJn Koe Kad Sim I Äks Plt eL; pukk, puka Muh Hi L Ris (EKI MK; EMS VII: 822)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk, puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; Wiedemann 1893: 887 pukk, puki, puka 'Bock, Gestell, Kutschbock'; ÕS 1980: 545 pukk;
• Saksa leksikonid: MND HW I bok, buk (-ck) 'Bock, Schragen, Gestell zum Auflegen'
• Käsitlused: < kasks buck, bock ~ Erts bukk 'Bock, Gestell' (EEW 1982: 2213-2214); < vrd kasks buck 'jäär' (Raun 1982: 130)
• Läti keel: lt buka Kutschbock; dicker Kopf an der Schneidebank, der das zu schneidende Holz andrückt, festhält < mnd. buk 'Bock' (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm pukki (yhd. sahapukki, kuskipukki, joulupukki, syntipukki jne.) [1601] urosvuohi / Bock; is pukki sahapukki; krj pukki sahapukki < rts bock (yhd. sågbock, kuskbock, julbock, syndabock jne.) (SSA 2: 419); lvS pukki Kutschbock; lv bok̆kà (SLW 2009: 154); lv buk̄ (Kutscher-)Bock < vrd lt buk̄s (Kettunen 1938: 31)