[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kroot|mast, -masti 'purjelaeva peamast' < kasks grotemast 'Grossmast'

• Murded: kruot`masti 'grootmast' Vai; krootmast Emm Hää(-u̬u̬-); krottmast JõeK; kruot, `kruodi Kuu (EMS III: 870; EKI MK); kruot`purje 'grootpuri' VNg; kruotseil 'grootpuri' Jõe Kuu Hlj; krootseil (-sel) Emm Phl; kroot`siegel Khn; `krötsel Ris; `rootsel Mus (EMS III: 870-871; EKI MK)
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grổtemast, de grôte mast 'Großmast (Hauptmast mit dem schweren schonversegel)'; Niedersächsisches Grōtmast 'Großmast' [mnd. grôtemast]
• Käsitlused: < asks grotmast 'Grossmast' (GMust 1948: 36, 80)
• Läti keel: lt grotbomis suurpurje poom; grotbura suurpuri, groot (LELS 2012: 62, 311)

kunskopp, -kopi 'teade, teadaanne' < asks kun(t)schop 'Kundschaft'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 291) Kundskoppi 'Kundschafft'; (Göseken 1660: 436) kundschoppi (maakuulaja) 'Kundschaffer'; (Hupel 1780: 195) kunskop d. 'ein Vorreuter bey Hochzeiten'; kunskop r. 'Plauderer, Stadtglocke'; (Hupel 1818: 107) kunskop 'r. Plauderer, Stadtglocke; d. Vorreiter bey Hochzeiten; Ob. Hexe'; (Lunin 1853: 77) kunskop r. d. 'форрейтеръ верхомъ (при свадьбахъ); пустомѣля'
• Murded: kunsskopp, -kopi 'riugas; nõks; keeruline asi' Kul JMd Plt; kunts- (-n´-) R Lä Juu Koe VJg Plv; krun´ts- Räp; unts- Jõh; kunskop Krk (EMS IV: 38)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 453 † kun´skop, kun´skopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; Wiedemann 1893: 411 † kun´skop, kun´skopi (d) 'Vorreiter bei Hochzeiten'; Wiedemann 1869: 452 kundskop, kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; Wiedemann 1893: 411 kundskop, kundskopi '(G) Späher, Kundschaffer'; Wiedemann 1869: 377 kun´s-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-kopp 'Plauderer, Schwätzer, Hexenmeister'; EÕS 1925: 292 kunskopp '(lobiseja, pobiseja, nõid)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme; mündl. und schrftli. Zeugnis über eine Sache, von der man Kunde hat, Bekundung, Beklaubigung'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schap 'Kenntnis, Kenntnisnahme; Bekundung, Beklaubigung; die Gesammtheit der Leute, deren Zeugnis und Bekundung begehrt oder abgelegt wird'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kunschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Nachricht, Botschaft; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
• Käsitlused: < ... '....' (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schap (Liin 1964: 64); < kasks kun(t)-, kon(t)schopper 'Kundschafter' ~ rts kund(h)schapare (Raag 1987: 336); < asks kun(t)schop 'tundmine, teadmine, oskus' (EES 2012: 192)
• Vrd kunskoppi

kunskoppi 'ääriveeri' < kasks kun(t)schop 'teade'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 158) sÿß thodi tæmalle se Kundschop 'teade'; (Müller 1600/2007: 522) sÿβ thodi tæmalle se Kundschop (31.05.1605) 'teade'; (Göseken 1660: 436) kundsckoppi 'Kundschaffer, explorator 'maakuulaja''; kundskoppi 'Ausspäher'
• Murded: kuns(s)koppi 'ääriveeri; kavalasti' Hlj Kul Koe JMd Sim; kun´sskoppi JMd VJg Plt; kuntskoppi (-n´-) Jõh IisR Vll Muh sporL Ha Koe Sim (EMS IV: 38); `kuntskobill 'salamahti; piiludes' Kuu (EMS IV: 43)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; Wiedemann 1893: 342 kun´s-koppi küzima 'einen Hexenmeister um Rath fragen'; EÕS 1925: 292 kunskoppi [küsima] 'ääri-veeri, kavalasti, kaudsel teel'; ÕS 1980: 319 kunskoppi [küsima] 'murd. ääriveeri, kavalasti, kaudsel teel [küsima]';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis(nahme), Bekanntschaft, Freundschaft, Umgang usf'; Schiller-Lübben kun(t)-, kon(t)schop 'Kenntnis, Kenntnisnahme'; kuntschoppen 'Kundschaft, Bekanntschaft, Freundschaft machen'; MND HW II: 1 kuntschop, kunde-, kundschop 'Kunde, Wissen, Kenntnis; Zeugnis, Zeugenaussage; Kennenlernen, Bekanntschaft, Umgang, Freundschaft'
• Käsitlused: < kasks kun(t)schop (EEW 1982: 1046); < kasks kun(t)schop 'teade' (Raun 1982: 56); < kasks kun(t)-, kon(t)schop (Liin 1968)
• Vrd kunskopp

punn, punni 'prunt' < kasks spunt, sks Spund

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 574) punnima (põrandat tegema; punniga laudu kokku panema) 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; punnitut (tahveldatud) 'getaffelt'; (Vestring 1720-1730: 193) Pun, -ni 'Ein Spunt'; (Hupel 1780: 250) pun, -ni P. 'der Spunt'; (Hupel 1818: 195) pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; (Lunin 1853: 151) pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
• Murded: punn, `punni 'kork' Kuu Hlj Sa; pun´n, punni Sa Hi L VJg I KJn Kõp M TLä V (EKI MK); punn, `punni 'laudu ühendav keel; soon või äär lauaservas' Lüg Vai; pun´n, punni Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv (EKI MK); pun´t, pun´di 'puust kork' Mär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 pun´n´, pun´n´i; punn, punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; Wiedemann 1893: 894 pun´n´, pun´n´i; punn, punnu (run´n´) 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn. laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
• Käsitlused: < sks Spund (EEW 1982: 2232); < kasks spunt (Raun 1982: 131); < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' (EES 2012: 392)
• Läti keel: lt spuñde Spund < nd. spund (Sehwers 1953: 118); lt spuñdêt spunden < nd. spunden (Sehwers 1953: 118);
• Sugulaskeeled: lv pun̄´ Spädel; Propfen, Spund (Kettunen 1938: 314); lv puņ punn; spunde, tapa; puņņõ punnida; spundēt (LELS 2012: 257)

ruut1, ruudi 'rohttaim (Ruta)' < kasks krût 'Kraut'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) teije Kümnest annate sest Kappost hainast, wihnruhtest, n. keickesugkuzest aijahainast; (VT 1686) ruht 'ruut'; Kümnist annate Müntä nink Ruhtä nink kigesuggutze Roho eest; (Piibel 1739) teie kümnest maksate mündist ja rudist, ja keigest aia-rohhust
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; Wiedemann 1893: 989 *rūt´, rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; EÕS 1937: 1176 ruut 'bot. taim (Ruta, Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut 'rohttaim (Ruta)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei jeder Art'; Schiller-Lübben krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei, vor allem zur Bereitung des Gewürzweines, der Gewürzwein selbst'; MND HW II: 1 krût (kruet, kruyt) 'Kraut, „herba“, Pflanze, grünes Gewächs; Gewürzpflanze; Heilkraut, Arzneikraut'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 2566); < kasks krût 'rohttaim' (Raun 1982: 146); < kasks rude (Liin 1964: 62); < asks krūt, krude 'taim, maitseaine; püssirohi' (EES 2012: 440)
• Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute < rts ruta 'Ruta graveolens' (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 3: 115); is rūti; vdj krūti < sm (SSA 3: 115); sm ryyti [1820; 1580 krydhitt] mauste, yrtti / Gewürz < rts, vrd mrts kryde 'mauste' (‹ kasks krūt, krude 'mauste, kasvi') (SSA 3: 121; Häkkinen 2004: 1086)

ruut2, ruudi 'aedviljataim' < kasks rûde, rûte 'Raute'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: ruut, ruudi 'seemnetaim; seemik' Sa Muh Kse Han Pä; pruut, pruudi Jäm; kruut, kruudi Juu Koe; ruut, ruudu Vig Tür Pil KJn Trv; truut, truudu Mär; kruut, kruudu JMd JJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´, rūdi; rūt, rūda 'Saatstock'; kapsa-rūt 'kapsataim'; Wiedemann 1893: 989 rūt´, rūdi; rūt, rūdu, rūda 'Saatstock'; EÕS 1937: 1176 ruut 'aiand., agr. seemneks kasvatatav taim (Samenträger, -pflanze)'; ÕS 1980: 603 ruut 'kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rude '(wilde) Raute'; MND HW II: 2 rûde, rûte, rûtte 'Raute, Ruta graveolens'; wild rûte 'Erdrauch, Fumaria officinalis'
• Käsitlused: < ? kasks... (EEW 1982: 2566); < asks rude '(metsik) ruut' (EES 2012: 440)
• Läti keel: lt rũta, rũte [1638 Wien-Ruhdes] Weinraute < dt. (Sehwers 1918: 94); lt rũde Raute (Pflanze) < mnd. rūde 'Raute' (Sehwers 1953: 104);
• Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute < rts ruta 'Ruta graveolens' (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 3: 115)

ruut3, ruudu '(nelinurkne) aknaklaas' < kasks rûte 'Raute', rts ruta

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 602) Ruhti 'Raute (im Fenster)'; (Vestring 1720-1730: 211) Ruut, -di 'Fenster Scheibe'; (Helle 1732: 171) ruut, g. i 'die Fenster-Scheibe, oder Rute'; (Hupel 1780: 191, 261) kruut, -i d. 'die Fensterscheibe'; ruut, -i r., d. 'Rute, Fensterscheibe'; (Hupel 1818: 101) kruut, -i r. d. 'Fensterscheibe'; (Lunin 1853: 73, 164) kruut, -i r. d. 'стекло; оконница'; ruut, -i r. d. 'оконница'
• Murded: ruut, `ruudu Kuu VNg Lüg Vai(`ruutu); ruut, ruudu 'nelinurk; aknaklaas' Mär Vig Kse JMd Koe; ruut, ruutu HJn KuuK JJn VJg I Äks Plt Pil KJn; ruut (t´), ruudi Sa Muh Han Var Mih Tõs Aud Hää Saa KJn M Ran San; kruut (-t´), kruudi S Lä Puh Nõo Võn Kam Rõn V; kruut, kruudu Käi Rei JMd Nõo Har; truut, truudu Kul (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūt´, rūdi; rūt, rūdu 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; Wiedemann 1893: 989 rūt´, rūdi; rūt, rūdu (krūt, krūt´, rūtu, rūto, nel´jandik) 'Raute, Quadrat, Fensterscheibe'; EÕS 1937: 1176 ruut 'nelinurk; aknaklaas (Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rute 'Raute, ein regelmässiges Viereck, bes. Fensterscheibe'; Schiller-Lübben rute 'Raute, ein regelmäßiges Viereck, verschoben oder nicht verschoben, bes. die (viereckige) Fensterscheibe'; MND HW II: 2 rûte (-tt-) 'Rhombus, Raute; rautenförmige Einzelscheibe des Fensters'
• Käsitlused: < kasks rute (EEW 1982: 2566; Raun 1982: 146; Liin 1964: 52); < rts ruta 'ruut, nelinurk; aknaruut' (EES 2012: 440)
• Läti keel: lt rũte Raute, Fensterscheibe < mnd. rūte 'Raute, Fensterscheibe' (Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104); rūte Carreau, rautiges Viereck; Fensterraute < mnd. rute 'Raute, regelmäßiges Viereck; besonders Fensterscheibe' (Jordan 1995: 86);
• Sugulaskeeled: sm ruutu [1745] Viereck, Feld, Raute; Fensterscheibe; Karo < rts ruta 'ruutu' (‹ kasks rūte 'neliö, ruutu'); is rūtu ruutu korttipelissä; ikkunaruutu; krj ruutu; vdj ruuto (SKES: 891-892; SSA 3: 115); lv rū`t´ Scheibe, Raute, Viereck; Karo im Kartenspiel < kasks rute (Kettunen 1938: 349); lv rūt ruut; rūts (LELS 2012: 278)

tapp, tapi 'uksel, laual; prunt' < kasks tappe 'Zapfen'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1408
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1408) Tappe; (Göseken 1660: 301) tapp, -i 'Zapffe'; (Göseken 1660: 653) Tappi 'Heber / Zapffe (Sipho)'; Tappi 'zapfe / bierzapffe'; (Virginius 1687-1690) Kaks Jalga iggal lauwal, nende Tappide kohhal; (Hornung 1693: 32) Tap, Tappi / Acc. pl. Tappisid 'der Zapffen'; (Vestring 1720-1730: 242) Tap, -pi 'Der Zapfen'; (Helle 1732: 186, 322) tap 'der Zapfen'; (Piibel 1739) Kaks tappi olli ühhel laual körwastikko teine teise wasto; (Hupel 1780: 280) tap, -pi r. 'der Zapfen'; (Hupel 1818: 240) tap, -pi r. 'der Zapfen'; (Lunin 1853: 189) tap, -pi r. 'кранъ, втулка, затычка'
• Murded: tapp, tabi '(palkide) ühenduspulk; (hinge)konks; lähkri prunt' Kuu Hlj VNg; tapp, tappi Lüg Jõh IisR; tapp (tap´p), tapi S Lä sporPä KPõ I Äks Plt KJn M Ran Ote Rõn San sporV (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1237 tapp, tapi 'Zapfen'; Wiedemann 1893: 1119 tapp, tapi 'Zapfen'; ÕS 1980: 697 tapp '(uksel, palgil)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tappe 'Zapfen'; tappen 'zapfen, verzapfen'; Schiller-Lübben tappe 'Zapfen, Stöpsel in einem Faße, oder die statt dessen eingesteckte Röhre oder Pfeife zum Ausschenken'; MND HW III tappe 'Zapfen, Verschlußstück zum Absperren von Ausläufen und Flüssigkeitsleistungen, Spund'
• Käsitlused: < kasks tappe (Viires 1960: 199; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3079; Raun 1982: 172; EES 2012: 515)
• Läti keel: lt tapa [1638 tappis] Zapfen < mnd. tappe 'Zapfen' (Sehwers 1918: 51, 98, 162; Sehwers 1953: 141); tapa Zapfen, Pflock < mnd. tappe 'Zapfen' (Jordan 1995: 103);
• Sugulaskeeled: sm tappi [1637] Zapfen, Stift, Dübel < rts tapp 'tappi, tulppa' (‹ kasks tappe, sks Zapf(en)); is tappi, tappu; krj tappi veneen, tynnyrin tms. tulppa; tappi < sm tappi; lv tapā < lt tapa 'tappi' (‹ asks) (SSA 3: 270); lvS tapp Schnauze an Gefäßen (SLW 2009: 193); lv tap̆pà Zapfen, Spund, Nabe < kasks tappe (Kettunen 1938: 409); tapā tapp, punn; tapa (LELS 2012: 317)
• Vrd vikk

took, toogi 'prunt' < kasks dōvicke 'Zapfen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: took, toogi 'vee väljalaske auk paadi põhjas' Emm (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōk, togi (D) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; Wiedemann 1893: 1176 tōk, togi (D) (tȭk) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; ÕS 1980: 718 vrd took, toogi 'metsa ülestöötamisel saadava puidu hulk; puhastulu, puhassaak';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dovicke 'Tappe'; dôk 'Tuch, bes. um den Kopf; ein bestimmtes Mass für Tuch'; Schiller-Lübben dovicke 'eine Tappe'; MND HW I dȫveke, dȫvike 'Zapfen'
• Käsitlused: < kasks dōvicke 'Zapfen' (GMust 1948: 51, 93)
• Vrd töök

topp2, topi 'punn, prunt, tropp' < kasks stoppel 'Stoppel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) topp (tropp) 'weiche zur wunden'; (Hupel 1818: 250) topp, -pi r. 'Pfropf, Stöpfel'; (Lunin 1853: 198) topp, -pi r. 'пробка, втулка, затычка'
• Murded: topp, toppi 'punn; tropp' VNg Jõh; topp, topi Khk Kaa Krj Pöi Muh Käi Mar Kse Juu Pee Kad Sim (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 topp, topi, topa 'Propfen, Stöpsel'; Wiedemann 1893: 1172 topp, topi, topa 'Propfen, Stöpsel'; ÕS 1980: 720 topp 'tropp (= nutsak, topp)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppel 'Stoppel'; stoppen 'zustopfen, verstopfen; anhalten, hindern'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; fließende Bewegung hindern'
• Käsitlused: < ee toppima ~ ? kasks stoppe (EEW 1982: 3237); < asks stopp(e) ~ ee deskr-sõna (Raun 1982: 180); < asks stoppen 'Propf' (Liin 1964: 58; EES 2012: 540; EKS 2019)
• Sugulaskeeled: sm toppi, stoppi seisaus, pysähdys; este < rts stopp (SSA 3: 310); sm topata pysähtyä, lakata; pysäyttää, lopettaa / stoppen < rts stoppa; vdj topata pysäyttää < sm (SSA 3: 310)

töök, töögi 'prunt, punn (laeval)' < kasks dȫveke 'Döbel, Zapfen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: töök, töögi 'vee väljalaskeava paadis; prunt selle ava sulgemiseks; Harjus lähkriprunt' Pha Vll Pöi Jaa Muh Hi Rid Mar Ha(tüök Jür) (EKI MK; Ariste 1940a: 31-32); töök, `töögi 'prunt, kork, punn' Hlj (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1319 tōk, tōgi (D) 'der Pfloch, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land heraudgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; tȭk, tȭgi '= tōk'; Wiedemann 1893: 1176 tōk, tōgi (D) (tȭk) 'der Pfloch, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land heraudgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben dovicke 'eine tappe'; MND HW I dȫveke 'Zapfen'
• Käsitlused: < kasks dȫveke 'Zapfen' (Ariste 1940b); < kasks dȫvike, dȫveke 'Zapfen' (GMust 1948: 95)
• Vrd took

vikk, viki 'pulk, prunt' < kasks swik, Bsks Zwick

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk, viki 'prunt' S Rid Kse Han Khn Tor Hää (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; Wiedemann 1893: 1357 wikk, wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd. punn, prunt';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < Bsks Zwick ~ sks Zwicke (EEW 1982: 3838-39); < asks swik 'punn, prunt' (EES 2012: 605); < asks swik ~ Bsks Zwicke 'punn, prunt' (EKS 2019)
• Läti keel: lt sviķis Zwick < mnd. swik (Sehwers 1918: 70, 161); sviķis der Zwick in der Tonne < mnd. swik (-ck-) 'Luftzapfen am Faß' (Sehwers 1953: 128); sviķis Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches < mnd. swik 'Luftzapfen am Faß' (Jordan 1995: 99);
• Sugulaskeeled: lv svīk̀ Holzzapfen (Kettunen 1938: 391)
• Vrd tapp